lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-31241/104

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-31241/104
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3102
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 4, 6Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusMTÜS § 32 lg 1, 2KrtS § 24 lg 1JuhatusKÜS § 1 lg 2TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 233 lg 1Nõude suuruse hindamineTsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Valguse tn 6 korteriühistu80067751(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. august 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-31241

Tsiviilasi

Tallinn, Valguse tn 6 korteriühistu hagi xxx vastu juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

3864,70 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Tallinn, Valguse tn 6 korteriühistu (registrikood 80067751, aadress Valguse 6, 11211 Tallinn) Lepinguline esindaja Peeter Malve (elektronpost [email protected])

Kostja

xxx (isikukood xxx aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat (elektronpost [email protected])

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Aavo

Aadli

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista xxx (isikukood xxx) xxx korteriühistu (registrikood 80067751) kasuks 1530,44 (üks tuhat viissada kolmkümmend koma nelikümmend neli) eurot.
3.Jätta rahuldamata Tallinn, Valguse tn 6 korteriühistu (registrikood 80067751) hagiavaldus xxx (isikukood xxx) vastu 2334,26 euro tasumise nõudes.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 445 lg 2Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsÜS § 32Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes
TsÜS § 35Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused
TsÜS § 63Kulutused
VÕS § 620Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel
4.
Jätta Harju Maakohtu 03.07.2013.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, 1 (7)

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.Tallinn, Valguse tn 6 korteriühistu (hageja) esitas 25.06.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse xxx (kostja) vastu kahjuhüvitise tasumise nõudes (I kd, tl-d 1-6). Kohus jättis hagi 26.06.2013 käiguta (I kd, tl 36). Kohus rahuldas 03.07.2013 hagi tagamise avalduse ja kohaldas hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja korteriomandile (I kd, tl 51). Kohus võttis hagi 04.07.2013 menetlusse (I kd, tl 58). Kostja vastas hagile 23.07.2013 (I kd, tl-d 71-74). Kostja esitas 07.02.2014 täiendava vastuse hagile (II kd, tl-d 9-13). Hageja esitas 17.02.2014 arvamuse kostja vastuse kohta (II kd, tl-d 14-19). Hageja esitas 10.08.2015 hagiavalduse tervikteksti (II kd, tl-d 99-109). Kostja vastas hagiavalduse terviktekstile 18.09.2015 (II kd, tl-d 190-195). Eelistungid toimusid 10.03.2015 (II kd, tl-d 53-56), 02.06.2015 (II kd, tl-d 94-96), 07.06.2016 (III kd, tl-d 22-24), 11.05.2017 (III kd, tl-d 90-95) ja 16.05.2017 (III kd, tl-d 96-100). Kohtuistung toimus 07.12.2017 III kd, tl-d 150-161). Kohus menetles asja pärast istungit kirjalikus menetluses ning määras otsuse teatavakstegemise ajaks 30.08.2019 (III kd, tl 165).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja oli hageja juhatuse liige kuni 2010.a. Kostjal oli ainuisikuliselt hageja esindusõigus. Kostja sõlmis hageja esindajana 26.06.2008 töövõtulepingu osaühinguga Melindra Ehitus OÜ ehitustööde teostamiseks summas 67 728 krooni järgmiste tööde teostamiseks: trepiplaadi valmistamise (mõeldud ilmselt Valguse 6-3 laienduse rajamiseks vajalikku vundamenti), voodrilaua vahetuse (majal osaliselt, seoses laienduse ehitusega) ning uue seinaosa ehituse ning ühe ukse ja ühe akna paigalduse (korter 3 laiendusele). Ehitustööd teostati kostja korraldusel ja hageja raha eest kostja tütrele kuulunud korteriomandile asukohaga Valguse tn 6-3, Tallinn. Välja ehitati korteriomandi laiendus hoone välisseina ja koridori seinte arvel. Kostja korterile tehti laiendus koridori arvel. Korteri nr 3 laiendamiseks oli vaja väljaspool elamut lammutada olemasolev kandevsein ja trepp. Kostja tasus töövõtulepingu täitmiseks hageja arveldusarvelt osaühingu Melindra Ehitus OÜ arveldusarvele 01.07.2008 15 000 krooni, 11.07.2008 15 000 krooni ja 07.08.2008 30 467,23 krooni. Kostja tellitud ehitustööd ei olnud vajalikud kaasomandi korrashoiuks ja säilimiseks. Fassaadi remont ei olnud hädavajalik. Ehitustööde peamine eesmärk oli korterite 1 j 3 reaalosa laiendamine pesuruumi ja WC-de rajamisega üldkasutatava koridori arvelt. Kostja suurendas plaani koridori arvelt oma kööki. Ehitusprojekti elluviimiseks tuli vana välissein osaliselt lammutada, ehitada uus välissein alates vundamendist, samuti ehitada teise kohta ka uus trepp ja välisuks. Materjalimahud töövõtulepingu lisaks oleval hinnapakkumisel on ebamäärased. Maja vana fassaad ja vihmaveetoru olid korralikud ega vajanud renoveerimist. Elamu fassaad ei olnud korter 4 juurest ajavahemikus 2006-2008 katmata. Kostja ei ole saanud korteriühistu üldkoosolekult volitust töövõtulepingu sõlmimiseks. Tehtud tööde maksumused olid üle paisutatud tolleaegseid ehitushindu arvestades. Hageja palub kostjalt välja mõista 3864,70 eurot.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja sõlmis hageja juhatuse liikmena Melindra Ehitus OÜ-ga 26.06.2008 ehitustöövõtulepingu maksumusega 67 728 krooni. Kostja tasus hageja esindajana ehitusettevõtjale viimase poolt esitatud arvete alusel kokku 60 467,23 krooni. Juhatuse liikme õigus teha korteriühistu nimel tehinguid ja võtta kohustusi ei olnud põhikirjaga piiratud. Kostja ei rikkunud 2 (7)

tehingu tegemisega põhikirja sätteid. Ilma vooderdiseta ja soojustuseta fassaadiosa jäi 2007-2008 talveks laudisega katmata ning tekitas külma ja niiskuse näol korteriomanikele põhjendamatuid ebamugavusixxx korteris külmusid mitmel korral ka veetorud. Kostja oli kohustatud tellima töö sellisena, nagu seda nägi ette projekt, millega olid nõustunud kõik korteriomanikud. Korteriühistu üldkoosolekul arutati remondi jätkamist osas, millele tehtud kulutusi hageja vaidlustab. Fassaadi ümberehitusega korteri 3 reaalosa suurenes. Hageja väited ühistu raha eest korteri 3 ja korteri 1 siseremondi tegemises ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Melindra Ehitus OÜ teostas ainult need tööd, mis olid lepingus kokku lepitud ning kajastuvad hinnapakkumises. Melindra Ehitus OÜ tegi lepingulised tööd pigem odavalt. Kostja maksis ise 7749 krooni remonditud fassaadiosa katuse paigaldamise eest. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): - Hageja ja Melindra Ehitus OÜ sõlmisid 28.06.2008 töövõtulepingu nr MEL/106 ehitustööde tegemiseks maksumusega 67 728 krooni (I kd, tl-d 19-21); - Hagejat esindas 28.06.2008 28.06.2008 töövõtulepingu nr MEL/106 sõlmimisel kostja xxx (I kd, tl-d 19-21); - Melindra Ehitus OÜ väljastas hagejale 01.07.2008 arve summas 15 000 krooni, mille kostja hageja esindajana tasus hageja pangakontolt 01.07.2008 (I kd, tl-d 23, 27); - Melindra Ehitus OÜ väljastas hagejale 10.07.2008 arve summas 15 000 krooni, mille kostja hageja esindajana tasus hageja pangakontolt 11.07.2008 (I kd, tl-d 24, 27); - Melindra Ehitus OÜ väljastas hagejale 04.08.2008 arve summas 30 467,23 krooni, mille kostja hageja esindajana tasus hageja pangakontolt 11.07.2008 (I kd, tl-d 25, 28); - Kostja oli töövõtulepingu sõlmimise ja arvete tasumise ajal hageja juhatuse liige; - Valguse tn 6 elamu fassaadi ümberehitusega korteri 3 reaalosa suurenes; - Elamu tagafassaadi ehitusprojekti kiitsid heaks kõik korteriomanikud (III kd, tl 91).
5.Hageja nõue kostja vastu on korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Nii hagi aluseks olevate asjaolude esinemise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS § 1 lg 2) kui ka hetkel kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS § 24 lg 1) järgi on hageja nõude õiguslik alus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt ka Riigikohtu 04.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 11). MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: - juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35); - ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); - juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu 04.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12).

3 (7)

6.Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 12; 04.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 13).
6.1.Kostja väidab, et korteriühistu üldkoosolekul 2008.a mais või juunis otsustati heaks kiita Melindra Ehitus OÜ hinnapakkumine ja sõlmida temaga töövõtuleping (II kd, tl 59). Hageja on seisukohal, et sellist korteriühistu üldkoosolekut, millel võeti vastu kostja väidetud otsus, ei ole toimunud (II kd, tl 82). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtub kostja väidetud koosoleku toimumine ja otsuse vastuvõtmine. Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et sellist koosolekut ei ole toimunud (III kd, tl 159). Kostjal oli faktiväite osas tõendamiskoormis, mistõttu tõendite esitamata jätmise ja hageja vastuväite esitamise tõttu leiab kohus, et kostja väide koosoleku toimumise ja otsuse vastuvõtmise kohta ei ole tõendatud. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud üldkoosoleku otsuse olemasolu, millega on otsustatud või heaks kiidetud kostja tellitud tööde tegemine.
6.2.Kohus on seisukohal, et kulutuste tegemise ajal kehtinud seaduse järgi oli juhatusel õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks. Seetõttu tuleb välja selgitada, kas kostja tellitud tööd olid TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tellitud tööd olid TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud. Kostja on põhjendanud remondivajadust sellega, et ilma vooderdiseta ja soojustuseta fassaadiosa jäi 2007-2008 talveks laudisega katmata ning tekitas külma ja niiskuse näol korteriomanikele põhjendamatuid ebamugavusi. 2006.a jäi elamu tagafassaadi remont pooleli selliselt, et vana vooderdis oli maha võetud (II kd, tl 91). Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et 2007.a lõppes remont korter 3 juures (II kd, tl 94). Kostja tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt ei teostatud fassaadi remonti lõpuni. See nähtub xxx väidetest „Seinaots jäi lahti, sest töölised võtsid vanad lauad ära ja jäi paljas sein“; „Küsisin nende käest, et miks te lähete nii ära, et sein jäi lahti“ (III kd, tl 153). Tunnistaja xx ei lükanud oma ütlustega ümber väidet, et laudis eemaldati. See nähtub xx avaldatust: „Seda, kas eenduva osa küljefassaadi laudis vahetati või ei, ma ei mäleta. Ma ei mäleta, kas see laudis eemaldati“ (III kd, tl 157). Poolte esitatud fotodelt ei ole võimalik aru saada, kas ja millises ulatuses eemaldati kogu elamu fassaadilt laudis ning milline oli fassaadi laudise seisund pärast remondi lõppu 2007.a. Eeltoodut arvestades saab kohtu hinnangul xxx ütlustega lugeda tõendatuks, et fassaadilt oli osaliselt pärast 2007.a fassaadiremonti laudis eemaldatud. Kohtu hinnangul on ehitise välispiirde fassaadiosa laudisega katmine TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalik kulutus, kui fassaad on ehitisega katmata. Kohtu hinnangul on puuduva fassaadi ehitamine suunatud ehitise säilitamisele. Kohus on seisukohal, et fassaadi remont oli TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalik kulutus. 4 (7)
6.3.Hinnapakkumisest ja tööde üleandmise aktist nähtuvalt teostati lisaks voodrilaua vahetusele ka muud tööd: trepiplaadi valmistamine, uue seinaosa valmistamine (I kd, tl 26, 22). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud nende tööde vajalikkust TsÜS § 63 p 1 mõistes. Kostja on põhjendanud ehitustööde tegemist vajadusega järgida kõigi omanike poolt heaks kiidetud projekti. Kohtu hinnangul ei ole ehitise säilitamiseks või täieliku või osalise hävimise eest kaitsmiseks vajalik ehitustööde tegemine vastavalt ehitusprojektile, sest eesmärk on võimalik saavutada ka endise olukorra, st senise laudise taastamisega. Kohus on seetõttu seisukohal, et trepiplaadi vahetus ja uue seinaosa valmistamine ei olnud TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikud tööd. Kohus on seisukohal, et hinnapakkumises märgitud tööd on suunatud ehitise välispiirde ja põhikonstruktsioonide ehitamisele, mistõttu on kulutused tehtud kaasomandi esemele. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud oma väidet selle kohta, et kostja lasi teha ehitustöid korterite 1 ja 3 remontimiseks. Tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt selliseid ehitustöid ei tehtud (III kd, tl 153).
6.4.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal puudus üldkoosoleku nõusolek ehitustööde tellimiseks ning tööd olid üksnes osaliselt TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud. Tehes üldkoosoleku nõusolekuta kulutusi, mis ei ole TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust. Kohus on seisukohal, et tööde tellimisega, mis ei olnud TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud, on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust.
7.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu 18.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 19; 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15–16; 03.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22; 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-21-38-15, p 21). Hageja tasus kostja tellitud tööde eest 01.07.2008 15 000 krooni, 11.07.2008 15 000 krooni ja 07.08.2008 30 467,23 krooni tasumise. Tööde eest tasumine on tõendatud arvete ja maksekorraldustega ning pooled selle üle ei vaidle.
8.Kohus on seisukohal, et tööd tehti korteriomanike kaasomandis olevale ehitise osale. Kohus peab välja selgitama, millises ulatuses on tellitud tööd käsitletavad hageja saadud vastusooritusena. Vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud või mitte (vt nt Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 19; 17.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 16; 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12). VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 annavad kohtule diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha (vt nt Riigikohtu 06.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9707, p 12; 30.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 33). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on hagejale tekitanud oma kohustuste rikkumisega kahju. Samuti tuvastas kohus, et fassaaditööde teostamine oli vajalik kulutus TsÜS § 63 p 1 mõistes. Ülejäänud kulutused on tehtud korteriomanike kaasomandi esemele. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et trepiplaadi valmistamise maksumus 23 220 krooni ei vasta turuhinnale. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et uue seinaosa valmistamise maksumus 13 176 ei vasta turuhinnale. Samas on kohus seisukohal, et kuigi hageja on saanud tööde 5 (7)

näol soorituse, tuleb arvesse võtta, et sooritused trepiplaadi valmistamiseks ja uue seinaosa valmistamiseks ei olnud TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud. Kui kostja ei oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi, ei oleks hagejale sooritust tehtud ning hagejal oleks jäänud kulutused vähemalt tööde tasu näol tekkimata. Kõike eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul võimalik kahju täpset suurust kindlaks teha. Kostja tellis ehitustööd, mille arvel parendati kaasomandi eset, sest ehitise välispiire (fassaad ja selle laudiskate) on korteriomanike kaasomandis. Sooritused trepiplaadi valmistamiseks ja uue seinaosa valmistamiseks ei olnud TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud. Tööde maksumus koosneb nii materjali maksumusest kui ka töö kui toimingu maksumusest. Kohtu hinnangul on asjaolude tõendamiseks ekspertiisi tellimine võrreldes hageja nõude suurusega ebamõistlikult kulukas. Seetõttu kasutab kohus oma diskretsiooniõigust kahjuhüvitise suuruse määramisel. Kohus lähtub diskretsiooniõiguse teostamisel järgmistest kaalutlustest ja tõenditest. Hageja on esitanud tõendina hinnapakkumise 20.05.2017, mille kohaselt fassaaditööde maksumus on 4349 krooni (koos käibemaksuga) 5218,80 krooni (III kd, tl 66). Kohtu hinnangul saab tõendiga tõendada fassaaditööde turuhinda 2008.a, sest teadaolevalt on ehitushinnad aja jooksul tõusnud. Kohtul puudub alus kahelda tõendil kajastatud andmete õigsuses. Kohus võtab arvesse, et hinnapakkumises ei ole arvestatud tuuletõkke paigalduse ja tuuletõkke plaadi materjalidega summas 1900 krooni ega akna ja ukse paigaldusega 900 krooni (I kd, tl 26). Seega peab kohus hageja saadud soorituse põhjendatud väärtuseks 7149 krooni. Trepiplaadi tegemisel on lammutustööde maksumuseks 2000 krooni, fibo ladumise töö maksumuseks 1800 krooni, tag.täide töö maksumuseks 1400 krooni. Kohtu hinnangul oleksid nimetatud kulutused ära jäänud, kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud. Kohus peab seetõttu hageja saadud soorituse põhjendatud väärtuseks 18 020 krooni (23 220-2000-1800-1400=18 020). Uue seinaosa valmistamisel oli seina valmistamise töö maksumuseks 1970 krooni, katuseehituse töö maksumuseks 3665 krooni, katusepleki paigalduse töö maksumuseks 1060 krooni ning tuulekasti paigalduse töö maksumuseks 700 krooni. Kohtu hinnangul oleksid nimetatud kulutused ära jäänud, kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud. Kohus peab seetõttu hageja saadud soorituse põhjendatud väärtuseks 5781 krooni (13 176-1970-3665-1060-700=5781). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kaasomandi esemele tehtud soorituse väärtus 30 950 krooni (koos 2008.a kehtinud määras käibemaksuga 18% 36 521 krooni). Kostja tasus tööde eest 60 467,23 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja kandnud kahju 23 946,23 krooni (60 467,2336 521=23 946,23), mis ümberarvestatuna eurodesse on 1530,44 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1530,44 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata 2334,26 euro tasumise nõudes (3864,70-1530,44=2334,26).

9.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja raha. Pooled ei ole toonud esile asjaolusid hagi tagamise eelduste äralangemise kohta. Kohus jätab seetõttu 03.07.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
10.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

6 (7)

Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Seetõttu esineb menetluskulude poolte endi kanda jätmise eeldus. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja