Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-9746
Kohtuasi
J.W
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
J.W
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik J.W (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Suido Västra
maksejõuetusavaldus
määruskaebus
Usaldusisik vandeadvokaat W.S Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. novembri 2024 määrus osas, milles maakohus jättis J.W maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks rahuldamata. Teha selles osas uus määrus, millega jätta J.W maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks läbi vaatamata. Muus osas jätta Harju Maakohtu 11. novembri 2024 määrus muutmata.
2.4.Välja mõista J.W-lt usaldusisiku tasu summas 2 025,51 eurot W.S kasuks. Usaldusisiku tasu väljamakse summas 1 099,53 eurot (so 2 025,51 eurot – 925,98 eurot) teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid (arvelduskonto EE662200221050114301 Swedbank AS).
2.5.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 925,98 eurot (sh käibemaks) usaldusisik W.S-ile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid (arvelduskonto EE662200221050114301 Swedbank AS).
3.J.W
määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Võtta asja materjalide juurde J.W tõendid.
poolt määruskaebemenetluses esitatud
5.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud J.W Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.J.W (võlgnik) esitas 25.06.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustusest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga kokku 56 885 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on 2785 eurot, igakuised väljaminekud on kokku 1445 eurot, vara võlgnikul ei ole. Võlgnik on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab ja töötab Soome Vabariigis, Soome ettevõttes, kuid kes ei oska piisaval tasemel soome ega inglise keelt ja kellel ei ole piisavat sissetulekut, et tasuda õigusabi eest Soomes. Võlgnikul on alaealine laps, kes elab Narvas. Võlgniku põhihuvide kese on Eestis, sest kõik laenulepingud, millest tekkinud võlgade tõttu võlgnik avalduse esitas, on sõlmitud krediidiasutustega, mille tegutsemiskoht on Eestis. Võlgniku suhtes toimub sundtäitmine Soomes Eestis tegutseva krediidiandja nõude alusel. Võlgnik leiab, et tal on õigus vaidlustada Eesti krediidiandjate nõuded enda maksejõuetusmenetluses Harju Maakohtus.
2.Harju Maakohus võttis 11.09.2024 määrusega avalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks W.S. Usaldusisik esitas kohtule 11.10.2024 aruande, milles leidis, et võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus tuleks lõpetada, kuna avaldus kuulub lahendamisele Soome Vabariigi kohtus või kui kohus ei lõpeta menetlust, siis otsustada võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine või pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Usaldusisik viitas, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 põhimõte on, et määruse alusel on võimalik algatada maksejõuetuse põhimenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese, sellise menetluse eesmärk on hõlmata kogu võlgniku vara. Määrusest saab järeldada, et põhihuvide kese määratakse võlgniku vara (mitte kohustuste) kaudu. Usaldusisiku arvates on võlgniku põhihuvide kese Soomes. Võlgnik on mitu aastat elanud ja töötanud Soomes ning maksab Soomes makse. Eestis asuvad võlgniku 2
võlausaldajad, kuid vähemalt osad laenud on saadud siis, kui võlgnik oli juba Soome kolinud (maksejõuetusavaldusest võib järeldada, et võlgnik kolis Soome 2020.a lõpus). Võlgnikul on Eesti pangakonto (Swedbank) ja Soome pangakonto (S-pankki), kuid alates 2022.a veebruarist ei ole Eesti pangakontot sisuliselt kasutatud, sellelt on maha läinud kaardi kuutasu, võlgnik on kandnud Soome kontolt sinna raha, mille arvelt on tasutud Holm Bank AS-ile ja Swedbak P&C Insurance AS-ile. Võlgniku töötasu laekub Soome kontole. Usaldusisikule ei ole teada Eestis asuvat vara, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et põhihuvide kese on Eestis. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 11.11.2024 määrusega rahuldamata võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Maakohus vabastas usaldusisiku kohustustest ning määras talle tasu summas 1660,25 eurot, millele lisandub käibemaks 365,26 eurot. Maakohus mõistis võlgnikult usaldusisiku kasuks välja 2025,51 eurot ning määras, et usaldusisiku tasu väljamakse summas 1099,53 eurot teostatakse büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Maakohus määras hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 925,98 eurot (sh käibemaks).
3.1.Maakohus leidis, et maksejõuetusavaldus ei kuulu rahuldamisele. Euroopa Liidus reguleerib maksejõuetusmenetlust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/848 (edaspidi EL määrus). EL Määruse art 3 lõike 1 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks asjaomase üksikisiku peamist tegevuskohta, muude üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse saanud kohus kontrollib omal algatusel, kas tal on menetluse algatamise pädevus vastavalt artiklile 3 (artikkel 4 lg1).
3.2.Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt elab ja töötab võlgnik Soomes. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoht Soome Vabariigis. EL määruse artikkel 3 punkti 1 neljanda lõike kohaselt eeldatakse, et võlgniku põhihuvide kese asub seal, kus isik on viimase 6 kuu jooksul elanud, see eeldus on võimalik aga ümber lükata. Sama põhimõte tuleneb ka EL määruse preambula punktist 30. Seega pidi võlgnik käesolevas menetluses ümber lükkama EL-i määruse art 3 lg-s 1 nimetatud eelduse, mille kohaselt peetakse võlgniku põhihuvide keskmeks tema alalist elukohta. Kohtu hinnangul võlgnik seda eeldust ümber lükanud ei ole. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik tegutseb regulaarselt oma huvide realiseerimisega Soome Vabariigis. Tema tulu tuleb täies ulatuses Soome Vabariigis saadavast töötasust. Võlgnik maksab Soomes makse, võlgniku töötasu laekub Soome S-pankki pangakontole. Usaldusisikule ei ole teada võlgnikule Eestis kuuluvat vara, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et põhihuvide kese on Eestis. Võlgnik on märkinud, et tema soov on vaidlustada Eesti krediidiandjate nõuded, kuid nimetatud asjaolu ei oma võlgniku põhihuvide keskme määramisel tähtsust. Kohus asus seisukohale, et võlgniku põhihuvide kese on Soome Vabariigis ning tulenevalt EL määruse artiklist 3 puudub Eesti kohtul pädevus võlgniku maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks.
3.3.Maakohus märkis, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 1 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise 3
eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse vastavalt FIMS § 54 lg-le 2 usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Usaldusisik esitas tasunõude summas 1 660,25 eurot. Kohus leidis, et tasunõue on põhjendatud. FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult väljamõistmisele. Võlgnikul piisavad rahalised vahendid puuduvad, mistõttu kuulub tasunõue PankrS § 23 lg 4 ja lg 41 alusel 925,98 euro (sh käibemaks) ulatuses rahuldamisele riigi vahenditest. Määruskaebus
4.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata maksejõuetusavaldus Harju Maakohtule uueks lahendamiseks.
4.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus EL määrust ebaõigesti kohaldanud. Võlgnik on teinud oma majanduslikud otsused Eestis. Selleks, et saada võimalus kohustustest vabaneda, ei pea ta asuma alaliselt elama Eestisse ja oma töökohta Soomes kaotama. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on Eesti krediidiandjate nõuded ning võlgnikul on õigus vaidlustada neid enda maksejõuetusmenetluses Harju Maakohtus. Lisaks on võlgnikul alaealine laps elukohaga Narvas. Viru Maakohtu 22.04.2022 määruse järgi tsiviilasjas nr 2-22-15723 on võlgnikul lapse suhtes elatise maksmise kohustus ning võlgnikul on lapse emaga lapse suhtes ühine hooldusõigus.
4.2.Kohtuasjas C-253/19 on leitud, et EL määruse artikli 3 lõike 1 esimest ja neljandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et eelduse, et iseseisva äritegevusega mittetegeleva füüsilisest isikust võlgniku alaline elukoht eeldatakse olevat tema põhihuvide kese, võib jätta arvestamata juhul, kui alalise elukoha paik ei täida oma otstarvet paigana, kus võlgnik teeb oma majanduslikud otsused, saab või kulutab enamuse oma tulust või kus asub enamik tema varasid. Seda eeldust ei saa siiski ümber lükata riigi kasuks, mille territooriumil asub võlgniku ainus kinnisvara, kui puuduvad muud asjaolud, mis näitavad, et selle võlgniku põhihuvide kese asub selles liikmesriigis. Selle asjaolu võib tuvastada võlgniku majandushuve puudutavate objektiivsete asjaolude põhjal, mis on kolmandate isikute (tegelikud ja potentsiaalsed võlausaldajad) poolt kontrollitavad. Võlgnik leiab, et tema põhihuvide kese on Eestis, sest kõik võlgniku laenulepingud, mille alusel tekkinud võlgade tõttu võlgnik maksejõuetusavalduse esitas, on sõlmitud krediidiasutustega, mille tegutsemiskoht on Eestis. Nende vastu on võlgnikul õigus vaielda Eestis. Vaieldamatult kontrollivad Eesti krediidiandjad võlgniku majanduslikke otsuseid, mille hulka kuulub ka võlgniku lapse ülalpidamiskohustuse täitmine, sest nende nõudel on toimunud ka sundtäitmine Soomes võlgniku töötasu arvelt.
4.3.Määruskaebuse kohaselt ei vaielnud võlgniku lepinguline esindaja maakohtu istungil vastu usaldusisiku tasunõudele, kuid usaldusisiku õigus tasu saada peaks tekkima lõplikult jõustunud kohtumääruse alusel. Menetluse edasine käik
5.Usaldusisik oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
4
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks rahuldamata ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldus läbi vaatamata. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 2 2 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
8.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab kolleegium vastu määruskaebemenetluses võlgniku poolt esitatud tõendid.
9.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 l g 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015. a määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi EL määrus) artikkel 3 lg 1 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise liikmesriiki. EL määruse preambula punkti 30 kohaselt peaks olema võimalik ümber lükata eeldust, et üksikisiku põhihuvide keskmeks on tema alaline elukoht ning liikmesriigi kohus peaks hoolikalt hindama, kas võlgniku põhihuvide kese asub tõepoolest asjaomases liikmesriigis. Seda eeldust peaks olema võimalik ümber lükata näiteks juhul, kui suurem osa võlgniku varast asub väljaspool võlgniku alalise elukoha liikmesriiki või kui on võimalik kindlaks teha, et kolimise peamine põhjus oli esitada maksejõuetusmenetluse algatamise avaldus uues kohtualluvuses ning kui selline avaldus kahjustaks oluliselt nende võlausaldajate huve, kelle tehingud toimusid enne põhihuvide keskme ümberpaigutamist.
10.Asjaolu, millise liikmesriigi territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese, tuleks teha kindlaks maksejõuetusavalduse esitamise aja seisuga (vt nt EKo 17.01.2006, C-1/04). Euroopa Kohus on 16.07.2020 otsuse C-253/19 p-s 24 selgitanud, et sobivad kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks sellise isiku põhihuvide kese, kes ei tegele iseseisva äri- või kutsetegevusega, on need, mis on seotud tema varalise ja majandusliku olukorraga, mis vastab kohale, kus see isik tegeleb oma majanduslike huvide realiseerimisega ja kus on saadud ja kulutatud suurem osa tema tulust, või kohale, kus asub suurem osa tema varast.
11.Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik tegutseb regulaarselt oma huvide realiseerimisega Soome Vabariigis. Võlgnik töötab Soomes ja tema tulu tuleb täies ulatuses Soomes saadavast 5
töötasust. Võlgnik maksab Soomes makse ja tema töötasu laekub Soome S-pankki pangakontole. Usaldusisikule ei ole teada võlgnikule Eestis kuuluvat vara, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et põhihuvide kese on Eestis. Võlgnik on seisukohal, et tema põhihuvide kese on Eestis, kuna laenulepingud, millest tekkinud võlgnevuste tõttu on maksejõuetusavaldus esitatud, on sõlmitud krediidiasutustega, mille tegutsemiskoht on Eestis. Samuti on võlgnikul alaealine laps, kes elab Narvas.
12.Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et võlgniku põhihuvide kese asub Soome Vabariigis. Võlgnik on elanud ja töötanud Soomes alates 2020. aasta novembrist ning tema sissetulek laekub Soomes asuvale pangakontole. Usaldusisikule ei ole teada, et võlgnikul oleks Eestis vara. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt teeb võlgnik oma igapäevased majanduslikud otsused ning kulutab suurema osa oma sissetulekust Soomes (dtl 235-510). Asjaolu, et võlgnik elab alaliselt Soomes, on ka kolmandate isikute (võlausaldajate) poolt kontrollitav (tuvastatav), mida kinnitab võlgniku väide, et üks võlausaldajatest on algatanud tema vastu Soomes täitemenetluse. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et võlgniku poolt esile toodud asjaolud, et võlgniku võlausaldajad asuvad Eestis ning võlgnikust lahuselav alaealine laps elab Eestis, ei ole piisavad selleks, et pidada Eestit võlgniku põhihuvide keskmeks. Võlgniku põhihuvide keskme kindlakstegemisel ei oma määravat tähtsust asjaolu, et laenulepingud, millest tulenevad võlgniku vastu nõuded, on sõlmitud Eestis tegutsevate krediidiandjatega. Sealjuures on usaldusisiku aruande kohaselt osad laenud võetud siis, kui võlgnik elas juba Soomes. Võlgnik ei saa valida endale meelepärast kohtualluvust ka selle järgi, millises riigis on talle õigusabi paremini kättesaadav.
13.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et võlgniku põhihuvide kese EL määruse art 3 tähenduses asub Soomes, mistõttu allub maksejõuetusvaidluse lahendamine Soome Vabariigi kohtule. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrust tuleb muuta osas, milles maakohus jättis võlgniku avalduse rahuldamata. FIMS § 18 lg 5 sätestab, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. Seega tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus jätta FIMS § 18 lg 5 alusel läbi vaatamata, sest avaldust ei oleks pidanud FIMS § 4 lg 1, § 5 lg 2, TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohtualluvuse puudumise tõttu menetlusse võtma.
14.Maakohus on vaidlustatud määruses määranud kindlaks usaldusisiku tasu suuruse, mõistnud selle võlgnikult välja ja määranud osaliselt selle hüvitamise riigi vahenditest. Võlgnik on määruskaebuses märkinud, et usaldusisiku tasu suurust ta ei vaidlusta, kuid õigus tasule peaks usaldusisikul tekkima jõustunud kohtulahendi alusel. Ringkonnakohus märgib, et FIMS § 7 lg 1 sätestab, et määrus, millega maksejõuetusavaldus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lg 3 sätestatule. Arvestades, et võlgnik ei ole usaldusisiku tasu suurust ja väljamõistmist sisuliselt vaidlustanud, ei ole ringkonnakohtul alust selles osas maakohtu määrust muuta.
15.Määruskaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
16.FIMS § 18 lg 10 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.
6
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.