5.Välja mõista S J’ilt viivis summas 195 eurot ja 99 senti OÜ Aktiva Finants kasuks.
6.Välja mõista S J’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis määraga 0,07% päevas põhinõude (s.o. 369,51 euro) tasumata osalt alates 23.02.2019. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
7.Menetluskulud jätta täies ulatuses S J’i kanda.
8.Rahuldada OÜ Aktiva Finants menetluskulude kindlaksmääramise avaldus
osaliselt.
9.Välja mõista S J’ilt menetluskulud summas 374,58 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
10.Välja mõista S J’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (374,58 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 22.02.2018. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS Xxxx ning kostja vahel 12. augustil 2016 krediitkaardi leping, mille kohaselt andis pank kaardi kasutajale krediidilimiiti 300 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingut kohaselt, lõpetas AS Xxxx alates 26.05.2017. a erakorraliselt ning loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Lepingu ülesütlemise hoiatuses märgiti, et tekkinud võlgnevus summas 45,53 eurot tuleb tasuda hiljemalt 25. maiks 2017. Vastasel juhul muutub koheselt sissenõutavaks kogukasutatud krediit summas 554,51 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded (intressid, viivised ja teavitustasud) vastavalt lepingule. Kostja tasus perioodil 13.11.2017. a kuni 18.07.2018. a kokku 190 eurot. Hageja luges 5 eurot võlamenetluse kulude katteks ja 185 eurot põhivõla katteks. 22. veebruari 2019 seisuga on hageja põhinõue kostja vastu 369,51 eurot ja intressid summas 52,10 eurot. Jooksev viivis põhiosajäägilt on 0.07% päevas alates lepingu ülesütlemisest 26. maist 2017 kuni hagi esitamiseni (22. veebruar 2019) on kokku 195,99 eurot. Lisaks on kostjal kohustus vastavalt lepingule tasuda võlamenetlustasu 30 eurot ning viivist TsMS § 367 alusel. Kostja vastus
2.Kohtule 04.07.2019. a esitatud vastuses kostja tunnistab, et tal on olnud Xxxx krediitkaart limiidiga 300 eurot. Ka hageja esitatud dokumentidest saab sellele kinnitust. 18.05.2016 on esitatud taotlus ning 12.08.2016 on sõlmitud leping 300 euro kasutuseks. Rohkem lepinguid hageja esitanud ei ole. Kostja väidab ja hageja kinnitab, et kostja on tasunud 190 eurot sisse nõutavast summast, seega ei saa põhivõlgnevuse suurus olla suurem kui 110 eurot. Kostja palub kohtul nõuet ning viiviseid vähendada ja on valmis asja lahendama kompromissiga. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud AS Xxxx tasumata krediitkaardi lepingus kokkulepitud põhikohustuse eest 369,51 eurot, intressid 52,10 eurot ja viivised summas 195,99 eurot. AS Xxxx oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale, millest on kostjat teavitatud 16.06.2017. a.
5.Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on saanud AS-lt Xxxx kasutada krediitkaardi lepingu alusel krediiti limiidiga 300 eurot, kuid tagastanud üksnes osaliselt. Kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu, kuid ei nõustu võlgnevuse suurusega. Kohtu hinnangul on hageja põhinõuet tõendanud. Lepingu ülesütlemise seisuga 26.05.2017. a oli kasutatud krediidisummast tasumata põhivõlgnevus 554,51 eurot. Kostja tasus perioodil 13.11.2017. a kuni 18.07.2018. a võlgnevuse katteks 190 eurot, millest hageja arvestas põhivõlgnevuse katteks 185 eurot ja võlamenetlustasuks 5 eurot. VÕS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole käesolevas menetluses kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta on tegelikkuses tagastanud suuremas ulatuses krediidisummat.
7.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on fikseeritud intressimääraks lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. Käesoleval juhul on AS Xxxx ja kostja lepingus kokku leppinud intressimäära 25 % aastas, so 0,07% päevas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi summas 52,10 eurot. Kostja ei vaidlusta hageja intressinõuet.
8.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 26.05.2017 kuni 22.02.2019 lepingu ning selle üldtingimuste p 5.21 alusel, mille kohaselt on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist 25% aastas, so 0,07% päevas. Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on viivituses alates lepingu ülesütlemisest 26.05.2017. a. Kuivõrd kostja on kasutatud krediidisumma tagastamisega viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 26.05.2017. a kuni 22.02.2019. a ning hageja viivisenõue summas 195,99 eurot on õiguslikult põhjendatud ning kohtu hinnangul puuduvad alused selle vähendamiseks. Laenumakstete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1. Kohtu hinnangul vastab lepingus märgitud viivis 25% aastas (so 0,07% päevas) VÕS § 415 lg-le
1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale.
9.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-18-7334 asunud seisukohale, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär. 10.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 23.02.2019. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
11.Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 30 eurot lepingu p 5.22 alusel. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot ning lg 2 järgi võib sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist nõuda, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivuse ajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse ning lg 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Kostja kasutatud krediidisummat ei tagastanud ning hageja oli sunnitud laenu sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 714,58 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 589,58 eurot). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 125 eurot.
15.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, komplekteerimiseks ning selle kohtule edastamiseks. Eelnimetatud toimingute ajakulu on taotluse kohaselt 5 h ja 35 minutit. Kohus on hageja esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) Aktiva Finants OÜ esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on Julianus Õigusbüroo OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes igapäevaselt; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Hagiavalduse ja materjalide komplekteerimiseks ei kulu kohtu hinnangul rohkem kui kaks tundi. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu kokku summas 249,58 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.