Ramirent Baltic AS-i hagi PA Kaubandus OÜ vastu üürilepingust tulenevas nõudes ja PA Kaubandus OÜ vastuhagi kohtulahendi alusel saadu tagastamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 29.01.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Ramirent Baltic AS-i apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3052,25 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema Kostja (vastustaja) PA Kaubandus OÜ (registrikood 16167191), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2025 otsus osas, milles vastuhagi rahuldati suuremas summas kui 7750 €, ja jätta nimetatud summat ületavas osas kostja nõuded rahuldamata. Tühistada sama otsus osas, milles vastuhagiga seotud kostja menetluskulu jäi hageja kanda, ja jätta see kulu kostja kanda. Muuta maakohtu otsustust, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist ja määrata need kindlaks käesoleva otsusega. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. I.2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Rahuldada hagi tervikuna ja vastuhagi osaliselt. II.2. Välja mõista kostjalt PA Kaubandus OÜ-lt hageja Ramirent Baltic AS-i kasuks 7000 €. II.3. Välja mõista hagejalt Ramirent Baltic AS-ilt kostja PA Kaubandus OÜ kasuks 7750 €.
II.4. Tasaarvestada resolutsiooni p-des II.2 ja II.3 nimetatud nõuded 7000 € ulatuses ning lugeda p-s II.2 nimetatud hageja nõue tervikuna ja p-s II.3 nimetatud kostja nõue 7000 € ulatuses tasaarvestusega lõppenuks. II.5. Jätta hageja Ramirent Baltic AS-i hagi menetlusega seotud kulud maakohtus kostja PA Kaubandus OÜ kanda ning ülejäänud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. II.6. Määrata hagiga seotud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks maakohtus 1390 € ning mõista see summa kostjalt PA Kaubandus OÜ-lt hageja Ramirent Baltic AS-i kasuks välja. II.7. Tasaarvestada resolutsiooni p-des II.3 ja II.6 nimetatud nõuded 750 € ulatuses ning lugeda need nimetatud summa ulatuses tasaarvestusega lõppenuks. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjal PA Kaubandus OÜ-l tasuda hagejale Ramirent Baltic AS-ile 640 € ja sellelt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Ramirent Baltic AS (hageja) esitas 20.03.2023 Harju Maakohtule hagi PA Kaubandus OÜ (kostja) vastu 7000 € nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 4566,87 €, viivise 2393,13 € ja sissenõudmiskulu 40 €.
1.1.Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid 27.10.2022 rendilepingu nr RC257429, 28.10.2022 rendilepingu nr RC257648 ja 07.11.2022 rendilepingu nr RC260672, mille alusel rentis kostja hagejalt seadmeid ja kohustus hagejale lepingute alusel maksma tasu. Lepingute lisadeks olid üldtingimused, mille kohaselt tuli renditasu tasuda hageja väljastatava arve alusel.
1.2.Hageja esitas kostjale arve nr 22110656 summas 1456,38 €, millest kostja jättis tasumata 1216,98 € ning arved nr 22113428 summas 2230,40 €, nr 22115658 summas 521,39 €, nr 22116857 summas 98,10 € ja nr 22123131 summas 500 €, mis on tervikuna tasumata.
1.3.Viimane arve sisaldas kahjuhüvitise omavastutuse summat seoses lepingu nr RC257429 alusel renditud rataslaadurile 4,8T Kramer 5095 6617TH tekitatud kahjuga. Hageja vähendas kahju summani 500 € (RAMI Riskikaitse üldtingimuste p 6.d). Hageja arvestas, et kahjustatud masina hind oli vähemalt 35 001 €.
1.4.Viivise määr on 0,5% päevas vastavalt üldtingimustele. Teise võimalusena nõudis hageja viivist seadusjärgses määras. Liaks nõudis hageja sissenõudmiskulu hüvitamist 40 €. 2 (8)
2.Maakohus rahuldas hagi 04.05.2023 tagaseljaotsusega, millega mõistis kostjalt hageja kasuks nõutud välja 7000 €. Menetluskulud jäid kostja kanda ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja kulude hüvitis 750 € ja sellelt viivis alates otsuse jõustumisest. Tagaseljaotsus oli tagatiseta viivitamata täidetav. Kostja 19.05.2023 kaja alusel taastas maakohus menetluse 03.08.2023 määrusega, sest hagiavaldus ei olnud kostjale tegelikult kätte toimetatud.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus mitte rahuldada hageja põhinõuet enam kui 4066,87 € ulatuses ja viivisenõuet mitte enam 206,99 €. Kostja vaidlustas arve nr 22123131 alusel nõutava summa 500 € ja selle alusena esitatud asjaolud ning nõudmised.
3.1.Lepingu nr RC257429 üldtingimuste p 4.3 nägi ette, et seade peab tagastamisel olema samas tehnilises seisundis, milles rentnik seadme sai, arvestades normaalset kulumist. Tehniline seisund tähendas, et seade peab olema tehniliselt korras ja töötama. Mõiste „tehniline seisund“ ei hõlma endas tavaarusaama kohaselt masina visuaalset poolt, vaid tehnilist töökorda ja seda mõjutavaid osi. Kostja tagastas seadme samas tehnilises seisundis. Väidetavad puudused, millele hageja viitas, ei ole käsitletavad puudustena seadme tehnilises seisundis. Hageja etteheidetavad vead olid kooskõlas masina kasutusotstarbe ja tavapärastest kasutustingimustest tuleneva normaalse kulumisega.
3.2.Hagejal pole hüvitisnõuet ka üldtingimuste p 4.5 alusel. Viidatud punkt näeb ette, et kui rendileandja tuvastab seadme tagastamisel või selle järgselt seadme kasutuskõlbmatuks muutumise või seadme väärtuse olulise vähenemise asjaolu tagajärjel, mille eest on vastutav rentnik, on rendileandjal õigus omal valikul kas keelduda seadme vastuvõtmisest ja nõuda rentnikult hüvitist summas, mis vastab uue seadme uushanke hinnale või võtta seade vastu ning nõuda rentnikult seadme parandamise ja remondiga kaasnevate kõigi kulude hüvitamist. Hageja ei väitnud, et seade oleks muutunud kasutuskõlbmatuks või et seadme väärtus oleks oluliselt vähenenud. Ükski hageja väidetud puudus polnud olemuselt selline, mis saaks oluliselt vähendada seadme väärtust või muuta seadme kasutuskõlbmatuks.
3.3.Hageja ei tõendanud väidetava parandamiskulu suurust ja kahju arvestus on ebaselge. Hageja ei tõendanud parandustöödeks kuluvat aega. RAMI riskikaitse määra osas aluseks võetud seadme väidetav hind oli samuti tõendamata. Kuna hageja ei saanud nõuda eelkirjeldatud kahjuhüvitist, siis ei saanud ta nõuda sellelt ka viivist.
3.4.Viivise määr 0,5% päevas on tühine.
4.Kostja esitas 19.09.2024 vastuhagi. Kostja nõudis hagejalt 8310,50 € (sh tagaseljaotsuse sundtäitmisel saadud 7750 €, täitekulu 438 € ja kohtuväline õigusabikulu 122,50 €), vastuhagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivist 1091,60 € ja edasiulatuvat viivist.
4.1.Hageja esitas 04.05.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse tagaseljaotsuse täitmiseks. Kohtutäitur arestis 13.06.2023 kostja pangakonto ja kandis oma ametikontole 8188 € (hageja nõuded 7750 € ja täitekulud 438 €). Täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtus, et kohtutäitur kandis raha üle hagejale.
4.2.Kuna tagaseljaotsus ei jõustunud, esitas kostja 11.08.2023 hagejale kohtuvälise nõude ja kandis selle koostamise õigusabikulu. Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 150 € (käibemaksuta) 49 min. Kostja palus hagejal nõue täita 25.08.2023, kuid hageja kostja nõuet ei täitnud. Seega oli hageja tasumisega viivituses.
5.Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Hageja nõue oli põhjendatud ja rahuldati tagaseljaotsusega õigesti. Kostja ei teinud midagi sundtäitmise vältimiseks. Kostjal oli võimalus sundtäitmise vältimiseks esitada kohtule taotlus täitemenetluse peatamiseks. Hagejal oli õigus nõuda tagaseljaotsuse täitmist viivitamata ja enne selle jõustumist. Samuti polnud kostjal õigust nõuda kohtuvälise õigusabikulu ja täitekulude hüvitamist ega viivist. Hageja peaks heastama kostjale sundtäitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed vaid juhul, kui asjas tehtav lõplik lahend erineb esialgu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendist. 3 (8)
MAAKOHTU OTSUS
6.Maakohus rahuldas 29.01.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja vastuhagi ning tasaarvestas poolte vastastikused nõuded. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja hüvitama kostjale 2762,22 € ja tasuma sellelt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 30.01.2025. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäid hagiavaldusega seotud menetluskulud kostja kanda ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.
7.Hageja põhinõude aluseks on lepingud nr RC257429, RC257648 ja RC260672, millest tulenevad kohustused jättis kostja kohaselt täitmata. Hageja esitas lepingute alusel kostjale arved, mis on tasumata. Kostja ei esitanud vastuväiteid arvetes nr 22110656, 22113428, 22115658, 22116857 kajastatud nõuetele. Nende arvete summa 4066,87 € tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista.
7.1.Pooled vaidlevad, kas kostjal on kohustus tasuda seoses laadurile tekitatud kahjuga 15.12.2022 esitatud arvel nr 22123131 märgitud summa 500 € (maksetähtaeg 29.12.2022). Arve sisu on omavastutuse summa seoses lepingu nr RC257429 alusel renditud rataslaadurile 4,8T Kramer 5095 6617TH tekitatud kahjuga.
7.2.Rendieseme tagastamisel tuvastas hageja sel mitmed puudusi ja hageja vormistas kahjuteate. Seadmel esinesid järgmised puudused: taga mõlgid, värvikahjustused ja vigastused; puudus kojamees; tagumine parempoolne porilaud lahti ja katkine; määrdepritsi kast katki. Maakohus leidis, et esile toodud puudused ei tekki asja tavapärasel kasutamisel. Kostja tegevus vastab vähemalt hooletusele (VÕS § 104 lg 2) ja tegemist on asja kahjustamisega, st kostja rikkus VÕS § 276 lg-s 2 ja § 334 lg-s 1 sätestatud asja hoidmise ja tagastamise kohustusi. Puuduste kõrvaldamise kohta esitas hageja hinnapakkumise, mis tõendab detailide kulu 518,77 € (parem tagumine poritiib 341,33 €; küljeplekk 139,93 € ja klaasipühkija vars 37,51 €). Tõendamata on hageja väide, et remonttööde teostamiseks kulub 2 t.
7.3.Vastavalt RAMI riskikaitse üldtingimuste p-le 6.d on rendiseadmete säilimise ja kahjude eest omavastutus 500 €. Tõendatud kahjusumma 518,77 € on suurem kui omavastutuse summa. Järelikult kohaldub poolte kokku lepitud omavastutuse määr 500 € ja arves nr 22123131 kajastatud nõue tuleb VÕS § 115 lg 1 ja § 334 lg 2 alusel rahuldada.
7.4.Hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste p 5.9 alusel summas 2393,13 € on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Viivise määr 0,5% lepiti kokku tüüptingimusena, aga see ei ole ebamõistlik ega tühine. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Samuti saab rahuldada sissenõudmiskulu nõude 40 € VÕS § 1131 lg 1 alusel.
7.5.Kokku mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 7000 €, mis koosnes põhivõlast 4566,87 € (= 4066,87 + 500), sissenõutavaks muutunud viivisest 2393,13 € ja sissenõudmiskulust 40 €.
8.Vastuhagi põhjal vaidlevad pooled, kas hageja peab tagastama kostjale täitemenetluse tulemusel saadu, kas tagasitäitmise nõudmisel saab nõuda viivist ja täitekulude hüvitamist ning kas kohtuväliste õigusabikulude nõue on põhjendatud olukorras, kus veel käib kohtumenetlus.
8.1.Kuivõrd tagaseljaotsus ei jõustunud ja seda ei saa täita, peab hageja TsMS § 474 lg 2 ls 1 alusel tagastama kostjale viivitamatu täitmisega saadud 7750 €. Maakohtu hinnangul ei ole siinjuures oluline, kas hageja nõue osutus kokkuvõttes põhjendatuks või mitte.
8.2.Õigusabikulu ega täitekulu pole kantud sundtäitmise vältimiseks, aga on sellegi poolest VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kahjuna hüvitatavad. Õigusabikulud seisnevad täitemenetlusega tutvumises, tagasitäitmise nõude projekti koostamises ja kompromissettepanekus. Kui hageja oleks tagastanud kostjale täitemenetluse tulemusel saadu, siis poleks 4 (8)
õigusabikulusid tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Hageja ei esitanud vastuväiteid osutatud õigusabi tunnihinnale või ajakulule. Kostja nõue kohtuvälise õigusabikulu hüvitamiseks oli põhjendatud.
8.3.Viivitamatu täitmisega kaasnevad riskid on jäetud sissenõudja (hageja) kanda, kes peab olema valmis heastama võlgnikule (kostjale) sundtäitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Eelnevast tulenevalt pidas kohus põhjendatuks välja mõista hagejalt täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu 438 €.
8.5.Alates täitedokumendi tühistamisest tekkis kostjal hageja vastu nõue. Kostja andis hagejale võla tasumiseks tähtaja 25.08.2023, st kostja nõue muutus sissenõutavaks 26.08.2023 ja alates sellest ajast on hageja viivituses. Kohustuse sissenõutavaks muutmisest (26.08.2023) kuni vastuhagi esitamiseni (19.09.2024) on viivisenõude suuruss 1091,60 €. Samuti kuulus rahuldamisele edasiulatuva viivise nõue. Ajavahemiku 20.09.2024 –29.01.2020 (132 päeva) eest moodustas sissenõutavaks muutunud viivis 360,12 €.
POOLTE SEISUKOHAD
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, millega rahuldati kostja vastuhagi 7000 € ületavas osas ja mõisteti hagejalt välja tasaarvestamise järgselt ületav osa 2762,22 €, samuti menetluskulude jaotus osas, millega vastuhagiga kaasnenud menetluskulud jäeti hageja kanda. Hageja palus teha uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi osaliselt, so 7000 € ulatuses ja tasaarvestada poolte nõuded, mille tulemusel mõlema nõuded lõppevad ja jätta vastuhagiga kaasnenud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja soovis lisaks menetluskulude tasaarvestamist.
9.1.Maakohus rahuldas hageja hagi tagaseljaotsusega ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas kaja, mille alusel menetlus taastati. Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus hageja hagi uuesti samas ulatuses ja jättis hagiavaldusega kaasnenud kulud kostja kanda. Seega lõplik lahend ei erine tagaseljaotsusest. Nii oli põhjendamatu rahuldada vastuhagi suuremas summas kui 7000 €.
9.2.Kuigi maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, on seda vaja teha põhjusel, et osaliselt on tagaseljaotsuse täitmisel tasutud hagejale menetluskulud 750 €. Ringkonnakohus saab teha menetluskulude tasaarvestuse.
9.3.Põhjendatud on jätta vastuhagiga seotud menetluskulud maakohtus täies ulatuses kostja kanda või teise võimalusena poolte endi kanda. Vastuhagiga seotud menetluskulude hageja kanda jätmine on ebamõistlik ja ebaõiglane. Vastuhagi esitamine polnud põhjustatud hageja poolt kostja õiguste rikkumisest, vaid kohtumenetluses tekkinud olukorrast, kus kohus ei toimetanud menetlusdokumente kostjale kätte TsMS-i kohaselt.
10.Kostja vaidles kaebusele vastu. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Alternatiivselt tuli kaebus selles osas jätta rahuldamata. Muus osas palus kostja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuli jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles vastuhagi rahuldati suuremas summas kui 7750 € ja jätab vastuhagi seda ületavas osas rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Erinvalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et vastuhagiga seotud menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Ühtlasi muudab ringkonnakohus maakohtu otsustust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise edasilükkamise kohta ja määrab kulud vajalikus ulatuses ise kindlaks. Kaebus rahuldatakse osaliselt ja sellega seotud kulud jäävad poolte endi kanda. 5 (8)
12.Apellatsioonimenetluses on vaidlus üksnes vastuhagi rahuldamise ulatuse ja sellega seotud menetluskulude jaotuse osas, samuti küsimuses, kas menetluskulud tulnuks või tuleks praegu rahaliselt kindlaks määrata. Maakohtu otsus on edasi kaebamata jõustunud hagi rahuldamise ja sellega seotud kulude kostja kanda jätmise osas (TsMS § 456 lg 4 ls 2).
13.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest tagaseljaotsuse tegemise, mittejõustumise ja täitmise kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1).
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja peab kostjale hüvitama täitekulu ja kohtueelse menetluse õigusabikulu. Põhjendused on järgmised.
14.1.Kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused (TsMS § 474 lg 2 ls 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja selle üle pooled ka ei vaidle, et viidatud normi esimese poole kohaselt saab rahuldada kostja nõude summas 7750 €, sest hageja sai veel jõustumata tagaseljaotsuse viivitamata täitmise käigus kostjalt selle summa. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga et kohtueelne õigusabikulu ega täitekulu pole sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused normi teise poole tähenduses.
14.2.Võlgnik võib nõuda ka eelmises alapunktis märgitud summasid ületava kahju hüvitamist (TsMS § 474 lg 2 ls 2). Maakohtu põhjendustest on aru saada, et kohtueelne õigusabikulu ja täitekulu on kostjale hüvitatavad selle sätte alusel koostoimes vaidlustatud otsuses kohaldatud VÕS-i kahju hüvitamist käsitlevate üldiste normidega. Põhimõtteliselt on õige maakohtu arusaam, et TsMS § 474 lg 2 ls 2 võimaldab võlgniku kahju hüvitamist ja vastavale nõudele kohaldatakse VÕS § 127–140 sätteid.
14.3.Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 127 lg 2 ja kontrollimata kahju hüvitamise eesmärgi. Kostjale ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hageja vastu esitatud nõude 7750 € osas rahuldamise tingis TsMS § 474 lg 2 ls 1 rikkumine. Kui täitedokument on tagaseljaotsus ja hiljem sisulise otsusega rahuldatakse hageja nõuded samas ulatuses, siis ei ole TsMS § 474 lg 2 ls 1 eesmärk kohustada hagejat hüvitama täitekulu ja kohtueelse õigusabikulu. Ka erialakirjanduses on leitud, et kui viivitamata täidetav otsus tühistatakse või muudetakse osaliselt, kuulub hüvitamisele üksnes selline kahju, mis kaasnes lahendi muudetud osa täitmisega (TsMS komm II, § 474, p 3.2.2.e).
14.4.Eelneva tõttu ei saa rahuldada kostja vastuhagi kohtueelse õigusabikulu 122,50 € ja täitekulu 438 € osas.
15.Samuti pole põhjendatud kostja viivise nõue selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
15.1.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2 ls 1). Seega saab TsMS § 474 lg 2 ls 1 alusel tagasi nõutavalt rahalt arvestada viivist alates vastavast nõudest teatamisest. Kostja ja maakohus ei määranud viivise arvestamise algusaega seega liiga varajaseks.
15.2.Üldjuhul lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2 ls 1). Senise kohtupraktika järgi ei kohaldu see säte aga TsMS § 445 ls 2 alusel kohtulahendis tehtava tasaarvestuse korral ega lõpeta tagasiulatuvalt mh põhinõuet, millelt pool nõudis viivist (RKTKo 02.11.2010, 3-2-1-93-10, p 19). 6 (8)
15.3.Eelneva põhjal tuleks hagejal maksta tagaseljaotsuse täitmisel saadud rahalt viivist ka juhul, kui hilisema sisulise lahendi järgi pöördus hageja kohtusse põhjendatult, st kostjal oli juba tagaseljaotsuse täitmise ajal hageja rahalise nõude katteks raha maksmise kohustus. Kirjeldatud olukorras on hagejalt viivise nõudmine vastuolus VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega ja eelnevas kirjeldatud nõudenormid tuleb jätta VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata.
15.4.Viivisenõue (nii lepinguline kui ka seadusjärgne) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Isik kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine õigussuhte olemusele, eesmärgile ega osapoolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi isikud oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju (nt RKTKo 15.01.2010, 3-2-1-132-09, p 12). Viivise nõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega kas teatava ajavahemiku eest (RKTKo 13.03.2009, 3-2-1-7-09, p 15) või ka teatavate asjaolude kokkusattumisel.
15.5.Käesoleval juhul ei vasta kostja viivise nõue ajavahemiku eest kuni poolte nõuete tasaarvestust sisaldava kohtulahendi jõustumiseni poolte õigussuhte olemusele ega eesmärgile. Apellatsioonimenetluses tuleb eespool p 12 kohaselt lähtuda sellest, et hageja nõue 7000 € saamiseks oli põhjendatud. Maakohus tuvastas, et kogu hageja rahaline nõue oli muutunud sissenõutavaks enne hagi esitamist, st hagejal oli õigus nõuda kostjalt nii rahalise põhikohustuse täitmist kui ka viivist. Kui lepingupool on õigustatud nõudma teiselt lepingupoolelt rahalise kohustuse täitmist ja kohustatud poolel puudub täitmisest keeldumise õigus, ei ole seaduse mõte kohustada raha saamiseks õigustatud lepingupoolt maksma saadud rahalt teisele poolele viivist isegi juhul, kui vaieldava kohustuse kohta tehtav kohtulahend jõustub hiljem. Samuti ei vastaks niisugune viivise nõue ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele ja oleks sisuliselt kostja rollis oleva lepingupoole õiguse kuritarvitus.
15.6.Samadel kaalutlustel on vastuolus hea usu põhimõttega viivise nõue hagejale tagaseljaotsuse alusel hüvitatud menetluskulult 750 €, kui kostja peab vastava kulu menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise tulemusel lõpuks ikkagi kandma.
15.7.Alates otsuse jõustumisest ei saa kostja enam viivist nõuda, sest otsuse jõustumisega lõppevad poolte tasaarvestatavad nõuded, sh kostja põhinõue tervikuna.
16.Seoses kostja vastuhagi rahuldamise ulatusega muutub sellega seotud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Viidatud sätte kahe esimese alternatiivi (jaotada menetluskulud võrdsetes osades või võrdeliselt vastuhagi rahuldamise ulatusega) rakendamine ei ole käesoleval juhul õiglane, aga kulude jaotus peab eelkõige juhinduma just õigluse kriteeriumist (RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125/49, p 11). Hageja pöördus kohtusse põhjendatult ja saavutas lõpuks hagiga taotletud eesmärgi – poolte lepingutest tulenevate kostja rahaliste kohustute täitmise. Hagejale ei ole ette heidetav tagaseljaotsuse tegemine ega selle viivitamata täitmisele pööramine. Hageja ei andnud kostjale ka põhjust vastuhagi esitamiseks, sest kostja saanuks sama tulemuse saavutada menetlusliku tasaarvestuse vastuväite esitamisega ja tänase otsuste põhjenduste järgi ei pidanud hageja kostjale saadud rahast midagi tagastama. Apellatsioonimenetluse ese on samuti vastuhagi, mistõttu rakendub kulude samasugune jaotus ka apellatsioonimenetluses. Kokkuvõttes jaotuvad menetluskulud nii, et hagiga seotud kulud jäävad kostja kanda ja vastuhagi kulud poolte endi kanda. Tervikuna on niisugune lahendus piisavalt õiglane.
17.Maakohus eksis TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 kohaldamisel lükates menetluskulude rahalise kindlaksmääramise edasi ajale pärast otsuse jõustumist. Kuigi viidatud sätted annavad esimese astme kohtule teatava õiguse valida, kumba kulude kindlaksmääramise menetlusvormi kasutada, ei ole see kaalutlusõigus piiramatu. Käesoleva vaidluse eripära 7 (8)
arvestades, tulnuks kulud kindlaks määrata asja lahendamisel. Ringkonnakohus saab selle vea parandada.
17.1.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mh kohtuotsuses, kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Käesoleval juhul puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused, mil viisil oleks kulude rahaline kindlaksmääramine takistanud otsuse tegemist. Tsiviilasja toimiku põhjal ringkonnakohus niisugust takistust ka ei tähelda.
17.2.Kui menetluskulude rahaline hüvitamine ja vähemalt ühe poole rahalise põhinõude lahendamine on omavahel seotud eespool p-des 15.5 ja 15.6 kirjeldatud viisil, siis saab ringkonnakohus erandkorras määrata kulud rahaliselt kindlaks esimesena. Eelnevaga järgib ringkonnakohus oma varasemat praktikat (TlnRnKo 03.10.2019, 2-17-7312, p 38). Erandina on ka Riigikohus pidanud võimalikuks määrata kindlaks menetlusosalise kulud kõigis kohtuastmetes, kuigi ringkonnakohus seda ei teinud (nt RKTKKo 01.06.2022, 2-20-12037/41, p 24 jj).
17.3.Menetluskulude jaotuse järgi tuleb TsMS § 175 ja 176 sätete järgi määrata kindlaks hagejale hüvitatavad maakohtu menetluskulud.
17.4.Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 630 €, mis on hüvitatav kulu. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi 14 t tasumääraga 80 €/t – kokku 1120 € eest. Nimekirjas loetletust seonduvad ainult hagiga 20.03.2023 – 24.05.2024 toimingud (9 t), ainult vastuhagiga 15. ja 21.10.2024 toimingud (4 t) ning mõlemaga ülejäänud toimingud (1 t). Poolte nõuded olid sarnases mahus ja suurusjärgus, mistõttu saab hagi ja vastuhagiga seotud toimingutest lugeda menetluskulude jaotuse järgi hüvitatavaks 0,5 t. Hagi esitamise (1,5 t), kaja lahendamiseni tehtud täiendavate toimingute (2,5 t) ja asja edasise menetluse (5 t) ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tasumäär on kooskõlas turutingimustega. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada 1390 € (= 630 + 9,5 × 80).
17.5.Hageja menetluskulude hüvitamise nõude saab TsMS § 445 lg 1 ls 2 alusel osaliselt tasaarvestada kostja nõudega summas 750 €. Selle tulemusel kostja nõue lõpeb ja tal jääb veel hagejale tasuda 640 € (= 1390 – 750). Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal sellelt summalt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse jõustumisest.
18.Eelnevast ja kaebuse piiridest tuleneb, et maakohus rahuldas vastuhagi õigesti summas 7750 €, aga seda ületavas summas tuleb maakohtu otsus tühistada. Samuti on õige maakohtu tasaarvestus summas 7000 €, mida pole alust muuta. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.