Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 07. oktoobril 2019 Viru Maakohtule hagi kostja vastu ebaõigete andmete eemaldamise kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohus jättis 11. oktoobri 1(4)

2-19-15553 2019 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja sai puuduste kõrvaldamise nõude kätte 13. oktoobril 2019 AET-i kaudu. Hageja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 28. oktoobriks 2019, kohtule ei vastanud ja kohtu nõuet ei täitnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o täpsustada haginõude täitmise kord ebaõigete andmete eemaldamise kohustamise nõude osas; täiendada hagi põhjendusi mittevaralise kahju osas; tasuda riigilõiv summas 325 eurot või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Hageja puuduseid kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Hageja esitas kohtule kaks nõuet: 1) mittevaraline nõue (ebaõigete andmete eemaldamise kohustamine) ja 2) mittevaralise kahju nõue 500 eurot, mis teeb hagihinnaks kokku 4000 eurot (3500+500), millelt RLS lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõiv summas 325 eurot. TsMS § 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohtu nõuet hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks hageja tähtaegselt ei täitnud: hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu ega esitatud tasumise maksekorraldust ega esitanud kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. Kohus ei leidnud riigilõivu tasumise andmeid ka Kohtute Infosüsteemist. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Riigikohtu tsiviilkolleegium 10.10.2007.a otsuse nr 3-2-1-53-07 punktis 14 on leidnud, et hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega tsiviilhagi menetlemisel ei saa kohus ise määrata ega täpsustada hagi nõuded, vaid peab lähtuma hagiavalduses sätestatust nõuetest. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muu hulgas eelkõige välja hageja nõuded. 2(4)

2-19-15553

Hageja palub kohustada kostjat eemaldada auto MINI Cooper pilti 22.09.2019.a kell 12.47 Facebooki avatud rühmas „Liiklus Narvas loogiliseks“ tema artiklist ja lõpetada sellega hagejale kahju tekitamist. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine kohtu poolt on vältimatult vajalik VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud isiku kohta ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või paranduse avaldamiseks kohustamise nõude rahuldamise korral. Riigikohus on toonitanud, et selleks, et kohus saaks määrata otsuses kindlaks selle täitmise korra, ilma et ta ületaks haginõude piire, peab hageja olema koos esitatud nõudega täpsustanud ka taotlevat andmete ümberlükkamise viisi ja korda (3-2-1-161-05, p.14). Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et hagi nõue ei ole selge haginõude täitmise korra osas, nimelt, ajavahemiku osas, mille jooksul peab kostja hagi rahuldamisel täitma ebaõigete andmete eemaldamise kohustust. Hageja jättis täpsustamata haginõuet täitmise korra osas. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb hagejal teha selgeks, milles selline kahju seisneb, st missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-34-05). Rahaline hüvitis tuleb kõne alla üksnes juhul, kui „rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab“. Nimetatud asjaolu peab tõendama kahjustatud isik, s.o hageja. Hageja jättis täpsustamata ja põhistamata haginõuet mittevaralise kahju osas. Et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu ning haginõuded ei ole selged ebaõigete andmete eemaldamise kohustamise täitmise korra ja mittevaralise kahju osas, leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 3(4)

2-19-15553 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning kostja ei osalenud kohtumenetluses, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.