lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-19-10307/7

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-10307/7
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Eeltõendamismenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
643
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10307

Tsiviilasi

T V avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja T V (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Raivo Kiisk Puudutatud isik Seesam Insurance AS (registrikood 10055752), volitatud esindaja Anu Saar

Menetlustoiming

Tsiviilasja läbi lõpetamine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

vaatamata

jätmine,

menetluse

RESOLUTSIOON

1.Jätta T V avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks läbi vaatamata.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-19-10307 menetlus.
3.Jätta menetluskulud T V kanda.
4.Määrata kindlaks, et Seesam Insurance AS-il puuduvad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

ASJAOLUD

T V (avaldaja) esitas kohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt toimus avaldaja sõidukiga õnnetus ning kindlustusandja kohustus kompenseerima sõiduki väärtuse. Avaldaja hinnangul võttis kindlustusandja aluseks valed andmed, mistõttu määrati valesti avaldaja sõiduki väärtus, ning avaldaja sooviks eeltõendamismenetluses korraldatava ekspertiisiga tuvastada sõiduki tegeliku väärtuse, et tuvastada, kas nõuda kohtu kaudu täiendavat hüvitist. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning leidis, et avaldajal puudub õigus kohtusse pöörduda. Poolte vahel olev vaidlus on lahendatud Eesti Kindlustusseltside Liidu juures

tegutseva kindlustuse lepitusorgani juures sõlmitud kokkuleppega. Kokkulepe välistab sama vaidlusega uuesti kohtusse pöördumise.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist, kui tal on õiguslik huvi tuvastada eseme väärtus (TsMS § 244 lg 3 p 1). Õiguslikku huvi eeldatakse, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust (TsMS § 244 lg 4). Avaldaja selgitas, et ei saa kohtusse hetkel pöörduda, kuna talle pole teada sõiduki turuväärtus ja vastavalt nõude summa. Seega põhistas avaldaja õiguslikku huvi sooviga pöörduda tuvastatud andmetel kohtusse või teha kindlaks, et puudub alus kohtusse pöördumiseks. Puudutatud isik teatas kohtule, et menetlusosaliste vahel on 19. mail 2019 sõlmitud lepitusmenetluses kokkulepe, mille kohaselt nõustusid menetlusosalised, et sõiduki väärtuse määrab kindlaks lepitusorganis läbiviidav ekspertiis. Seetõttu ei saa avaldaja vaidlusega uuesti kohtusse pöörduda sõltumata täiendava ekspertiisi tulemusest. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas Eestis tunnustamisele kuuluv jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise (TsMS § 371 lg 1 p 4). Pool võib lepitusorgani kinnitatud kokkuleppe kohtus vaidlustada juhul, kui lepitusorgan on oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi ja see rikkumine mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu (LepS § 29 lg 2). Avalduse lepitusorgani poolt lepitusmenetluse normi olulise rikkumise tuvastamiseks võib esitada lepitusorgani asukohajärgsele maakohtule 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise teatavakstegemisest arvates (LepS § 29 lg 3). Kuna poolte vahel on jõustunud lepituskokkulepe, ei ole avaldajal võimalik vaidlusaluse kindlustusjuhtumiga uuesti kohtusse pöörduda. Seega puudub avaldajal õiguslik huvi TsMS § 244 lg 3 tähenduses. Vastavalt pole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning kohus jätab TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel avalduse läbi vaatamata. Kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Eeltõendamismenetluse kohtukulud kannab isik, kelle taotlusel menetlus algatati (TsMS § 170 lg 1). Seetõttu jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (TsMS § 175 lg 2). Puudutatud isikut esindasid menetluses puudutatud isiku töötajad. Kuna toimiku andmetel puudus puudutatud isiku esindajatel vajadus menetluse raames kuhugi sõita, määrab kohus kindlaks, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.