lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-6283/9

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 09.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-6283/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1758
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Tsiviilasja number

Viru Maakohus Viljo Junolainen 2-19-6283

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2019. a, Jõhvi

Tsiviilasi

N B avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik):

Ajutine haldur:

N B (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost xxx) Hillar Villers, JeweLex Advokaadibüroo, Sompa 3, 41533 Jõhvi, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada N B pankrotiavaldus.
2.Kuulutada välja füüsilise isiku N B (isikukood xxx) pankrot 09. septembril 2019. a kell
3.Nimetada N B pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo, Sompa 3, 41533 Jõhvi, e-post: [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 09. oktoober 2019. a kell 10.45 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas aadressil Jõhvi, Kooli tn 2 A.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alustest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7.Hüvitada ajutise halduri Hillar Villersi tasu ja kulutused OÜ-le JeweLex Advokaadibüroo (konto nr xxx AS-is Swedbank) summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, riigi vahenditest.
8.Kohtumääruse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus saata avaldajale ja pankrotihaldurile, peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

N B esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Ta on töötu, tal puudub vara ning kohustused on suured. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Ajutine haldur esitas kohtule aruande.

ARUANDE SISU

I Võlgniku üldandmed Nimi: N B, isikukood: xxx, elukoht: xxx, perekonnaseis: abielus D B (rahvastikuregistri andmetel), ülalpeetavad rahvastikuregistri andmetel puuduvad. II Võlgniku varad Raha ja pangakontod Ajutise halduri kogutud andmetel on võlgnikul järgnevad pangakontod:

 

Swedbank AS, konto nr xxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 15.08.2019. a oli 26,16 eurot (kontol on broneering pangakaardi kuutasudest summas 28,16 eurot). AS-is Swedbank xxx limiidikonto, laenujääk seisuga 15.08.2019. a oli 84,69 eurot, 4,66 eurot kaardikasko ja 9,51 eurot intressimakse võlg.

Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 15.08.2019. a 28,16 eurot. Nõuded kolmandate isikute vastu Nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara Pankrotiavalduse andmetel on võlgnikul vara puudub. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Muu Pankrotiavalduse kohaselt võlgnik töötab xxx OÜ-s ning tema kuu töötasu on miinimumtöötasu (so 540 eurot). Samas ei nähtu krediidiasutuse poolt esitatud konto väljavõttest, et võlgnikule oleks 2019. aastal xxx OÜ-st makseid tehtud. Seega ei laeku töötasu maksed (kui neid tehakse) võlgniku kontole. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud 1 palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Võlgniku abikaasal, D B (isikukood xxx) Nasdaq andmetel väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel ta ei oma osalust juriidilistes isikutes. Kinnistusraamatu andmetel oli D B nimele kinnistusraamatusse kantud korter asukohaga xxx (registriosa nr xxx), kuid see võõrandati kohtutäituri poolt enampakkumisel (kanne tehtud 22.04.2019. a). Nimetatud korter oli võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis

KOKKUVÕTE

Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks null eurot. III Võlgniku teadaolevad kohustused

Laenud, nende käendused Võlgnikul pankrotiavalduse ja krediidiasutuste andmetel kehtivaid lepinguid ei ole. Maksuvõlad 02.09.2019.a. seisuga võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlgu summas 248 268,68 eurot, milliselt on arvestatud intress summas 1 941,49 eurot, ettemaksu konto on 0,00 eurot. Tegemist on solidaarnõudega

Täitemenetlused Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed menetlused) olevad kohustused (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel): Jrk

Toimiku nr

Avamise kp 167/2017/1390 teadmata

Sissenõudja xxx

Nõue

(EUR)

252 832, 14

Täitur Krista Järvet

Pooleliolevad kohtuvaidlused Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Muud kohustused Võlgniku pankrotiavalduse ja kolmandate isikute poolt esitatud andmetel on võlgnikul lisaks sundtäitmisel olevatele kohustustele veel järgnev kohustus võlausaldaja ees. Võlgnevus xxx AS ees summas 890,02 eurot (pangakaardi kuutasude võlg, laenujääk, kasko, intress).

KOKKUVÕTE.

Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 253 722,16 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, vms. arvelt. Võlgniku varaline seis Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 253 730 euro võrra. IV Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2). V Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud otseseid aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Samas tuleks edasiselt hinnata kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel Eesti Vabariigi ees oleva kohustuse olemust ning kas selle kohustuse täitmisest on võimalik vabaneda kohustustest vabastamise menetluses. VI Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutine haldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud sellest, et kriminaalasjas (eelduslikult nr 1-15-6752) sõlmis kokkuleppe, millest johtuvalt tekkisid kohustused riigi ees. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on ise oma tegevusega põhjustanud riigi ees enam kui 250 000 eurose kohustuse tekke ning ta ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku enda tegevus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2017. aasta. Ajutine haldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. VII Kokkuvõte

PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kuigi võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tulenevalt PankrS § 171 (11) tuleks võlgniku poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamisel välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Samas märgib ajutine pankrotihaldur tuginedes andmetele võlgnike varalise seisu kohta, et pärast pankroti väljakuulutamist tuleb pankrotihalduril esitada PankrS 158 kohane teade. Samuti esitab pankrotihaldur siis ka vastavalt PankrS 65 lg 11 menetlusabi taotluse haldusi tasu ja kulude hüvitamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab N B pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 253 730 eurot, võlgnikul vara puudub ja sissetulekuks on miinimumtöötasu summas 540 eurot. Kohus kuulutab välja N B pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vandeadvokaat Hillar Villers on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villersi pankrotihalduriks N B pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks

09.oktoobri 2019. a kell 10.45 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks N B pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 4 tundi ja teinud kulutusi. Ajutine haldur palub kohtul mõista välja ajutise halduri tasu 380 eurot ja kulud summas 20 eurot. Kuna ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara ja vahendid puuduvad ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, siis vastavalt PankrS § 23 lg 4 alusel, palub see välja mõista riigi vahenditest tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks. Kohus hüvitab ajutise halduri tasu riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja