A Si hagi I K-S vastu alusetu rikastumise teel saadud kasutuseeliste hüvitamise nõudes hagi hind 3378,38 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: A S (sünniaeg xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (OÜ Tallinna Õigusbüroo; telefon: 56452923; e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: I K-S (isikukood xxx, xxx; e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 32,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 0,03 eurot ning lõpetada nimetatud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas nr 2-18-16158.
2.Hagi rahuldada
3.Mõista kostjalt I K-Slt (isikukood xxx) hageja A Si (sünniaeg xxx) kasuks kostja õigeksvõtu alusel välja 1627,33 (üks tuhat kuussada kakskümmend seitse eurot ja 33 senti) eurot.
Mõista kostjalt I K-Slt (isikukood xxx) hageja A Si (sünniaeg xxx) kasuks välja 1711,99 (üks tuhat seitsesada üksteist eurot ja 99 senti), millest 1498,91 eurot on põhinõue ja 213,08 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks 30.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis.
5.Mõista kostjalt I K-Slt (isikukood xxx) hageja A Si (sünniaeg xxx) kasuks välja viivis põhinõude summalt 3126,24 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 31.08.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja I K-S kanda.
2.Mõista kostjalt I K-Slt (isikukood xxx) hageja A Si (sünniaeg xxx) kasuks menetluskuludena välja 1847 eurot (üks tuhat kaheksasada nelikümmend seitse) eurot, millest 300 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1547 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt I K-Slt (isikukood xxx) hageja A Si (sünniaeg xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1847 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei Vsta menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu alusetu rikastumise teel saadud kasutuseeliste hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt oli hageja xxx tn xxx asuva korteri omanikuks 02.03.2015 kuni 04.05.2018. Kogu selle aja jooksul oli korter kostja ebaseaduslikus valduses, kes tarbis korterile osutatud kommunaalteenuseid. Kostja ei vabastanud korterit ega tasunud kommunaalkulusid, hoolimata hageja esindaja korduvatest pöördumistest. Kostja vabastas korteri alles 18.04.2017, tuues korteri võtmed hageja esindaja kontorisse ja saates samal päeval hageja esindajale sellekohase e-kirja.
2.Kuna hageja oli korteri omanikuks, lasus tal kohustus tasuda eluruumi kasutamisega seotud tarbimisteenuste ja haldus- ning hoolduskulude eest vastavalt Korteriühistu xxx esitatud makseteatistele. Hageja on korteri tarbimisteenuste ja haldus- ning hoolduskulude eest vastavalt ühistu makseteatistele osaliselt tasunud. Korteri valduse üleandmiseks ja kostja väljatõstmiseks oli korteri hageja ning kostja vahel ka tsiviilvaidlus. Tsiviilasjas nr 2-14-58756 tehtud jõustunud kohtuotsusega hageja nõue rahuldati. Hageja ei ole sõlminud kostjaga korteri kasutamiseks üürilepingut ega muud kokkulepet ning hageja ei ole andnud kostjale korteri kasutamiseks nõusolekut. Kostja valdas ja kasutas hagejale kuulunud korterit ebaseaduslikult ning õigusliku aluseta.
3.Hageja on nõudnud kostjalt kasutuseeliste hüvitamist, mille võrra on kostja hageja arvel alusetult rikastanud. Hageja nõudis hüvitist hiljemalt 22. oktoobriks 2018 ja saatis kostjale 15.10.2018 vastavasisulise nõudekirja. Kostja hageja pöördumisele ei reageerinud. Hageja nõudis kostjalt tema nõusolekuta tema omandi kasutamise teel saadu hariliku väärtusena kasutuseeliste hüvitamist summas 3158,30 eurot. Tegu on 2015. a oktoobrist kuni 17.04.2017 ehk kuni kostja korteri vabastamiseni KÜ-le xxx tasutud ja tasumisele kuuluvate tarbimisteenuste ja haldus- ning hoolduskulude kui kasutuseeliste tasumise nõudega.
4.Lisaks nõudis hageja kostjalt viivist põhinõude tasumisega viivitamiselt alates 23.10.2018 kuni põhinõude 3158,30 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamise ajaks oli viivis 2,07 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses ulatuses kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Õiguslikult viitas hageja VÕS § 1037 lõikele 1, AÕS § 68 lõikele 1. Kostja alusetu rikastumine seisneb kasutuseeliste saamises, mida kostja sai seetõttu, et ei maksnud korteri kommunaalarveid perioodil oktoobrist 2015 kuni 17. aprillini 2017. Jättes korteri kommunaalarveid maksmata, hoidis kostja kokku kommunaalkulude eest maksmisele kuuluva summa 3158,30 eurot. Alternatiivselt esitas hageja nõude AÕS § 85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 alusel. Kostja valdas hageja korterit ebaseaduslikult AÕS § 34 lg 1 mõttes, sest tal puudus õiguslik alus korterit vallata ja hageja ei ole andnud kostjale korteri valdamiseks nõusolekut. Kasuna AÕS § 85 lg 1 ja TsÜS § 62 tähenduses saavad kõne alla tulla asja viljad ja kasutuseelised. Kostja sai kasutuseeliseid, sest ta ei maksnud korteri kommunaalmakseid perioodil oktoober 2015 – aprill 2017. Kostja rikkumise teel saadu harilik väärtus võrdub hageja makstud summaga 3158,30 eurot.
6.Hagejal kui korteriomanikul lasus kommunaalkulude tasumise kohustus. Hageja ei ajanud kommunaalkulusid makstes kostja asja. Kommunaalkulusid makstes ei tegutsenud hageja tahtega kostjat soodustada.
7.Hagiavalduse täienduses selgitas hageja põhinõude 3158,30 euro kujunemist. Hageja nõue põhineb Korteriühistu xxx esitatud makseteatistel. Makseteatise nr 44/9 alusel tuli hiljemalt 28.10.2015 tasuda 234,21 eurot. Makseteatise nr 44/10 alusel tuli hiljemalt 28.11.2015 tasuda 144,64 eurot. Makseteatise nr 44/11 alusel tuli hiljemalt 28.12.2015 tasuda 188,41 eurot. Makseteatise nr 44/12 alusel tuli hiljemalt 28.01.2016 tasuda 169,86 eurot. Makseteatise nr 0244 alusel tuli hiljemalt 29.02.2016 tasuda 235,57 eurot. Makseteatise nr 03-44 alusel tuli hiljemalt 31.03.2016 tasuda 185,44 eurot. Makseteatise nr 04-44 alusel tuli hiljemalt 30.04.2016 tasuda 181,46 eurot. Makseteatise nr 05-44 alusel tuli hiljemalt 31.05.2016 tasuda 137,48 eurot. Makseteatise nr 06-44 alusel tuli hiljemalt 30.06.2016 tasuda 87,48 eurot. Makseteatise nr 07-44 alusel tuli hiljemalt 31.07.2016 tasuda 78,53 eurot. Makseteatise nr 08-44 alusel tuli hiljemalt 31.08.2016 tasuda 77,03 eurot. Makseteatise nr 09-44 alusel tuli tasuda hiljemalt 30.09.2016 77,78 eurot. Makseteatise nr 10-44 alusel tuli tasuda hiljemalt 31.10.2016 87,43 eurot. Makseteatise nr 11-44 alusel tuli hiljemalt 30.11.2016 tasuda 160,96 eurot. Makseteatise nr 1244 alusel tuli hiljemalt 31.12.2016 tasuda 198,38 eurot. Makseteatise nr 01-44 alusel tuli tasuda hiljemalt 31.01.2017 204,49 eurot. Makseteatise nr 02-44 alusel tuli hiljemalt 28.02.2017 tasuda 207,46 eurot. Makseteatise nr 03-44 alusel tuli hiljemalt 31.03.2017 tasuda 204,29 eurot. Makseteatise nr 04-44 alusel tuli hiljemalt 30.04.2017 tasuda 197,03 eurot. Makseteatise nr 0544 alusel tuli hiljemalt 31.05.2017 tasuda 100,18 eurot. Kokku tuli tasuda 3158,30 eurot.
8.Viimase makseteatise 05-44 puhul lähtus hageja nendest päevade arvust, mille vältel kostja kasutas korterit ehk kuni korteri vabastamiseni 18.04.2017. Teatise summa oli kokku 176,81 eurot, millest kulu ühe päeva kohta moodustab ligikaudu 5,893 eurot ja 17 päeva kulu oli ligikaudu 100,18 eurot.
9.21.01.2019 esitas hageja avalduse hagist osalise loobumise kohta ning põhinõude ja viivisenõude täpsustamise kohta. Hageja osundas, et kuna kostja oli 03.01.2019 vastuse kohaselt nõus tasuma 1627,33 eurot. Seega on kostja osaliselt võtnud hagi õigeks ehk on tunnistanud nõuet 1627,33 euro ulatuses. Kostja ei olnud nõus tasuma 1606,94 eurot. Kui liita kostja tunnistatud nõue summas 1627,33 eurot ja summa, mida kostja ei ole nõus tasuma ehk 1606,94
eurot, on tulemus 3234,27 eurot hageja põhinõudest 3158,30 eurost suurem. Kostja on käsitlenud hageja esitatud arvet nr 05-44 tervikuna summas 176,81 eurot, tunnistades sellest 101,16 eurot, kuid hageja esitas teatise alusel nõude vaid osaliselt, summas 100,18 eurot.
10.Kostja on nõudele summas 1606,94 vastu vaielnud põhjusel, et tegemist on tavapäraselt korteriomaniku poolt tasumisele kuuluva summaga. Hageja leidis, et nõudele vastu vaidlemisel ei ole kostja esitanud ühtegi õiguslikku põhjendust. Kuna kostja vastuväited on põhistamata, tuleb need jätta tähelepanuta.
11.Hageja leidis, et kostja oli tema korteri pahatahtlik valdaja, mida tõendab hageja esindaja 10.06.2015 e-kiri. Seetõttu puudub kostjal õiguslik alus mitte tasuda osasid kulusid. Hageja ei saanud kostja tõttu alates 2015. a oktoobrist kuni 18. aprillini 2017 korterist mingit kasu. Hageja viitas KOS § 13 lõikele 1 ja lõikele 2. Kuna hageja ei saanud korteriomandist kostja tõttu mingit vilja (kasu), tuleb korteriomandiga seotud kulusid ja sellest saadud kasutuseeliseid käsitleda tervikuna, eristamata osasid kulusid. Kostjat tuleb korteri pahatahtliku valdajana ja kasutajana käsitleda samaväärse isikuna, kes sai korteri kasutamisest kasutuseeliseid samaväärselt ja samas ulatuses, kui oleks olnud korteri omanik.
12.Harju Maakohtu menetluses oli varem tsiviilvaidlus kostja ja vaidlusaluse korteri praeguse omaniku vahel, milles pooled vaidlesid analoogilise nõude üle. Kohus rahuldas tsiviilasjas nr 217-15837 nõude täies ulatuses ega eristanud seejuures osasid kulusid. Kohtuotsus jõustus 15.09.2018.
13.Hageja loobus kostja vastu esitatud põhinõudest summas 32,06 eurot. Tegemist oli tegelikult viivisenõudega, mis oli märgitud KÜ xxx makseteatistel nr 44/9, 44/10, 44/11 ja 44/12, vastavalt summades 4,57 eurot, 6,22 eurot, 8,98 eurot ja 12,29 eurot. Kokku 32,06 eurot. Kuigi viivisenõue oli tekkinud kostja tegevusetuse tõttu ning kostja ei ole vastuväidetes nimetatud nõudeosale vastuvaidlemist põhistanud, on tegemist siiski viivisenõudega mitte põhinõudega. Hageja on esitanud nõude põhinõudena eksituse tõttu. Järgmiste alates 2016. a jaanuarist esitatud teatistes viivist enam ei sisaldunud. Põhinõude vähendamise tõttu palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 3126,24 eurot. Teatise nr 44/9 alusel nõudis hageja kostjalt 229,64 eurot, teatise nr 44/10 alusel 138,42 eurot, teatise nr 44/11 alusel 179,43 eurot ja teatise nr 44/12 alusel 157,57 eurot.
14.Kuivõrd viiviselt viivise nõudmine ei ole lubatud, täpsustas hageja viivistenõuet. Hageja nõudis kostjalt viivist põhinõude tasumisega viivitamiselt alates 23.10.2018 kuni põhinõude 3126,24 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamiseni moodustas hageja viivisenõue 2,04 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
15.27.05.2019 kinnitas hageja, et ta on kõik 2015. a oktoobrist kuni 17.04.2017 KÜ xxx arved tasunud. Väite tõendamiseks esitas hageja KÜ xxx raamatupidaja e-kirja hageja esindajale. KÜ xxx raamatupidaja kirjast nähtub, et hagejal puudus tarbitud kommunaalteenuste eest võlgnevus. Lisaks esitas hageja arvete tasumise tõendamiseks V V kinnituse koos tasutud maksete maksekorraldustega. V V tasus hageja palvel ja eest xxx korteriühistule kokku 1366,62 eurot. V V kinnitas, et ta tegi makseid xxx korteriühistu 28.10-2015- 31.05.2017 hagejale väljastatud arvete eest.
16.Lisaks esitas hageja A Si kinnituse koos tasutud makse maksekorraldusega. A S kinnitas, et tasus hageja palvel ja eest xxx korteriühistule kommunaalkulude arvete eest kokku 2000 eurot. A S kinnitas, et tegi maksed hageja palvel ja eest xxx korteriühistu 28.10-2015- 31.05.2017
hagejale väljastatud teatiste alusel. Hageja on kostja vastu esitanud nõude 3126,24 euro saamiseks. Hageja on tasunud antud summa korteriühistule.
17.Kostja kasutas hagejale kuulunud korterit 2015. a oktoobrist kuni 18.04.2017 õigusliku aluseta. Kostja oli hagejale kuulunud korteri pahatahtlik valdaja. Hageja leidis, et ainuüksi seetõttu puudub põhjendus ja alus esitada arvete alusel teatud kulusid. Hageja ise ei saanud korterist mingit kasu. Hageja ja kostja vahel ei olnud lepingulist suhet.
18.Kostja hoidis kulusid kokku sellega, et tal ei tulnud tasuda hagejale üüritasu, mis samaväärse korteri puhul oleks samal perioodil olnud vähemalt 500 eurot kuus. Hagejal oli huviline, kes soovis üürida hageja korterit ajal, kui seda pahauskse valdajana kasutas kostja. See isik oli nõus hagejale tasuma kõigi kommunaalteenuste eest. Hageja esitas korterit üürida soovinud isiku kinnituse. R K kinnitas, et tal oli hagejaga kokkulepe, et ta üürib korteri xxx, üüritasuga 300 eurot kuus ja lisaks tasub kõik ühistu esitatud arved kommunaalteenuste eest. R K kinnitas, et sarnase Tallinna kesklinna korteri üürihinnaks oli 500 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud.
19.Eeltoodust tulenevalt kaotas hageja üüritulu näol vähemalt 5700 eurot (300 eurot x 19 kuud). Sama summa võrra hoidis kostja kokku kulusid, kuid ilmselt rohkemgi, sest samaväärse korteri üüritasuks oleks vähemalt 500 eurot kuus, mitte 300 eurot. Kostja saadud kasutuseeliseks on seega vähemalt 5700 eurot, millele lisanduvad saadud kommunaalteenuste tasumata jätmise eest saadud kasutuseelised, rahalises väärtuses 3126,24 eurot. Lisaks on hageja kaotanud kostja käitumise tõttu võimaluse teenida oma vara arvelt tulu ja kostja on pahatahtliku valdajana teeninud suurema kasutuseelise. Kostja kasutuseeliste varaline väärtus on suurem, kui hageja esitatud nõue. Lisaks on olemas varasem analoogiline kohtuvaidlus, mille alusel pidi kostja hüvitama saadud kasutuseelised.
20.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulu 1836 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutati tunnitasuga 102 eurot (koos käibemaksuga). 26.10.2018 kulus kliendi esitatud materjalide juriidilisele analüüsile, hagiavalduse lisade komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele kokku 4 tundi ehk 408. 05.11.2018 kulus kohtu 31.10.2018 e-kirjaga tutvumisele, juriidilisele analüüsile ja avalduse koostamisele kokku 2 tundi ehk 204 eurot. 21.01.2019 kulus kostja vastusega tutvumisele, juriidilisele analüüsile, hageja 21.01.2019 seisukoha koostamisele ja esitamisele 5 tundi ehk 510 eurot. 27.05.2019 kulus kostja 21.03.2019 vastusega tutvumisele, kohtu 08.04.2019 kirjaga tutvumisele, juriidilisele analüüsile ja hageja 27.05.2019 taotluste ja seisukohtade koostamisele kokku 5 tundi ehk 510 eurot. Kostja 10.06.2019 seisukohtadega tutvumisele ja lõplike seisukohtade koostamisele kulus 2 tundi ehk 204 eurot.
21.Hageja palus kostjalt menetluskuluna välja mõista 2136 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt.
KOSTJA VASTUVÄITED
22.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta kasutas oktoobrist 2015 kuni veebruarini 2017 eelnevalt tema endise abikaasa omandis olnud korterit Tallinnas, aadressil XXX. Kuna kostja endine abikaasa ei täitnud elatise tasumise kohustusi, puudusid kostjal võimalused korteriomandi eest tasuda. Kostja leidis, et XXX KÜ arvetel on positsioone, mis kuuluvad
tavapäraselt korteriomandi omaniku poolt tasumisele. Nendeks on kulud remondifondi ja põhihooldustasu eest. Need kulud peaksid jääma hageja kanda. Kostja kanda peaksid jääma kulud, mis on otseselt tekitatud kostja poolt ehk küte, vesi ja prügivedu.
23.Kostja on nõus tasuma makseteatise 44/9 alusel 19,15 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot, remonditasu 43,21 eurot, katuse remondi makse 139,40 eurot ja viiviseid 4,47 eurot. Kostja on nõus tasuma makseteatise 44/10 alusel 67,33 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot, remonditasu 43,21 eurot ja viiviseid 6,22 eurot. Kostja on nõus tasuma makseteatise 44/11 alusel 108,34 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot, remonditasu 43,21 eurot ja viiviseid 8,98 eurot. Kostja on nõus tasuma makseteatis 44/12 alusel 86,48 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot, remonditasu 43,21 eurot ja viiviseid 12,29 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 02 – 44 alusel 164,46 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 03 – 44 alusel 114,34 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot.
24.Kostja on nõus tasuma arve nr 04 – 44 alusel 109,90 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 05 – 44 alusel 66,38 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 06 – 44 alusel 16,37 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 07 – 44 alusel 7,43 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 08 – 44 alusel 5,93 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot.
25.Kostja on nõus tasuma arve nr 09 – 44 alusel 6,67 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 10 – 44 alusel 16,31 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 11 – 44 alusel 89,85 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 12 – 44 alusel 127,27 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 01 – 44 alusel 133,39 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 02 – 44 alusel 136,54 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 27,88 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 03 – 44 alusel 128,65 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 32,42 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 04 – 44 alusel 121,38 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 32,42 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kostja on nõus tasuma arve nr 05 – 44 alusel 101,16 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma põhihooldustasu 32,42 eurot ja remondifondi 43,22 eurot. Kokku on nõus kostja tasuma hagejale 1627,33 eurot. Kostja on suuteline tasuma nimetatud summa kolme kuu jooksul.
26.21.03.2019 seisukohtades jäi kostja varasemate seisukohtade juurde. Kostja ei ole kunagi olnud korteri omanikuks KOS § 13 tähenduses. Hoone majandamiseks loodud remondifondidesse panustamine ei ole teeninud mingilgi viisil kostja huve ega võimaldanud tal seeläbi rikastuda. Isegi juhul, kui hageja oleks korteriomandit ise kasutanud või selle välja üürinud, oleks tal tulnud remondifondi ja põhihooldustasu makseid ikkagi ise tasuda, kuivõrd need seonduvalt otseselt korteriomandi väärtuse hoidmise või tõstmisega, mitte kasutamisega. Ka lepinguliselt üürnikult remondifondi- või laenumaksete või muu sellise nõudmine hakkab Eesti praktikas kaduma.
27.10.06.2019 seisukohtades kinnitas kostja, et on kompromissina nõus tasuma 3200 eurot ja on suuteline tasuma selle summa 10 kuu jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
29.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja oli Tallinnas XXX asuva korteri omanikuks 02.03.2015 kuni 04.05.2018; 2) kostja kasutas hagejale kuuluvat korterit eelviidatud ajal, tarbis korteris kommunaalteenuseid, kuid ei tasunud nende eest; 3) kostja vabastas korteri 18.04.2017.
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kui korteri ebaseaduslik valdaja, pidi hagejale tasuma saamata jäänud kasutuseelistena kommunaalmaksete kulule või üürile vastava summa.
31.Menetluse käigus on hageja oma nõuet muutnud. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 3158,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 2,07 eurot. 21.01.2019 avalduses loobus hageja osaliselt põhinõudest ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest. Hageja loobus kostja vastu esitatud põhinõudest summas 32,06 eurot. Põhinõudeks jäi 3126,24 eurot. Hageja loobus viivisenõudest summas 0,03 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise nõudeks jäi 2,04 eurot.
32.Kohus leiab, et hageja loobumine põhinõudest summas 32,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 0,03 eurot tuleb vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
33.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja nõuetest loobumise ja loobutud nõuete osas lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse.
34.Kostja avaldas kohtumenetluse käigus, et ta on nõus tasuma hagejale 1627,33 eurot. Seega on kostja hageja nõude osaliselt õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et vastavalt kostja 03.01.2019 menetlusdokumendile tuleb hageja nõue summas 1627,33 eurot osas rahuldada kostja õigeksvõtu alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 1627,33 eurot.
35.Hageja leidis, et kostjalt tuleb välja mõista kogu põhinõue ja viivisenõue. Hagejal oli korteri omanikuna kohustus tasuda korteri kommunaalteenuste eest. Kostja valdas korterit ilma õigusliku aluseta ja pahauskselt. Kostja alusetu rikastumine seisneb kasutuseeliste saamises, sest ta hoidis kokku kommunaalkulude maksmisele kuuluva summa. Kostja vastuväited on alusetud. Analoogilise nõude rahuldas kohus kostja suhtes tsiviilasjas 2-17-15837. Samas leidis hageja, et kuna kostja ei pidanud talle maksma üüritasu, hoidis ta sellega kokku vähemalt 500 eurot kuus. Hageja nõue antud menetluses on väiksem, kui võimalik üüritasu.
36.Kostja ei olnud nõus maksma hagejale omaks võetud summast enam, sest korteriühistu arved sisaldavad positsioone, mis kuuluvad tavapäraselt korteriomandi omaniku poolt tasumisele. Nendeks on kulud remondifondi ja põhihooldustasu eest. Need kulud peaksid jääma hageja kanda. Kostja kanda peaksid jääma kulud, mis on otseselt tekitatud kostja poolt ehk küte, vesi ja prügivedu.
37.Kohus leiab, et vaatamata kostja vastuväidetele kuulub hageja nõue tervikuna rahuldamisele. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 2 kohaselt hinnatakse eelviidatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem.
38.TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised ehk kasutuseelised. Riigikohus on selgitanud, et kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema (RK TKm 3-2-1-180-15, p 39, 3-2-1-60-09, p 13). Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt, võrreldes kasutuseelise väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise väärtusega (RK TKo 3-2-1-137-05, p 13, RK TKm 3-2-1-31-17, p 15.3).
39.Riigikohus on samuti selgitanud, et kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda näiteks eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides võiks teha. Silmas tuleb pidada konkreetset vaidlusalust kinnisasja (RK TKm 3-2-1-31-17, p 15.3). Kaotatud kasutuseeliste väärtust arvestatakse abstraktselt, võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus on suurema väärtusega, tuleb hüvitada väärtuste vahe (RK TKo 3-2-1-46-09, p 14).
40.Kohus selgitas hagejale 08.04.2019 (toimiku lk 59), et kasutuseeliste nõude esitamisel lähtutakse kasutuseelise abstraktsest väärtusest ehk näiteks eeldatavast keskmisest üürihinnast. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja ei olnud põhistanud, miks on kasutuseelise objektiivne
väärtus samastatav korteriühistu igakuiselt esitatud arvetega. Kostjale selgitas kohus omakorda vajadust vastuväiteid põhistada.
41.Käesolevas asjas ei vaidle pooled iseenesest selle üle, et hageja viidatud perioodil oli ta vaidlusaluse korteri omanik, mida tõendab ka esitatud kinnistusraamatu väljavõte (toimiku lk 5). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väitele, et ta kasutas korterit ilma õigusliku aluseta. Harju Maakohus tegi 30.05.2016 tsiviilasjas nr 2-14-58756 otsuse (toimiku lk 11-14), milles mõistis A Si (isikukood XXX) kasuks kostja valdusest välja korteriomandi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kostjal sõlmitud korteri kasutamiseks leping, kuid hageja oli lepingust kehtivalt taganenud. 2017. aasta märtsis saatis hageja esindaja kostjale kaks e-kirja (toimiku lk 9), milles palus korteri vabastada, viidates tsiviilasjas nr 2-14-58756 tehtud lahendile. Kostja vastas 18.04.2017 ja teatas, et on toonud Tallinna Õigusbüroosse korteri võtmed (toimiku lk 10). Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et kostja vabastas korteri 18.04.2017, olles seda eelnevalt kasutanud. Kostja on nõustunud, et ta tarbis korteris elades kommunaalteenuseid, kuid ei tasunud neid.
42.Hageja esitas kohtule XXX Korteriühistu makseteatised ja arved perioodil 12.10.2015 kuni 15.05.2017 (toimiku lk 15-24). V V AS Swedbank pangakonto väljavõttest (toimiku lk 25, lk 73) nähtub, et nimetatud isik tasus KÜ-le XXX hageja eest 2018. aastal kokku 300 eurot. Sama isiku AS SEB Pank konto väljavõttest (toimiku lk 25 pöördel, lk 74) nähtub, et ta tasus hageja eest korteriühistule kokku 1066,62 eurot. Hageja esitas kohtule A Si kirjaliku kinnituse (toimiku lk 75), milles ta kinnitas, et tasus hageja palvel ja eest XXX korteriühistule kommunaalteenuste eest 2000 eurot perioodil 28.10.2015 kuni 31.05.2017 väljastatud arvete eest. Kinnitusele on lisatud makset tõendav maksekorraldus (toimiku lk 76). KÜ XXX raamatupidaja M R on hageja esindaja pöördumisele vastates 24.05.2019 e-kirjas kinnitanud (toimiku lk 72), et vaidlusaluse korteri eest on perioodil 20.02.2015 kuni 24.04.2018 esitatud arved tasutud ja võlgnevus puudub. Eelviidatud tõenditest saab kogumis järeldada, et hageja kui korteriomaniku eest tasusid korteriühistu esitatud arved kolmandad isikud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ise oleks arveid tasunud või et kolmandad isikud oleksid talle arvete tasumisest tulenevalt esitanud rahalisi nõudeid.
43.Hageja esindaja V V saatis e-posti aadressile xxx e-kirju ajavahemikul 09.04.2015 kuni 19.06.2015 (toimiku lk 6-7), milles muuhulgas teatas, et hageja on saanud korteri omanikuks ja palus kostjal tasuda kommunaalmaksed. Kostja e-kirjadele ei vastanud ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kas kostja sai e-kirjad kätte. 2016. aastal saatis hageja esindaja uuesti kostjale e-kirju nõudega tasuda kommunaalkulude eest (toimiku lk 8). Kostja e-kirjadele ei vastanud ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kas ta e-kirjad kätte sai. 15.10.2018 saatis hageja esindaja kostjale nõudekirja (toimiku lk 26-27), milles nõudis kasutuseelistena 3914,40 euro tasumist. Nõudekirja saatis hageja esindaja kostjale ka e-posti teel (toimiku lk 29).
44.Kohus leiab, et eelviidatud e-kirjad ja nõudekiri ei tõenda erinevalt hageja väidetest siiski seda, et kostja kasutas korterit pahauskselt. VÕS § 1039 sätestab, et rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks enne 30.05.2016 otsuse tegemist teadnud, et tal puudub õiguslik alus korterit kasutada. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma hageja viited kostja võimalikule pahausksusele ka sisulist tähtsust, sest hageja ei ole esitanud kostja vastu rikkumisega saadud tulu väljaandmise nõuet.
45.Hageja on võrdsustanud oma kasutuseeliste nõude korteriühistu esitatud makseteatistel ja arvetel toodud summaga, kuid ei põhistanud sisuliselt, miks on antud summa näol tegemist
kasutuseelistega AÕS § 62 lg 1 mõistes. Nõutavaks kasutuseeliseks peaks olema esemest saadav kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestada ka kulutusi, mida ta pidi tegema. Seega ei saa kohtu hinnangul AÕS § 62 lg 1 mõistes kasutuseeliseks olla korteriomaniku poolt tavapäraselt korteriühistule tehtavad maksed ning seda eriti olukorras, kus hageja ise ühtegi makset korteriühistule teinud ei ole. Kohus ei ole hageja nõude rahuldamisel seotud ka tsiviilasjas nr 217-15837 (toimiku lk 49-53) tehtud otsusega, sest hageja ei olnud viidatud tsiviilasjas pooleks. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel.
46.Küll aga nõustub kohus hageja väitega, et tema kasutuseeliseks ja sellest tulenevaks nõudeks kostja vastu võis olla korteri üürimisest võimalikult saadav tulu. Hageja on esitanud R K nimelise isiku kinnituse (toimiku lk 77), mille kohaselt soovis ta üürida vaidlusalust korterit tasuga 300 eurot kuus, millele oleksid lisandunud kommunaalkulud. Korteri üür oli kinnituse andnud isiku kohaselt tavapärasest odavam. Sarnase korteri üüritasuks oleks olnud 500 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Eeltoodust lähtuvalt on hageja tõendanud, et tal oli võimalik saada korteri üüritasu, kuid see kasutuseelis jäi tal kostja tõttu saamata. Hagejal oleks olnud õigus nõuda kostjalt palju suuremat tasu, kui on tema tegelik nõue. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet hageja võimalikule saamata jäänud üüritasu nõudele. Eeltoodu tõttu kuulub hageja nõue kostja vastu tervikuna rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena täiendavalt välja mõista (hageja põhinõue 3126,24 eurot – kostja poolt omaks võetud 1627,33 eurot) 1498,91 eurot.
47.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 2,04 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras. Kostja ei esitanud hageja viivisenõudele vastuväiteid. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 2,04 eurot. Alates hagi esitamisele järgnenud päevast 27.10.2018 kuni kohtulahendi tegemise päevani 30.08.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 211,04 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 2,04 eurot + 211,04 eurot = 213,08 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 31.08.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 3126,24 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
48.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
49.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulu 1836 eurot koos käibemaksuga. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude
summalt. Õigusabi osutati tunnitasuga 102 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et õigusabi tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Õigusabi osutamiseks kulunud aega kohus tervikuna põhjendatuks ei loe.
50.Menetluskulude nimekirja järgi kulus esindajal 21.01.2019 kostja vastusega tutvumisele, juriidilisele analüüsile, hageja 21.01.2019 seisukoha koostamisele ja esitamisele kokku 5 tundi ehk 510 eurot. Arvestades esitatud seisukohtade sisu ja mahtu, loeb kohus kogumis põhjendatuks ajakulu 4 tundi. Hageja 21.01.2019 menetlusdokument sisaldas küll avalduse hagist osalise loobumise kohta, kuid muus osas kordas hageja esindaja varasemalt esitatud seisukohti. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kostja 10.06.2019 seisukohtadega tutvumisele ja lõplike seisukohtade koostamisele kulus 2 tundi ehk 204 eurot. Kohus antud ajakulu põhjendatuks ei pea. Hageja 10.06.2019 menetlusdokument kujutas endast sõna-sõnalist kordust varasematest seisukohtadest, mistõttu ei saanud dokumendi koostamisele kuluda aega enam kui 10 minutit. Muus osas loeb kohus hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamisel põhjendatuks.
51.Kokku loeb kohus hageja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel põhjendatuks 15 h 10 minutit. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on põhjendatud ja mõistlikud õigusabikulud 1547 eurot koos käibemaksuga. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1847 eurot, millest 300 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1547 eurot on hageja õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 1847 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.