Tsiviilasi nr 2-19-14845
Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Hiie Lindmets
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2019, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-14845
Tsiviilasi
Kairi Liitmäe ja Raido Liitmäe avaldus hagi tagamiseks hagi esitamata hagi tagamine
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja I Kairi Liitmäe (ik XXX; elukoht XXX; e-post
hageja II Raido Liitmäe (ik XXX; elukoht XXX; e-post
hagejate esindaja advokaat Ardi Rebane, e-post [email protected]; kostja I Lea Orgla (ik XXX; elukoht XXX); kostja II Põllumees OÜ (rk 11677585; asukoht Vallikraavi 2, 51003 Tartu; e-post [email protected]); esindaja juhatuse liige Kalli Uibokand; kostja III Nordic Hypo AS (rk 11881110; asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn; e-post [email protected]); esindaja juhatuse liige Heikki Rannik ja Sten Tikk kirjalik menetlus
25.09.2019 esitasid Kairi Liitmäe ja Raido Liitmäe (hagejad) Tartu Maakohtule taotluse hagi tagamiseks hagi esitamata. Hagejad paluvad seada hagi tagamise korras Põllumees OÜ (kostja II) mõttelisele osale XXX kinnistust keelumärke käsutamise keelamiseks hagejate kasuks. Avalduse kohaselt on hagejate ühisomandis 1⁄2 suurune mõtteline osa XXX kinnistust asukohaga XXX. Kinnistu kaasomanikuks 1⁄2 suuruse mõttelise osaga oli Lea Orgla (kostja I), kes 17.07.2019 võõrandas oma osa kostjale II. 17.07.2019 seati võõrandatud kinnistu osale Nordic Hypo AS (kostja III) kasuks hüpoteek summas 230 000 eurot. Saades teada kinnistuosa müügilepingu sõlmimisest, soovisid hagejad kasutada oma ostueesõigust, esitades 30.08.2019 selleks vastava avalduse. Hagejad leppisid kokku ka notari aja, kuid notari juures selgus, et teised osapooled ei soovi enam tehingut teha. Kuivõrd kostja II on XXX kaasomanikuna kantud kinnistusraamatusse ja kaasomandiosa on koormatud hüpoteegiga kostja III kasuks, kavatsevad hagejad esimesel võimalusel esitada kostjate I – III vastu kohtule hagiavalduse kinnistusraamatu ebaõigete omaniku ja hüpoteegikannete parandamiseks (kustutamiseks), hagejate kinnistu ainuomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks ning kostjate tahteavalduste asendamiseks. Hagejad märgivad, et hagi esitamiseks on vaja koguda täiendavaid tõendeid, mistõttu võtab hagi korrektne vormistamine veel aega. Samas eksisteerib hagejate hinnangul oht, et kostja II võib enne hagi esitamist või kohtumenetluse ajal oma omandiosa käsutada, st kas võõrandada või seda täiendavalt koormata. Sellisel juhul on hagejate jaoks ka positiivse kohtulahendi tegemisel selle täitmine võimatu ning hagejad neile õigustatult kuuluvast omandiosast ilma jäänud. Kostja II nimel oleva kaasomandiosa võõrandamise või asjaõigusega koormamise vältimiseks on ainus kohane hagi tagamise vahend vaidlusalusele kaasomandiosale käsutamise keelumärke seadmine. Hagejad leiavad, et hagi tagamine ei kahjusta ülemääraselt kostjate huve ja õigusi, kuid tagamata jätmine võib muuta kohtulahendi täitmise võimatuks ning tuua kaasa hagejate õiguste kahjustamise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 lg 1 näeb ette, et kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 näeb ette, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse. TsMS § 378 lg 4 näeb ette, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Kohtu hinnangul vastab hagejate hagi tagamise taotlus TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud) ning hagejad on põhistanud kohtule nõuet, mille tagamist nad soovivad, ja ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 235 ja § 381 lg 2). Samuti on hagejad avalduses põhistanud, miks hagi kohe ei esitata (TsMS § 382 lg 1). Kohtu arvates on hagejate esitatav hagi lubatav ja hagejate väidete õigsuse korral ei saa väita, et hagiavaldus oleks perspektiivitu. Arvestades hagejate esitatava nõude olemust, hagejate poolt kohtule esitatud põhjendusi ning taotletud abinõu, peab kohus vajalikuks hagi tagada. Hagiga taotletavat eesmärki (omandi üleandmine) silmas pidades on kohtu arvates põhjendatud hagi tagamise taotlus rahuldada. Kohus on seisukohal, et tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine
2 muutuda raskendatuks või hoopis võimatuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. AÕS § 561 lg 1 järgi on võimalik heauskne omandamine ning AÕS § 65 lg 3 kohaselt ei saa ebaõige kande parandamise nõuet esitada kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguste suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud. Sellise olukorra välistamiseks kostjale II kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa suhtes peab kohus põhjendatuks hagejate taotluse rahuldada ja kanda hagi tagamise abinõuna hagejate kasuks kinnistusraamatusse keelumärge kostjale II kuuluvale XXX kinnistu osale selle käsutamise täielikuks keelamiseks. Kohus leiab, et kohaldatav abinõu ei koorma kostjat II rohkem, kui seda võib pidada hagejate õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. TsMS § 382 lg-s 2 sätestatut arvestades tuleb hagejatel kostjate vastu hagi esitada hiljemalt 25.10.2019. Hagi kohtu määratud tähtpäevaks esitamata jätmisel või esitatud hagi rahuldamata jätmisel tühistab kohus hagi tagamise. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.