Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-3803 Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad AS-ga Swedbank (endine AS Hansapank) käenduslepingu, mille kohaselt nad vastutasid kostja laenukohustuse täitmise eest, mis kostjal tekkis panga ees õppelaenulepingu nr 04-368111-OL alusel. Kostja õppelaenu tähtaegselt ei tagastanud, nõudeõigus läks üle Eesti Vabariigile. Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitas kohtule hagi I Ti käendajate vastu, muu hulgas hagejate vastu. Tsiviilasjas nr 2-14-3757 sõlmisid hagejad sõlmisid Eesti Vabariigiga kompromissi, mille kohaselt hagejad pidi tasuma I Ti õppelaenulepingust nr 04368111-OL tuleneva võla maksegraafiku alusel alates 30.11.2014 kuni 30.10.2018 üldsummas 3131,68 eurot. Eesti Vabariigil oli õigus nõuda V Rlt 1565,84 euro tasumist ja I Glt 1565,84 eurot tasumist. Viru Maakohus 14.11.2014. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-3757 kinnitas ülalnimetatud kompromissi. Hageja V R tasus 07.10.2018 kohtuliku kompromissi alusel Eesti Vabariigile I Ti laenukohustuste täitmiseks 1565,84 eurot. Hageja I G tasus 24.10.2018 kohtuliku kompromissi alusel Eesti Vabariigile Iror Ti laenukohustuste täitmiseks 1565,84 eurot. Kuna hageja V R on täitnud kostja I Ti laenukohustus 1565,84 eu-rot, siis V Rle on läinud samas ulatuses üle nõue kostja I Ti vastu. Kuna hageja I G on täitnud kostja I Ti laenukohustus 1565,84 eurot, siis I Gle on läinud samas ulatuses üle nõue kostja I Ti vastu. Kostja kohustus hageja V R ees on muutunud sissenõutavaks 08.10.2018. Alates 08.10.2018 kuni hagiavalduse esitamise päevani (12.03.2019) on möödunud 156 päeva. Lähtudes viiviseintressi määrast 8% aastas on viiviseintress päevas 0,021918% päevas ehk 0,343198 eurot päevas. Lähtudes põhivõlgnevuse summalt (1565,84 eurot) on viisiseintress seisuga 12.03.2019 53,54 eurot (156 päeva x 0,343198 eurot = 53,538888 ehk ümardatult 53,54 eurot). Kostja kohustus hageja I G ees on muutunud sissenõutavaks 25.10.2018. Alates 25.10.2018 kuni hagiavalduse esitamise päevani (12.03.2019) on möödunud 139 päeva. Lähtudes viiviseintressi määrast 8% aastas on viiviseintress 0,021918% päevas ehk 0,343198 eurot päevas. Lähtudes

2-19-3803 põhvõlgnevusest (1565,84 eurot) on viisiseintress seisuga 12.03.2019 47,70 eurot (156 päeva x 0,343198 eurot = 47,704522 ehk ümardatult 47,70 eurot). Hagejad nõuavad välja mõista kostjalt ka jooksev viivis alates 13.03.2019 (kaasarvatud) kuni rahalise kohustuse täieliku tagastamiseni määraga 8% aastas. Kostja hagejate ees nõuet täitnud ei ole. Hagejad paluvad kohtul: • välja mõista kostjalt I Tilt hageja V R kasuks põhivõlgnevus 1565,84 eurot ja viiviseintress 53,54 eurot; • välja mõista kostjalt I Tilt hageja I G kasuks põhivõlgnevus 1565,84 eurot ja viiviseintress 47,70 eurot; • välja mõista kostjalt I Tilt hageja V R kasuks jooksev viivis 8% aastas 1565,84 eurot alates 13.03.2019 kuni 1565,84 euro täieliku tasumiseni; • välja mõista kostjalt I Tilt hageja I G kasuks jooksev viivis 8% aastas 1565,84 eurot alates 13.03.2019 kuni 1565,84 euro täieliku tasumiseni; • menetluskulud jätte kostja kanda.

Kostja seisukohad Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole hagejad tema eest võlgnevust tasunud. EMTA andmetel kostjal on siiamaani võlgnevus täitemenetluses 3776,56 eurot. Hagejad ei ole enne hagi esitamist pöördunud kostja poole asja arutamiseks kohtuväliselt. Materjalidest nähtub, et hagejad tasusid kostja väidetava võlgnevuse katteks alates novembrist 2014. Vastavalt kohtus sõlmitud kompromissile tasusid hagejad võlgnevust maksegraafiku alusel. Kostja leiab, et hagejate nõuded on osaliselt aegunud juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagejate nõuded on põhjendatud. TsüS § 154 lg 1 alusel korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja leiab, et kõik nõuded (hagejate väljamaksed), mis tekkisid enne 01.01.2016. a, on aegunud. Kostja palub kohaldada sellisel juhul aegumist. Samas hagejate sissenõutavaks muutunud viivisenõuded on osaliselt aegunud põhinõude aegumise tõttu. Ka jooksva viivisenõuded on osaliselt aegunud, kuna viivis on arvestatud kogu võlgnevuse pealt ja võlgnevuse aegumisel ei ole jooksva viivise arvestus õige. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohaldada hagejate nõuete suhtes aegumist nõuetele, mis on tekkinud enne 01.01.2016. Jätta menetluskulud hagejate kanda.

Hagejate seisukoht kostja vastuse suhtes Hagejad leiavad, et hagivastuse põhjendused ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ega aegumise kohaldamiseks.

2-19-3803 Kostja leiab, et hagejad ei ole tasunud tema eest võlgnevust, kuna maksu-ja tolliameti andmetel on kostjal siiamaani võlgnevus täitemenetluses 3776,56 eurot ja seda kinnitab maksu- ja tolliameti väljavõte. Hagejad pole nõus kostja seisukohaga ja leiavad, et kostja ei tõendanud, et hagejad ei ole tasunud tema eest võlgnevust. Hagejad ei saa mõjutada maksu- ja tolliameti andmeteid ja ei tea, miks maksu- ja tolliameti andmetel kostjal on võlgnevus riigi ees 3776,56 eurot. Samuti arvavad hagejad, et kostja võlgnevus 3776,56 eurot on seotud kostja muu võlgnevusega, mida ei ole kata hagejate poolt antud käendus. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, et tsiviilasja nr 2-14-3757 menetlus oli lõpetatud V R ja I G suhtes seoses kompromissi kinnitamisega ja oli jätkatud J Ti ja S Ti osas, kes ka olid ka käendajad. Hagejad arvavad, et I Ti käendajad Juri T ja S T ei katnud I Ti võlgnevust 3776,56 eurot ja seetõttu on maksu- ja tolliameti andmetel I Til võlgnevus riigi ees. Maksu- ja tolliameti väljavõttest on nähtav, et võlgnevus on seotud kohtutäitur Andrei Krek täiteasjaga nr 066/2014/2179. Kompromiss, mis oli sõlmitud V R ja I G poolt tsiviilasjas nr 2-14-3757, ei olnud kunagi kohtutäituri menetluses. Seega, kostja poolt esitatud tõend (Maksu- ja tolliameti väljavõte) ei lükka hagejate tõend ja väited tagasi. Hagivastuses kirjutab kostja, et hagejad ei ole enne hagi esitamist pöördunud kostja poole asja arutamiseks kohtuväliselt. Kostjad ei nõustu, et neil oli kohustus arutada asja kostjaga kohtuväliselt. Seadus seda ei nõua. Hagejad leiavad, et kostja pidi pöörduma nende poole, et lahendada hagejate tagasinõuetega seotud küsimusi. Kostja arvab ebaõigesti, et antud asjas on võimalik kohaldada aegumist. TsÜS § 154 lg 1 alusel korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hagejad leiavad, et antud vaidluses ei ole seotud korduvate kohustuste täitmisega TsüS § 154 lg 1 mõttes, kuna seadus sätestab käenduse puhul teised aegumistähtajad. Hagejad ja kostja olid solidaarvõlgnikud riigi ees. VÕS § 70 lg 2 kohaselt, solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks. Hagejad täitsid kostja kohustus täies ulatuses 2018. a oktoobris. Hageja V R täitis kostja kohustuse oma osa täies ulatuses 08.10.2018. a. Hageja I G täitis kostja kohustuse oma osa täies ulatuses 25.10.2018. a. Seega, hagejal V Rl oli õigus esitada hagi kostja vastu ühe kuu jooksul ehk kuni 08.04.2019 ja hagejal I G oli õigus esitada hagi kostja vastu ühe kuu jooksul ehk kuni 25.04.2019. Hagi oli esitatud 12.03.2019 ja see oli tehtud tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et: -

hagejad olid 15.10.2005 sõlminud AS Swedbank (endine Hansapank) käenduslepingu (tl 5), millega käendasid I Ti poolt võetud õppelaenu OL-1094951 alusel; 14.11.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-3757 sõlmisid hagejad Eesti vabariigiga kompromissi, mille kohaselt kohustusid hagejad tasuda kostja võlgnevuse kokku summas 31321, 68 eurot.

2-19-3803

Poolte vahel on vaidlus: -

kas hagejate nõue on aegunud; kas hagejate poolt on võlgnevus tasutud.

Esmalt annab kohus hinnangu nõude aegumise suhtes TsÜS § 154 lg 1korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. VÕS § 70 lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. VÕS § 152 lg 1teine lause sätestab, et käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt VÕS-i §-s 70 sätestatut. Kostja väidab kuna tegemist on korduvkohustusega, siis on nõue osaliselt aegunud. Hagejad leiavad, et tegemist ei ole korduvkohustusega, mistõttu nõue ei ole aegunud. Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et tegemist ei ole korduvkohustusega. Korduvkohustuse mõistet ei ole küll otse seaduseandja välja toonud, kuid sisustatud on mõistet nii, et korduvkohustus on selline kohustus kui on tegemist tuleb teha mingi aja jooksul perioodiliselt. Antud juhul on sõlmitud kompromiss, milles lepiti kokku maksegraafik. Kohustus tulenes käenduslepingust, mida ei saa liigitada korduvkohustuse alla. Kohus leiab, et kuna tegemist on solidaarvõlgnikega, laieneb aegumisele VÕS § 70 lg 1, mille alusel aegub nõue kuue kuu möödumisel peale võlgnevuse täitmist solidaarvõlgniku poolt. Sama põhimõtet on kinnitanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-178-10, kus märgitakse, et „tagasinõue ei aegu VÕS § 70 lg 2 järgi siiski enne kuue kuu möödumist päevast, mil käendaja täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks.“ /.../ Kohtule esitatud kohtulahendist nr 2-14-3757, selgub, et hagejate kohustus võlgnevus tasuda saabus 30.10.2018 (tl 6-7). Kohtule esitatud konto välja võtetest selgub, et viimase ülekande tegi hageja V. R 07.10.2018 ja I. G 24.10.2018. (tl. 8-9). Seega algasid aegumised kuupäevadest, mil hagejad tegid viimase ülekande. Hagiavaldus on esitatud 12.03.2019. Seega enne kuue kuu möödumist peale viimase ülekande tegemist, mistõttu nõue ei ole aegunud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas võlgnevus on hagejate poolt tasutud. Kostja väidab, et hagejad nõuet täitnud ei ole, kuna maksu-ja tolliameti andmetel on kostjal võlgnevus üleval. Hagejad leiavad, et nemad oma kohustuse täitnud. Antud juhul on tegemist võlgnevusega, mis tuleneb õppelaenust. Hagejad olid käendajad kostja võlgnevuse suhtes. Kuna kostja oma laenukohustust ei täitnud, tasus võlgnevuse pangale Eesti Vabariik, mistõttu läks nõue üle Eesti Vabariigile. Eesti Vabariik omakorda nõudis võlgnevuse tasumist käendajatelt. Kuna hagejad jõudsid Eesti Vabariigiga kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt ko5

2-19-3803 hustusid hagejad tasuma kokku 3131,68 euro, siis lasuski hagejatel just nimetatud võlgnevuse tasumise kohustus. Väide, et kostjal on võlgnevus kohtutäituril üleval (tl 83), ei ole asjakohane. Hagejad ei saa vastutada kõikide kostja võlgnevuste eest. Nende kohustus tulenes kompromissist ning kohtule esitatud konto väljavõtetest (tl 8-9) selgub, et hagejad on selle kohustuse solidaarselt täitnud. Isegi, kui kostjal jäi samast laenulepingust üles võlgnevus ei saa selle maksmise kohustus laieneda hagejatele, kuna nende kohustus tulenes ainult kompromissist (tl 6-7). Seega leiab kohus, et hagejad on oma kohustuse võlausaldaja ees (Eesti Vabariik) tasunud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 151 lg 2 kohaselt kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel. Vastavalt VÕS § 152 lg 2 põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt VÕS-i §-s 70 sätestatut. Hagejad on kostja õppelaenust tuleneva kohustuse täitnud osas, mille kohustus tulenes sissenõudja ja nendevahelisest kompromissist. Seega tekkis neil, kui käendajatel, õigus nõuda kostjalt (õppelaenu saajalt) võlgnevus, mille nemad juba täitsid. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täites ulatuses ning kohustab kostjat tasuma hagejaltele nende poolt tasutud õppelanust tuleneva kohustuse.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised meenetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud kokku 652 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 300 euro riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 300 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on hagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks ning hilisemata taotluste tegemiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kahe ja poole tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 120 eurot. Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 300 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 600 eurot.

2-19-3803

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.