Kohtulahend

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(4)

2-19-15020

ASJAOLUD

I Z esitas Viru Maakohtule avalduse OÜ Emili ja E K vastu ühisvara jagamise ja vara arestimise nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja OÜ-s Emili ning töötamise ajal oli poolte vahel sõlmitud liisinguleping hageja poolt kostjale kuuluva sõiduki Honda Civic (reg.nr XXX) omandamiseks. Hageja oli kantud ka sõiduki vastutava kasutajana. Hageja on tasunud sõiduki eest lepingujärgse summa, kuid kostja ei ole sõidukit hageja nimele ümber vormistanud ja nõuab auto eest käibemaksu tasumist. Kuna hageja ei ole käibemaksu tasunud, kustutas kostja sõiduki ajutiselt registrist. Hageja kui sõiduki vastutav kasutaja ei saa praegusel ajal sõidukit kasutada ning oli ka politsei poolt sõiduki juhtimisest kõrvaldatud, kuna sõiduk on registrist kustutatud. Hageja leiab, et ta ei ole kohustatud käibemaksu tasuma ning soovib saada sõiduki omanikuks. Hageja palub kohaldada hagi tagamise abinõud ja arestida vaidlusalune sõiduk. Kohus jättis I Z hagi ja hagi tagamise taotluse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, hagi tagamise põhjendamiseks ja riigilõivu tasumiseks. I Z ei ole tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega palunud tähtaja pikendamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast ning hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja ei ole hagiavalduses ega hagi tagamise taotluses puudusi kõrvaldanud ja riigilõivu tasunud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 9 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 338 ja

2(4)

2-19-15020 TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hageja ei ole esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta. Kuna hageja nõue ei olnud ühiselt selge, ei saanud kohus määrata ka tasumisele kuuluva riigilõivu summat. Hagejal tuli seega nõuet täpsustada ja vastavalt sellele tasuda riigilõivu RLS Lisa 1 järgi ning esitada kohtule riigilõivu tasumise kohta maksekorraldus. Kohus selgitas hagejale käiguta jätmise määruses menetlus- ja riigi õigusabi saamise võimalusi, kuid hageja ei ole menetlus- ega riigi õigusabi taotlenud. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei ole puudusi kõrvaldanud ning seetõttu tuleb kohtul keelduda hagi menetlusse võtmast. Eeltoodu ning TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Hagi tagamise taotlus TsMS § 377 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. TsMS § 381 lg 1 p-de 2-4 ja lg 2 kohaselt peab hagi tagamise avaldus sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 2) hagi tagamise aluseks olevad asjaolud; 3) soovitav hagi tagamise abinõu; 4) avalduse vastaspoole andmed. Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Kohus selgitas hagi käiguta jätmise määruses, et esitatud hagi tagamise taotlus ei sisalda TsMS § 381 sätestatud andmeid. Taotlusest ei selgu, kuidas sõiduki arest aitaks hagi rahuldamise korral otsust täita või kuidas see antud juhul aitaks asja lahendada ja kaitseks hageja huve. Samuti ei ole 3(4)

2-19-15020 selge, kuidas arest aitab sõidukit hageja nimele ümber registreerida. Kohus selgitas, et sõiduki arest ehk käsutuskeelu märke kandmine keelab igasuguste omanike muudatuste tegemist. Samas ei mõjuta sõiduki arestimine või arestimata jätmine mitte mingil moel hageja õigust või võimalust sõidukit kasutada. Hageja poolt sõiduki kasutamine on praegusel juhul välistatud põhjusel, et sõiduk on ajutiselt registrist kustutatud. Sel põhjusel ei ole võimalik ka sõidukit arestida, kuna seda nö pole ajutiselt olemas ja tehingud sõidukiga on juba sel põhjusel välistatud, s.t et kostjal puudub võimalus sõidukit võõrandada kolmandatele isikutele. Neil põhjustel palus kohus hagejal täpsustada hagi tagamise vajadust ja abinõud. RLS § 59 lg 17 alusel hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Hageja ei ole esitanud maksekorraldust hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumise kohta. Seega andis kohus hagejale tähtaja ka riigilõivu tasumiseks. Hageja ei ole aga tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega riigilõivu tasunud. Vastavalt TsMS § 384 lg 2 kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.