16. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-143901
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X.L-i võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
590,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste
vastu
Kostja X.L (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X.L-i vastu.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Capital
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.L-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 30.01.2023 ja hagi täpsustuse 16.03.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 306,58 eurot, 11.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 179,86 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot (dtl 70, 82, menetlusse võetud nõuded). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõude 306,58 eurot tasumata osalt määraga 0,066% päevas alates 12.11.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 16. märtsil 2023 (16.03.2023 allkirjastatud hagis nimetatud nõuded).
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 29. mail 2018 Telia seadmete kasutuslepingu nr 723943, mille kohaselt andis Telia Eesti AS kostjale üle kasutamiseks lepingus toodud seadmed, s.o digiboksi Arris VIP1113 ja ruuteri Inteno DG200A. Kostja pärast lepingu ülesütlemist seadmeid ei tagastanud. Kasutustingimuste p 4.4 kohaselt loetakse, et Telia on kaotanud viivituse tõttu huvi seadme tagastamise vastu, kui klient ei tagasta seadet või ei võimalda Telial seadet lepingu kohaselt ära viia 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest. Sellisel juhul loobub Telia seadme tagastamise nõudest ja nõuab kliendilt selle asemel lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest ning Teliale tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata. Seadmete kasutuslepingu kohaselt on lepingu rikkumise kahjuhüvitis seadme ruuteri Inteno DG200A eest 2. aastal 81 eurot ja seadme digiboksi Arris VIP1113 eest 74,25 eurot. Kuna kostja ei tagastanud Teliale kasutusse võetud seadmeid, siis esitas Telia pärast lepingute ülesütlemist kostjale 30.04.2020 arve nr 05202002206145, mis sisaldas mh kahjuhüvitist summas 74,25 eurot ja 30.06.2020 kahjuhüvitise arve nr 07202003183614 summas 81 eurot. Arve nr 05202002206145 sisaldas lisaks kahjuhüvitisele järgmist: eKodu ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal 1,15 eurot (01.04.2020–06.04.2020); seadme üür ruuter DG200 0,54 eurot (01.04.2020– 06.04.2020); TV teenused Pagari tn 7 1,09 eurot (01.04.2020–06.04.2020); seadme üür digiboks Arris 0,36 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 27. juulil 2018 liitumislepingu nr 27686562 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Lepingu sõlmimisega sai kostja mobiiltelefoni Samsung Galaxy J3 2017 Dual SIM ning kohustus kasutama 24 kuud Telia kõneteenus- ja/või mobiilse Interneti paketti. Mobiiltelefoni maksumus Telia kodulehe järgi oli 199 eurot. Kostja pärast lepingu ülesütlemist telefoni ei tagastanud. Lepingu ennetähtaegse lõppemise korral kohustus kostja tasuma käsitlustasu summas 149 eurot. Käsitlustasu summa on Telia klientidele mõeldud seadme tavahind. Mobiiltelefoni käsitlustasu 149 eurot on arvestatud telefoniväärtusest sõltuvalt arvestades seadme tavalist kulumist 24 kuise perioodi jooksul. Telia Eesti AS väljastas pärast lepingute ülesütlemist kostjale arve nr B20043189634 (maksetähtaeg 20. mai 2020, tasumisele kuuluv summa 149 eurot, teenus Samsung Galaxy J3 2017 Dual SIM käsitlustasu).
2 (6)
1.3.Kostja oli võlas kolme järjestikuse arve tasumisega, mistõttu teavitas Telia Eesti AS kostjat 19.03.2020 lepingu lõpetamisest, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia Eesti AS tähtpäeva saabunuks 6. aprillil 2020. Lepingu ülesütlemise aluseks olevad arved tasus kostja pärast lepingute ülesütlemist.
1.4.Telia Eesti AS loovutas 27. mail 2022 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
1.5.Üldtingimuste kohaselt on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist määraga 0,066% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise määraga 0,066% päevas arve nr B20043189634 (maksetähtaeg 20. mai 2020, tasumisele kuuluv summa 149 eurot, viivise arvestamise periood 21.05.2020–11.11.2020), arve nr 05202002206145 (maksetähtaeg 20. mai 2020, tasumisele kuuluv summa 76,58 eurot, viivise arvestamise periood 21.05.2020– 11.11.2022), arve nr 07202003183614 (maksetähtaeg 20. juuli 2020, tasumisele kuuluv summa 81 eurot, viivise arvestamise periood 21.07.2020–11.11.2022) tasumata jätmise eest 179,86 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 0,066% päevas alates 12. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja saatis kostjale pärast lepingu ülesütlemist kolm võlateatist. Hagiavalduse kohaselt oli
10.juunil 2022 saadetud kirja maksumus 20 eurot, 11. augustil 2022 saadetud kirja maksumus 5 eurot ja 19. oktoobril 2022 saadetud kirja maksumus 5 eurot. Eeltoodut arvestades palub hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus ja hagi täiendused koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu üleandmisega 25.03.2023 (TsMS § 313 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 24. aprillil 2023. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
3 (6)
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 p 6 kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama järgmist: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused. Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasunõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud (vt ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 635, p 3.2.1. bb). Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.1.Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 29.05.2018 sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr 723943 (dtl 23, 24). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse seadme digiboksi Arris VIP1113. Digiboksi maksumuseks oli 99 eurot ja seadmelepingu rikkumise korral on kahjuhüvitis 1. aastal 99 eurot, 2. aastal 74,25 eurot ja alates 3. aastast 24,75 eurot. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse ka seadme ruuteri Inteno DG 200A. Ruuteri maksumuseks oli 108 eurot ja seadmelepingu rikkumise korral on kahjuhüvitis 1. aastal 108 eurot, 2. aastal 81 eurot ja alates 3. aastast 27 eurot. Seadmete kasutustähtaeg oli tähtajatu. Seadmete kasutuslepingu kohaselt rakenduvad seadme suhtes järgmised kasutustingimused: Üür era- ja ärikliendile (dtl 23). Vastavad kasutustingimused on hageja kohtule esitanud (dtl 48, 49). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Seadmete kasutuslepingu nr 723943 näol on tegemist asja üürilepinguga.
6.2.Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 27.07.2018 sõlmitud mobiilsideteenuste tähtajalise liitumislepingu (dtl 25–27). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt soetas kostja seadme Samsung Galaxy J3 2017 Dual SIM (dtl 26). Komplekti tähtaeg oli 24 kuud (dtl 25). Komplekti kuutasu suurus sõltub kliendi poolt valitud seadmest ja 4 (6)
teenustest (komplekt). Komplektiga kaasneb 24-kuuline tähtajaline kohustus: seadme tasu (ei lisandu intressi) ajatatakse nimetatud perioodi peale ja klient kasutab sel ajal Telia kõneteenusja/või mobiilse interneti paketti. Komplekti ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient tasuma käsitlustasu summas 149 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seoses Telialt saadud seadme(te) maksumus ja/või muu saadud soodustus. Käsitlustasu summa on Telia kliendile mõeldud seadme tavahind (kui klient on saanud seadme sellest hinnast soodsamalt, kuulub ka tavahinna ja müügihinna vahe hüvitamisele). Komplekti ennetähtaegsel lõppemisel rakenduvat käsitlustasu vähendatakse proportsionaalselt seadme eest lepingu täitmise ajal tasutud maksumuse võrra (dtl 26). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.
7.Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega. Hageja tugineb sellele, et kostjaga sõlmitud lepingud öeldi erakorraliselt üles alates 06.04.2020 (dtl 20, 91). Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 29.05.2018 sõlmitud seadmete kasutuslepingule nr 723943 kohalduvate kasutustingimuste Üür era- ja ärikliendile p 2.1. näeb ette, et Telia annab kliendile seadme üürile hinnakirjas toodud igakuise tasu (üüri) eest lepingus märgitud teenuse või teenuspaketi (teenus) kasutamiseks. Punkt 2.2.1 näeb ette, et klient on kohustatud tasuma seadme kasutamise eest igakuiselt hinnakirjas toodud üüri Telia poolt esitatud arve alusel seadme kättesaamise ning teenuse aktiveerimise päevast arvates. Kasutustingimuste p 5.2. kohaselt on Telial õigus leping ühepoolselt ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse seadme osas üles öelda, teatades sellest kliendile vähemalt 5 päeva ette mh kui: 5.2.1 klient rikub lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval) või; 5.2.2 kliendil on tekkinud võlgnevus Telia ees muudest lepingutest tulenevalt või; 5.2.3 lõpeb lepingus märgitud teenuse kasutamise aluseks olev teenuseleping (dtl 48 jj). Hageja tugineb sellele, et kostja oli võlas kolme järjestikuse arve tasumisega, kuid tasus nimetatud arved Teliale pärast lepingute ülesütlemist, s.o 10.04.2020 (dtl 68, 91). Hageja viitab lisale 9, kuid nimetatud lisast ei nähtu, et kostja oli enne lepingute ülesütlemist võlgnevuses kolme järjestikuse arve tasumisega. Lisa 9 on Telia vastus hageja päringule (dtl 73). Lisaks tugineb hageja sellele, et üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib Telia ühepoolselt piirata kostjale teenuse osutamist kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli Telial õigus öelda leping ette teatamata üles, kui teenus on piiratud üks kuu. Hageja märgib, et eeltoodust tulenevalt ei pidanud Telia liitumislepingut eraldi üles ütlema. Hageja on tuginenud erinevatele ülesütlemise alustele – kasutustingimuste p-le 5.2.1. (dtl 91, 49) ja üldtingimuste p-dele 6.7.2. ja 6.9 (dtl 91, 39). Kohus on korduvalt määranud hagejale tähtaegu lepingute ülesütlemise aluseks olevate asjaolude välja toomiseks (dtl 63, 87). Kohus on hagejale mh selgitanud, et kui lepingu rikkumise aluseks oli kolme üksteisele järgneva makse mitte tasumine, tuli hagejal selgelt välja tuua, millise kolme järjestikuse maksega kostja viivituses oli ja nende maksete sissenõutavaks muutumise ajad. Hagejal tuli iga lepingu puhul eraldi välja tuua asjaolud, millest nähtub, et lepingud öeldi kohaselt üles. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, mille pinnalt saaks kohus asuda seisukohale, et lepingud on kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et lepingud ei ole ülesütlemisega lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu käsitlustasu nõuet summas 149 eurot mobiiltelefoni Samsung Galaxy J3 2017 Dual SIM eest, kahjuhüvitise nõuet 81 eurot ruuteri Inteno DG200A eest ja kahjuhüvitise nõuet 74,25 eurot digiboksi Arris VIP1113 eest. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi 304,25 euro väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata. 5 (6)
8.Hageja 15.06.2023 vastusest nähtub, et arve nr 05202002206145 sisaldas lisaks kahjuhüvitisele (74,25 eurole) järgmist: eKodu ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal 1,15 eurot (01.04.2020–06.04.2020); seadme üür ruuteri DG200 eest 0,54 eurot (01.04.2020– 06.04.2020); TV teenused Pagari tn 7 1,09 eurot (01.04.2020–06.04.2020); seadme üür digiboksi Arris eest 0,36 eurot. Arve kokku 77,39 eurot, millest arvestati maha ettemaks 0,81 eurot. Arve alusel oli tasumisele kuuluv summa 76,58 eurot. Kohus selgitas hagejale, et hageja peab tõendama, et kostjaga on eelnimetatud teenuste osutamiseks lepingud sõlmitud. Vastavad lepingud ja hinnakirjad tuli kohtule esitada (sh eKodu ja põhipakett mini). Hageja vastavaid asjaolusid välja ei toonud ja kohtule tõendeid ei esitanud. Kohus selgitas hagejale, et teenuseosutaja poolt koostatud arved ei tõenda lepingu sõlmimist poolte vahel (dtl 116). Kohus tõi kohtuotsuse p-s 6 välja, et ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu kohtule esitatud arvel nr 05202002206145 märgitud nõuded (sh TV teenused ja e-Kodu ühenduse säilitamise tasu nõue). Vastavaid lepinguid ja hinnakirja ei ole kohtule tõendina esitatud. Ka digiboksi ja ruuteri üüritasu nõuete aluseks olevad asjaolud on välja toomata ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi 2,33 euro väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata.
9.Kuivõrd lepingud ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Arvestades, et hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, jääb hagi rahuldamata ka viivisenõude osas.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
12.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.