OÜ JALAEXPERT hagi AS-i AQUA MARINA vastu soojuse ja vee edastamise katkestamisest ning sellega ähvardamisest hoidumiseks kohustamiseks ning 891 euro 94 sendi ja viivise väljamõistmiseks AS-i AQUA
MARINA
vastuhagi OÜ JALAEXPERT vastu põhivõla 461 euro 22 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 4475 eurot 42 senti Vastuhagi hind 507 eurot 77 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ JALAEXPERT (registrikood 11043076), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margo Lemetti (e-post [email protected]) Kostja: AS AQUA MARINA (registrikood 10120426), lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Mikk Lõhmus, Meree Punab (e-post [email protected])
Viimane kohtuistung
26. august 2019
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu OÜ JALAEXPERT loobumine 891 euro 94 sendi ja viivise nõudest ning lõpetada selles osas menetlus.
2.Võtta vastu AS-i AQUA MARINA loobumine põhivõla 448 euro 74 sendi ja viivise nõudest ajavahemiku eest kuni 14. maini 2019 ning lõpetada selles osas menetlus.
Rahuldada osaliselt OÜ JALAEXPERT hagi AS-i AQUA MARINA vastu soojuse ja vee edastamise katkestamisest ning sellega ähvardamisest hoidumiseks kohustamiseks.
4.Kohustada AS-i AQUA MARINA hoiduma Turu 21b kinnistule soojusenergia edastamise katkestamisest ja katkestamisega ähvardamisest seoses käesoleva otsuse tegemiseni esitatud soojaarvete tasumisega.
5.Jätta OÜ JALAEXPERT hagi rahuldamata osas, milles OÜ JALAEXPERT palus kohustada AS-i AQUA MARINA Turu 21b kinnistule vee edastamise katkestamisest ja katkestamisega ähvardamisest ning määrata kohustus tähtajaliselt.
6.Jätta rahuldamata AS-i AQUA MARINA vastuhagi OÜ JALAEXPERT vastu 12 euro 48 sendi ja viivise saamiseks.
7.Tühistada Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2019. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
8.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
9.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.OÜ JALAEXPERT (hageja) esitas 11. veebruaril 2019 Tartu Maakohtule AS-i Aqua Marina (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 891,94 eurot ja viivise ning kohustada kostjat hoiduma soojusenergia ja vee edastamise lepingu rikkumisest ja ülesütlemisest ning sellega ähvardamisest, kuni Turu 21b kinnistul asuv hoone on ühendatud otse võrguettevõtjate trassidega ning hagejal on võimalik sõlmida kliendilepingud vee tarbimiseks AS-ga Tartu Veevärk ning soojusenergia tarbimiseks AS-ga Tartu Keskkatlamaja. 23. juuli 2019. a menetlusdokumendis loobus hageja enda rahalisest nõudest ning täpsustas enda kohustamisnõuet, paludes kohustada kostjat hoiduma soojusenergia ja vee edastamise katkestamisest ja katkestamisega ähvardamisest kuni Turu 21b kinnistul asuv hoone on ühendatud otse soojusenergia edastamise võrguettevõtja ja vee võrguettevõtja trassidega ja hagejal on võimalik sõlmida kliendileping vee tarbimiseks AS-iga Tartu Veevärk ning soojusenergia tarbimiseks AS-iga Tartu Keskkatlamaja või nimetatud võrguettevõtjate muutumisel vastavat teenust pakkuva ettevõtjaga. Hagi kohaselt kuulub hagejale kinnisasi aadressil Turu 21b, Tartu. Kostjale kuulub naaberkinnisasi aadressil Turu 21. Hageja kinnisasja varustamine vee ja soojusenergiaga toimub kostja kinnisasja kaudu. Kostja esitas hagejale 12. novembril 2018 arve vee ja soojusenergia tarbimise eest ajavahemiku juuni kuni september 2018 eest. Arve järgi oli soojusenergiat tarbitud sel ajavahemikul 15,2 MWh ulatuses, mille eest tuli tasuda 743,28 eurot ilma käibemaksuta. Kuna hageja kinnisasjal oli küte suvel
2/7
väljas, siis ei saanud hageja suvel sooja tarbida. Kuna kostja ähvardas arve tasumata jätmisel lõpetada hageja kinnisasjal soojavarustuse, tasus hageja arve. Hageja leidis, et kostjal ei olnud õiguslikku alust raha saada, mistõttu nõudis tasutud raha tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. 7. detsembril 2018 esitas kostja hagejale järgmise arve, mille kohaselt hageja oli tarbinud 2018. a novembris soojust 7,35 MWh, mille eest tuleks tasuda 431,3 eurot. Hageja tasus sellest 175,81 eurot, mis vastas eelmise aasta tarbimisele. Eelmise aasta tarbimise järgi tasus hageja ka 7. jaanuaril 2019 esitatud arve. 4. jaanuaril 2019 saatis kostja esindaja hagejale kirja, milles märkis, et kui hageja ei tasu arvet hiljemalt 11. jaanuariks 2019 või jätkab tasutud summade tagasinõudmist, lõpetab kostja hagejale 14. jaanuarist 2019 sooja vahendamise. Kostja lülitas vaatamata seda keelavale hagi tagamise määrusele 15. jaanuaril 2019 hageja hoones kütte välja. Soojavarustus taastati peale kohtutäituri sekkumist. Hagejale on vee ja soojavarustus hädavajalik ja tal ei ole selle saavutamiseks mõistlikku alternatiivi. Samuti ei ole hageja rikkunud kostjaga sõlmitud lepingut. Hageja peab võimalikuks, et kostja esitatud arvetel toodud küte on tarbitud kostja kinnisasjal. Kostja ei ole võimaldanud hagejal veenduda, et see nii ei ole.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja kinnisasjal on küte välja lülitatud ja küttetorustik läbi lõigatud juba 2017. a-l pärast seda, kui majast lahkus viimane üürnik. Kütte arvestamine toimus Turu 21 ja 21b hoonetes kuni 1. juulini 2017 kaugloenduriga. Pärast seda esitas AS Tartu Keskkatlamaja prognoosarveid, lähtudes varasemate perioodide soojatarbimisest. Kostja esitas tegeliku arvesti näidu AS-le Tartu Keskkatlamaja 2018. a oktoobris. Sellest nähtus tegeliku tarbimise ja prognoositud tarbimise vahe 15,2 MWh, mille eest esitas AS Tartu Keskkatlamaja arve, mille kostja edastas omakorda hagejale. Asjaolu, et kostja hagejale esitatud arvel oli ekslik selgitus „periood juuni-september 2018“ ei tähenda, et kostjal ei olnud alust tasumist nõuda. Kuna hageja jättis osaliselt kokku summas 461,22 eurot tasumata talle
7.detsembril 2018 ja 7. jaanuaril 2019 esitatud küttearved, võis kostja kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 110 sätestatud õiguskaitsevahendit ja keelduda oma kohustuse täitmisest.
3.Kostja esitas 16. aprillil 2019 hageja vastu vastuhagi, milles palus hagejalt enda kasuks välja mõista 461,22 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja vastuses vastuhagile teatas, et võtab vastuhagi õigeks ning on tasunud kostjale 461,22 eurot. Hageja ei teadnud, et varasemad arved olid esitatud prognoositud tarbimise järgi ning alates novembrist esitati arved tegeliku näidu järgi. Kostja ei olnud hagejat sellest enne vastuhagi esitamist teavitanud.
5.Kostja palus 14. augusti 2019. a menetlusdokumendis rahuldada vastuhagi õigeksvõtu tõttu ja mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 12,48 eurot ning viivise alates 15. maist 2019 kuni otsuse täitmiseni. Kostja leidis, et hageja tasutud 461,22 eurot, tuli arvestada VÕS § 88 lg 8 järgi esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja alles seejärel põhivõla katteks. Seetõttu on kostja põhivõla nõue 12,48 euro ulatuses rahuldamata ning viivis sellelt alates 15. maist 2019.
6.Hageja palus 16. augusti 2019. a menetlusdokumendis kostja nõude 12,48 euro ja viivise saamiseks jätta rahuldamata. Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigus oma nõudelt viivist arvestada, kuna viivitus arvete tasumisel oli tingitud kostja tegevusest. Kostja ei täitnud enda koostöökohustust ja jättis hagejale eksliku mulje, et arve on esitatud 2018. a suvekuude eest, mil hageja soojusenergiat ei tarbinud. Hageja tasus kostja nõude mõistliku aja jooksul kostja vastuse ja vastuhagi kättesaamisest, milles kostja esmakordselt selgitas arve kujunemist.
3/7
KOHTU SEISUKOHT
7.Kuna hageja on enda rahalisest nõudest loobunud, tuleb selles osas menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.
8.Kohus leiab, et ka kostja vastuhagi osas tuleb menetlus osaliselt hagist loobumise tõttu lõpetada osas, milles kostja soovis põhivõla 448,74 euro ja viivise väljamõistmist ajavahemiku eest enne 15. maid 2019. Hageja küll võttis hagi selles osas õigeks. Samas ei vaidle pooled selle üle, et hageja on nimetatud kostja nõude täitnud. Hageja on kostjale maksnud 461,22 eurot. Kostja on 14. augusti 2019. a menetlusdokumendis märkinud, et nõuab hagejalt põhivõla 12,48 euro ja sellelt alates 15. maist 2019 arvestatava viivise tasumist. Selle nõude juurde jäämist kinnitas kostja ka 26. augusti 2019. a kohtuistungil. Seega lähtub kohus sellest, et kuna pooled ei vaidle selle üle, et nõue on ülejäänud osas täidetud ja kostja soovib hagejalt 12,48 euro ja viise väljamõistmist, siis on kostja seda ületavas osas nõudest loobunud.
9.Eeltoodust tulenevalt on kohtu menetluses hageja nõue kostja vastu kohustamaks kostjat hoiduma Turu 21b kinnisasjale soojusenergia ja vee edastamise katkestamisest ning sellega ähvardamisest ning kostja vastuhagi hageja vastu 12,48 euro ja viivise saamiseks.
10.Kohus leiab, et kuigi hageja on vastuses vastuhagile selle õigeks võtnud, ei ole kohtul võimalik kostja menetluses olevat rahalist nõuet 12,48 euro ja viivise saamiseks sel alusel rahuldada. Nimelt on hageja pärast seda 16. augusti 2019. a menetlusdokumendis ning 26. augusti 2019 kohtuistungil kostja nõudele vastu vaielnud. Seega on hageja kostja 12,48 euro ja viivise nõude osas oma õigeksvõtu tagasi võtnud ja kohus ei saa sellest lähtuda (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-01).
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuuluva Turu 21b kinnisasja varustamine soojusenergia ja veega toimub läbi kostjale kuuluva Turu 21 kinnisasja. Praeguseks hetkeks ei vaidle pooled ka selle üle, et hageja on tarbinud soojusenergia, mis oli kostja esitatud arvetel kajastatud. Poolte keskseks vaidlusküsimuseks on jäänud see, kas kostja teavitas hagejat enne hagi esitamist sellest, et enne 2018. a oktoobrit esitati küttearveid, mitte tegelike näitude, vaid prognoositud kulu järgi, ning, et AS-i Tartu Keskkatlamaja 1. oktoobri 2018. a kuupäeva kandev arve (I kd, tl 120), mille alusel esitas kostja hagejale 31. oktoobri 2018. a kuupäeva kandva arve (I kd, tl 119) põhineb tegeliku näidu ja prognooside järgi arvestatud tarbimise vahel, mitte ei ole esitatud soojatarbimise eest 2018. a suvekuudel.
12.Kohtu hinnangul ei kinnita asjas esitatud tõendid seda, et kostja oleks hagejat arve aluseks olevatest asjaoludest enne hagi ja vastuhagi esitamist teavitanud. Tunnistajana üle kuulatud Urmas Kochi ütlustest nähtuvalt ei teavitanud ta arve kujunemisest hageja seaduslikke esindajaid. Urmas Kochi ütluste kohaselt teavitas ta hagejat praeguses asjas esindanud advokaati suuliselt sellest, kuidas küttearve oli kujunenud. Samas nähtub tema ütlustest see, et see toimus muu jutu käigus ning peamine fookus oli seotud Turu 21 kinnisasjal projekteerimisega, servituudi ja trassiehitusega. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest (poolte e-kirjavahetus I kd, tl 121-123 ning hageja 5. detsembri 2018 ja kostja 4. jaanuari 2019 kirjad I kd, tl 125-126 ja 131) nähtub, et hageja ei suhelnud kostjaga enne hagi esitamist küttearvetega seotud teemadel advokaadi vahendusel. Kohtule jääb ebaselgeks, miks U. Koch olukorras, kus tema ütluste kohaselt olid talle arvete kujunemise asjaolud selged 2018. a novembri lõpus, ei teinud sellele ühtki viidet enda 4. jaanuari 2019. a kirjas, mis oli kirjutatud vastusena hageja juhatuse liikme 5. detsembri 2018. a kirjale, milles on selgelt küsitud seda, mis 4/7
alusel arve on esitatud ja palutud sel teemal suhelda AS-ga Tartu Keskkatlamaja. Kohus ei pea usutavaks seda, et olukorras, kus poolte suhtlus oli taandunud juba vormistatud kirjalike seisukohtade vahetamisele, et U. Koch arve kujunemise aluseks olevatest asjaoludest küll suuliselt teatas ning seda hageja advokaadile, kes sel hetkel selle vaidlusega ei tegelenud, kuid kirjalikus vastuses hageja juhatuse liikme vastavasisulisele selgele järelepärimisele selle kohta midagi ei öelnud. Kohus leiab, et ka tunnistaja Heldur Kursi ütlustest ei saa järeldada, et hageja enne hagi esitamist hagi aluseks olevatest asjaoludest teadis. Tunnistaja ütles küll, et hageja poolt keegi naine helistas talle ning tunnistaja selgitas arve kujunemist, kuid tunnistaja ütluste järgi oli vestluse esemeks ka see, kas on võimalik, et soojusenergia tarbiti kostja kinnisasjal. Arvestades seda, et H. Kurss ei mäletanud ütlusi andes toimunud sündmusi kõige täpsemalt, ei saa tema ütlusi lugeda piisavaks, et asuda seisukohale, et hageja pidi olema teadlik sellest, et küttearvet ei esitatud talle mitte 2018. a suvel tarbitud sooja, vaid tegeliku näidu ja prognoositud tarbimise vahe eest. Arvestades kohtule esitatud eelviidatud poolte kirjavahetust, on kohtu hinnangul tõenäoline, et hageja esindaja ja H. Kursi vestluse sisuks oli peamiselt see, kas ja kuidas võis kostja enda kinnisasjal sooja tarbida. Kohus arvestab seejuures enne hagi esitamist toimunud pooltevahelise ekirjavahetuse ja hageja 5. detsembri 2018. a kirja sisuga, millest ei nähtu kuidagi, et hageja oleks olnud teadlik küttearve kujunemise aluseks olevatest asjaoludest. Samuti jääb arusaamatuks, miks pidanuks hageja olukorras, kus H. Kurss oli talle selgelt selgitanud arve kujunemist st, et esitatud arve ei olnud koostatud, mitte suvise tarbimise, vaid tegeliku tarbimise ja prognoositud tarbimisi vahe eest, uurima põhjalikult, millised on võimalused, et kütet tarbis tegelikult kostja.
13.Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostja esitas hagejale küttearve, mille selgituseks oli märgitud periood juuni-september 2018, mil hageja kinnisasjal tegelikult soojusenergiat ei tarbitud, oli kostjal VÕS § 23 lg-st 2 tulenevalt kohustus hagejale arve kujunemise asjaolusid selgitada. Olukorras, kus on ilmselge, et arvel märgitu ei saa vastata tõele, ei saanud kostja eeldada, et hageja selle ilma kostja selgitusteta arve tegeliku kujunemise kohta tasub. Kohus leiab seega, et kostjal oli kohustus hageja küsimise peale arve kujunemist selgitada ning kostja rikkus seda kohustust.
14.Kohus leiab, et kostja vastuhagi 12,48 euro ja viivise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus 15. mail 2019 kostjale summa, mis vastas hagejale esitatud arvetel kajastatud põhivõla seni tasumata osa suurusega, on vaidlusalune üksnes küsimus, kas kostja võis tasutud summa arvestada esmalt viivisenõude katteks. Arvete, mille hageja algselt osaliselt tasus, maksekuupäevadeks oli märgitud vastavalt 28. detsember 2018 ja 28. jaanuar 2019 (I kd, tl 128 ja 130). VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 kohaselt on viivisenõue õiguskaitsevahend, mida võlausaldaja võib kasutada olukorras, kus võlgnik on rikkunud oma kohustust. Kohus leiab, et hageja oli küll viivituses, kuid viivituse arvete tasumisel põhjustas kostja sellega, et ta ei selgitanud hagejale arvete kujunemist. Nagu kohus eelnevalt leidis, siis ei saanud kostja eeldada, et olukorras, kus ta oli esitanud hagejale eelnevalt eksliku selgitusega arve ning osaliselt tasutud arvetel kajastatud tarbitud soojakogused ületasid kordades eelmise aasta arvetel kajastatut, et hageja tasuks arvetel märgitud summad ilma täiendavate selgitusteta. Seetõttu ei saanud kostja kohtu hinnangul VÕS § 101 lg 3 kohaselt õiguskaitsevahendeid, sh viivist kohaldada, kuna oli hageja makseviivituse põhjustanud enda tegevusega.
15.Hageja on palunud kohustada kostjat hoiduma soojusenergia ja vee edastamise katkestamisest ja katkestamisega ähvardamisest kuni Turu 21b kinnistul asuv hoone on ühendatud otse soojusenergia edastamise võrguettevõtja ja vee võrguettevõtja
5/7
trassidega ja hagejal on võimalik sõlmida kliendileping vee tarbimiseks AS-iga Tartu Veevärk ning soojusenergia tarbimiseks AS-iga Tartu Keskkatlamaja või nimetatud võrguettevõtjate muutumisel vastavat teenust pakkuva ettevõtjaga.
16.Pooled kinnitasid 25. juuni 2019. a kohtuistungil, et hageja kinnisasja varustatakse kostja kinnisasja kaudu soojusenergia ja veega poolte suulise kokkuleppe alusel. Lepingu rikkumise puhul on VÕS § 108 ja 115 kohaselt ette nähtud võlausaldaja võimalus nõuda lepingu täitmist ning kahju hüvitamist. Kohus leiab, et need sätted võimaldavad nõuda lepingupoolel ka tulevikus toimuvast lepingurikkumisest ja sellega ähvardamisest hoidumist. Kohtu hinnangul tuleb seejuures analoogia alusel täiendavalt kohaldada VÕS § 1055 lg-t 1, st kohtule sellise nõude esitamise eelduseks peaks olema asjaolu, et lepingu rikkumine on kestev või sellega ähvardatakse.
17.Kohus leiab, et hageja nõue kohustada kostjat hoiduma vee edastamise katkestamisest ja sellega ähvardamisest ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud. Nimelt ei ole hageja välja toonud, et kostja oleks ähvardanud katkestada hageja kinnisasja veega varustamine. Seda ei nähtu ei U. Kochi poolt kostja nimel 20. novembril 2018 saadetud e-kirjast (I kd, tl 121) ega 4. jaanuaril 2019 saadetud kirjast (I kd, tl 131). Samuti kinnitas hageja 26. augusti 2019. a kohtuistungil, et kostja ei ole katkestanud veevarustust hageja kinnisasjale. Ainuüksi sellest, et kostja on ähvardanud hageja kinnisasja soojusenergiaga varustamine lõpetada, ei saa järeldada ähvardust teha sama ka veega. Seega tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata.
18.Kohus leiab, et eelmises punktis viidatud kostja nimel hagejale saadetud kirjadest nähtub selgelt, et kostja ähvardas katkestada hageja kinnisasja soojaga varustamise. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja korraks hageja kinnisasjal soojavarustuse ka tegelikult katkestas. Seega tuleb selles osas hinnata, kas kostja võis seda teha või on tegemist lepingu rikkumisega. Kostja on leidnud, et tal oli VÕS § 110 ja 111 alusel õigus oma kohustuste täitmisest keelduda, kuna hageja oli viivituses kostja esitatud arvete tasumisega. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja viivitus arvete osalisel tasumisel oli tingitud kostja käitumisest, mistõttu kostjal ei olnud VÕS § 101 lg 3 kohaselt õigust kohaldada õiguskaitsevahendeid, ei saanud kostja seega kasutada ka VÕS § 110 ega § 111 järgseid õiguskaitsevahendeid.
19.Kohus märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul ei oleks isegi juhul, kui kostjapoolne õiguskaitsevahendite kasutamine ei oleks VÕS § 101 lg 3 järgi välistatud, olnud kostjal õigust kohaldada VÕS §-des 110 ja 111 sätestatud õiguskaitsevahendit ja keelduda hageja kinnisasja soojaga varustamast. Kohus nõustub hagejaga, et esmavajalike teenuste, sh soojavarustuse osutamisel on teenuse osutaja lepinguvabadus piiratud (vt Riigikohtu 4. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p-d 30-34). Kohtu hinnangul tähendab see ka seda, et võimalike õiguskaitsevahendite valik ja kohaldamise eeldused on piiratumad. Praeguses asjas soojavarustuse katkestamisega ähvardamine 4. jaanuaril 2019 ning sellele järgnenud soojavarustuse katkestamine toimus olukorras, kus hageja oli jätnud osaliselt tasumata üksnes ühe kostja esitatud küttearve, mille maksetähtaeg oli 28. detsember 2018. Kostja teise esitatud arve maksetähtaeg ei olnud veel saabunud. Kohus leiab, et ainult ühe kuu küttearve osaline tasumata jätmine nädala aja jooksul ei saa õigustada keset talve soojavarustuse kui eriti just talvel elutähtsa teenuse katkestamist. Sellist meedet saaks õigustada üksnes pikaajaline ja suurem võlgnevus.
20.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue kohustada kostjat hoiduma Turu 21b kinnistule soojusenergia edastamise katkestamisest ja katkestamisega ähvardamisest on põhjendatud, kuna kostja ähvardas hagejat soojavarustuse katkestamisega ja ajutiselt ka
6/7
katkestas soojavarustuse olukorras, kus tal selleks õiguslikku alust ei olnud. Samas ei pea kohus põhjendatuks märkida seda kohustust tähtajaliselt kuni Turu 21b kinnistul asuv hoone on ühendatud otse soojusenergia edastamise võrguettevõtja trassidega ja hagejal on võimalik sõlmida kliendileping soojusenergia tarbimiseks AS-iga Tartu Keskkatlamaja või nimetatud võrguettevõtjate muutumisel vastavat teenust pakkuva ettevõtjaga, nagu on hageja hagis soovinud. Kohus märgib, et kohtu otsus põhineb praegu hagi alusena esitatud asjaoludel, st sellel, et praeguses menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust kostjal keelduda hagejat soojusenergiaga varustamast seni esitatud soojaarvete tasumisega seoses. Praeguses asjas tehtud otsus ei tähenda aga seda, et juhul, kui hageja peaks pärast kohtuotsuse tegemist oluliselt rikkuma kostjaga sõlmitud lepingut, oleks kostjal nendele uutele, pärast kohtuotsuse tegemist tekkinud asjaoludele tuginedes keelatud kasutada õiguskaitsevahendeid.
21.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsusega ka kohaldatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuna praeguses asjas reguleeriti hagi tagamise abinõuna esialgselt poolte õigussuhet, st hagi tagamise abinõu ei ole vajalik otsuse täitmise tagamiseks, ning käesoleva otsusega, saab hageja nõue lõpliku lahenduse, siis tuleb hagi tagamise abinõud tühistada.
22.Hageja rahalisest nõudest loobumise tõttu, tuleks jätta sellega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 4 järgi jätta hageja kanda. Kuna kostja hageja nõuet ei rahuldanud, ei esine TsMS § 168 lg-s 5 toodud alust jätta menetluskulud selles osas kostja kanda. Kostja rahalise nõudega seotud menetluskulud tuleks jätta nõude rahuldamata jätmise ning sellest loobumise tõttu TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg-te 4 ja 6 alusel kostja kanda. Kostja küll loobus nõudest seetõttu, et hageja selle täitis, kuid kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada TsMS § 168 lg-t 5 olukorras, kus hageja võttis vastuhagi koheselt õigeks ja tasus võlgnetava summa kostjale. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei teavitanud hagejat enne vastuhagi esitamist enda nõude kujunemisest, oleksid kohtu hinnangul täidetud TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldused, st hageja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ning oleks tõenäoliselt kostja nõude ilma kohtusse pöördumata täitnud, kui kostja oleks oma nõude aluseks olevaid asjaolusid selgitanud. Hageja kohustamisnõude rahuldas kohus osaliselt, st selles osas kohalduks menetluskulude jaotamisele TsMS § 163 lg 1. Kohus leiab, et eeltoodud olukorras, arvestades seda, et erinevate nõuetega seotud menetluskulusid ei ole võimalik eristada ning samuti ei ole võimalik kindlaks määrata selget proportsiooni, kuidas menetluskulud poolte vahel jaotada, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.