2-23-15068/48 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste suhtes jätkuvalt samal seisukohal nagu see on väljendatud ajutises menetluses. Võlgnik on asutatud 25.01.2022 (äriregistri esmakande aeg). Võlgniku tegevusaladeks (registrikaardile kantud) on alates 2005. aastast olnud „Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted“ (EMTAK 47111). Võlgniku tegevuskohana on võlgniku juhatuse liige 06.05.2024 teatanud xxxxxxxxxx XXXas asuvas korterelamus tegutsenud väikese toidupoe (fotod lisatud ajutise halduri aruandele). Samuti teisese tegevuskohana registrijärgse asukoha). Võlgniku poolt ei ole edastatud ajutisele pankrotihaldurile/pankrotihaldurile perioodi 01.01.2024 kuni 06.03.2024 kohta bilanssi ja kasumiaruannet. Võlgniku poolt 06.05.2024 allkirjastatud 2023. a majandusaasta aruande kohaselt varad puudusid, müügitulu oli 146 093 eurot ja kahjum 269 eurot. Vastavat informatsiooni on ilma raamatupidamise algdokumentideta (mida võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud) võimatu kontrollida. Teatmik.ee andmetel oli võlgniku maksustatavaks käibeks 2023. aastal kokku 186 306,03 eurot (sh IV kvartalis 34 408,96 eurot). Vaadates 2023. aasta käibe muutust võrreldes 2022. aasta käibega (kogumis 155 483,98 eurot) on see suurenenud. Samas on suurenenud pidevalt ka maksuvõlg. Sisuliselt on võlgniku majandustegevus lõppenud (töötajad puuduvad, haldur on ka seisukohal, et vara majandustegevuse jätkamiseks puudub). Ettevõtet (vara puudub - kui mitte käsitleda külmkappe, külmlette, arvutitehnikat, puuduvad töötajad, sihtotstarbelise majandustegevuse tarbeks vajalikud lepingud) pankrotivara koosseisus ei ole. Samas on võlgniku juhatuse liige 06.05.2024 allkirjastatud dokumentides (kohtule esitatud halduri poolt 09.06.2024) kinnitanud, et võlgnikul igasugune vara puudub. Tulenevalt käesolevas menetlusdokumendis toodust ettevõtet tavapärases mõttes pankrotivara kooseisus ei ole. Võlgnik on tegutsenud vähemalt alates 2020. aastast majandustegevuses viisil, et maksuvõlgnevus pidevalt suureneb (so maksudeklaratsioonides deklareerib maksukohustust, kuid jätab maksukohustused täitmata ja suurendab sellest tulenevalt pidevalt maksuvõlga). Samas ei ole ka haldurile teadaolevalt MTA teinud võlgniku juhatuse liikme suhtes MKS § 96 kohast vastutusotsust (eelduslikult põhjusel, et tal vara puudub). Olemasoleva informatsiooni põhjal on pankrotihaldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 tähenduses (ei ole küll jätkuvalt võimalik andmete puudulikkuse tõttu kohtkindlalt tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist), kuid kogutud andmed viitavad nimetatud põhjusele. Olemasolevate andmete põhjal ei saa täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke aega, kuid eelduslikult (arvestades ka MTA korralduste aegu) on see 2020. aasta algus.

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei tasunud selleks antud tähajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetuse teenistus esitas kohtule 09.06.2025 teate pankrotimenetluse läbiviimisest loobumisena avaliku uurimisena. Kohus nõustub pankrotihaldur G.N-iga , et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning OSAÜHINGU MERALEKS (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist. OSAÜHING MERALEKS (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga (tahtlik maksukohustuse täitmata jätmine). Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb G.N pärast OSAÜHING MERALEKS (pankrotis) äriregistrist kustutamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 5 sätestab, et kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 65 1 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Kuna pankrotivaras ei olnud vara, millest pankrotihalduri tasu arvestada, on pankrotihaldur esitanud kohtule tasu arvestuse tunnitasu määraga. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et on teinud OSAÜHINGU MERALEKS (pankrotis) pankrotimenetluses tööd ca 13,5 tundi tunnitasuga 66 eurot. Pankrotihaldur on tasu suuruseks märkinud 886 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 194,92 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 5/7

Kohus leiab, et arvestades pankrotihaldur G.N-i töö mahtu ja pankrotimenetluses tehtud toiminguid, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 194,92 eurot, kokku 1080,92 eurot, ja mõista tasu välja JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 2 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on töötunni tasuks arvestanud 66 eurot. Halduri tasu ca 13,5 töötunni eest on 886 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades pankrotihalduri taotlust, pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada G.N-i taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks ca 13,5 tunni eest 1080,92 eurot, sh käibemaks 194,92 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Aastal 2025 oli kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot, kolmekordne alammäär 2658 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning võlgnikule tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1080,92 eurot, sh käibemaks 194,92 eurot. Tasu tuleb välja maksta JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 23 lg 4 kohaselt kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Pankrotihaldur teeb ettepaneku määrata OSAÜHINGU MERALEKS (pankrotis) dokumentide hoidjaks äriühingu juhatuse liige R.Y . Kohus leiab, et pankrotihaldur taotlus tuleb rahuldada ning ÄRS § 23 lg 4 ja halduri taotluse alusel tuleb määrata võlgniku 6/7