Muud

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

eurot Swedbank AS-i ees (mõlemad tagatud hüpoteekidega), 24 167,93 eurot X ees, 8 186,16 eurot ja 2 987,92 euro Bondora AS-i ees. Võlgniku vara arvestuslik väärtus on usaldusisiku sõnul arvestuslikult 380 126,90 eurot, sh XXX, Haabneeme kinnisasja väärtus 300 000 eurot ning OÜ T osaluse väärtus ligikaudu 72 000 eurot. Kohus nõustub hinnanguga, et tegelik vara väärtus arvestusliku väärtuseni ei küündi ning on ligikaudu 250 000 – 285 000 eurot ehk oluliselt madalam kohustuste koguväärtusest. Usaldusisiku hinnang sisaldas muu hulgas ka OÜ T osaluse väärtust (arvestuslikult ca 72 000 eurot). Aruande koostamise järgselt on 29.05.2025 määrusega asjas nr 2-24-16097 välja kuulutatud OÜ T pankrot. Kohtu hinnangul on osalus seetõttu väärtusetu ning seda ei saa arvestada võlgniku likviidse varana (vt põhjendused OÜ T kaudu tulude teenimise kohta järgnevates lõikudes). Samuti on võlgnikule kuuluva XXX, Haabneeme kinnisasja arvestuslik väärtus 300 000 eurot üleliia optimistlik. Arvestades kinnisvara korduvaid ebaõnnestunud enampakkumisi ning koormatust hüpoteekidega (dtl 48) on kinnisvara reaalne väärtus kohtu hinnangul mitte rohkem kui 250 000 – 270 000 eurot ning seegi hinnang on optimistlik. Seega võlgniku vara tegelik väärtus on maksimaalselt ca 285 000 eurot, mis ei kata kohustusi. Sõltumata vara ja kohustuste bilansilisest vahekorrast on võlgnik nn likviidsusmaksejõuetuses (PankrS § 1 lg 2 teine alternatiiv). Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt rahuldada tema suhtes sissenõutavaks muutunud kohustusi ning selline olukord on püsiv. Ainus arvestatav vara on XXX kinnisasi ning OÜ T osalus. Tegemist ei ole varaga, mida oleks võimalik likviidseks muuta ning kohustuste täitmiseks kasutada 20 päeva jooksul.1 Pankrotistunud osaühingu osalus on sisuliselt väärtusetu ning eeldatavasti selle suhtes ostuhuvi puudub. Kinnisasja ei ole seda koormavata hüpoteekide tõttu õnnestunud võõrandada pika perioodi vältel. Võlgniku vastuväite menetluses on olnud, et OÜ T saab peagi tasutud ettemaksu vastu suures mahus kaupa (diiselkütust; dtl 157-168) ning selle võõrandamisel suures ulatuses, üle 1 000 000 euro, rahalisi vahendeid, mille eest võlgnevused kustutada. Kohus on võlgnikule selgitanud, et sellise positiivse tulevikustsenaariumi realiseerumine peab olema objektiivsele kõrvaltvaatajale usutav ning võlgnik peab seda täiendavalt põhistama ja tõendama (vt 04.06.2025 protokoll; dtl 151). Võlgnik ei ole seda kohtule usutavaks teinud. Võlgnik on samale finantsolukorra peatse paranemise vastuväitele tuginenud menetluse algusest. Arvestades menetluse pikkust (menetlusse võtmine märtsikuu alguses), ei mõju sellised lubadused usutavalt. Võlgniku esitatud dokumentide kohaselt oleks pidid 2025. veebruari tellimuse järgi toimuma Rotterdamis igakuised 100 000 tonni EN590 diiselkütuse tarned (dtl 157-158) ning sellele vastas ostja 12.02.2025 ostukinnitus (proforma arve; dtl 166) samas koguses kauba ostmise ja tasumise kohta iga saadetise saamisel. Saadetis pidi teele pandama 21 päeva jooksul tellimusest. Arvestades, et eeltoodust on tänaseks möödunud ca 3,5 kuud ning mingeid laekumisi ei ole OÜ-le T toimunud, ning osaühing on hoopis 29.05.2025 kuulutatud püsivalt maksejõuetuks, ei ole võlgniku väited usutavad. Viimati 04.06.2025 istungil lubas võlgnik mõne päeva jooksul avaldaja nõude rahuldada. Seda ei ole toimunud. Kohus ei saa veenvaks pidada mõttekäiku, et pankrotistunud OÜ-le T laekub suures ulatuses rahalisi vahendeid. Esiteks jääb ebaselgeks, millisel viisil saab pankrotistunud ettevõte tegevust ning klientidega arveldamist jätkata. Teiseks ei ole võlgnik veenvalt selgitanud, kuidas jõuaksid OÜ-le T laekuvad rahalised vahendid võlgnikuni nii, et võlgnikku saaks pidada likviidseks. Kohtu hinnangul võtaks isegi parimal juhul OÜ T pankrotimenetluse lõpetamine ning pankrotivara ülejäägi osanikele väljamaksmine aega mitmeid kuid. Sellist üldsõnalist selgitust ei saa pidada veenvaks positiivseks tulevikuväljavaateks PankrS § 1 lg 2 alusel, mis võimaldaks eitada võlgniku maksejõuetust. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning varalise olukorra paranemine (likviidsuse taastumine) ei ole objektiivselt tajutav. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o hooletu 1

Vt nt kohtuasi nr 2-23-6206, p 16.

3

finantskäitumine ning ebaõnnestunud äriprojektid. Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks, võlgniku varast jätkub pankrotimenetluses vähemalt esialgseteks toiminguteks (PankrS § 29 lg-d 1-2). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik ei ole soovinud kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 45 lg 1). Kohus edastas 04.06.2025 võlgnikule päringu, kas ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus selgitas, et vastavalt FIMS § 18 lg-le 3 ei saa kohus otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlgniku nõusolekuta. E-kiri edastati 04.06.2025 võlgniku poolt menetluses läbivalt kasutatud e-posti aadressile xxx, lisaks on kiri kätte toimetatud elektrooniliselt kättetoimetamisportaali vahendusel 05.06.2025. Kohtu määratud tähtajaks, 11.06.2025, võlgnik päringule ei vastanud ning ei edastanud oma nõusolekut. Lähtuvalt FIMS § 18 lg-st 3 ei saa kohus seega algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ning piirdub üksnes pankroti väljakuulutamisega võlausaldaja avalduse alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Usaldusisik Raivo Piirla andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab seetõttu pankrotihalduriks Raivo Piirla. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis. Kohtu selgitused: o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed. o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. o Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. Avaldaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 teise lause ja toimiku põhjal hüvitatavaks kuluks võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 eurot. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse 4

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ning on käibemaksukohustuslane. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 16 tundi, sh järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele, tutvumine võlgniku panga väljavõtetega selle osas õigusliku positsiooni kujundamine, hinnangud tagasivõitmise võimalustele – 5 tundi; Tutvumine võlausaldaja pankrotiavaldusega selle osas õigusliku positsiooni kujundamine - 2 tundi; Järelepärimised võlausaldajatele selle osas õigusliku positsiooni kujundamine suhtlemine võlausaldajatega 4 tundi; Usaldusisiku aruande vara ja võlgade nimekirjade koostamine -5 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 100 eurot ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1 600 eurot, millele lisandub käibemaks 352 eurot, kokku 1 952 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.