Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
07.augustil 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-9126 Kahromaa OÜ hagi Elektrilevi OÜ vastu kahjuhüvitise summas 16 918 euro ja viivise nõudes 18 271,44 eurot
nende Hageja: Kahromaa OÜ (registrikood 12181358, asukoht Kahro, Kamali küla, Saarde vald, 86207 Pärnu maakond) Hageja lepinguline esindaja Reimo Mets (Law Office Mets & Co OÜ, P. Süda 11, 10118 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63/1, 12915 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Heili Raudkivi (e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 05.03.2019.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja lepinguline esindaja Heili Raudkivi
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata kostja Elektrilevi OÜ 06.05.2019.a taotlus tõendite kogumiseks.
2.Jätta rahuldamata Kahromaa OÜ hagi Elektrilevi OÜ vastu kahjuhüvitise summas 16 918 euro ja viivise nõudes.
3.Jätta poolte menetluskulud hageja Kahromaa OÜ kanda.
4.Välja mõista Kahromaa OÜ-lt Elektrilevi OÜ kasuks menetluskulu summas 2 285 eurot.
Välja mõista Kahromaa OÜ-lt Elektrilevi OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 285 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kahromaa OÜ esitas 13.06.2018.a kohtule hagi Elektrilevi OÜ vastu kahjuhüvitise summas 16 918 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja, Rainer RL OÜ ja kostja vahel töövõtu raamleping nr 169858-2, mille esemeks oli xxxx ja xxxx käidupiirkondades kesk- ja madalpinge liinikoridoride puudest ning võsast puhastamine. Leping sõlmiti liinikoridoride hooldustöödeks perioodiks 01.04.2016 - 31.03.2018.a. Kostja esitas 02.02.2018.a Segesment OÜ-le tellimuse xxxx – xxxx liinikoridoride hooldustööde teostamiseks. Kolmandale isikule esitati kostja poolt 02.02.2018.a tellimus tööde teostamiseks tähtajaga 09.05.2018.a nii xxxx linna, xxxx kui ka xxxx käidupiirkondades, st esitati tellimus ka hageja ja kostja vahelise lepingu esemeks olevas käidupiirkonnas asuvate tööde teostamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud lepinguliste kohustuste täitmist tahtlikult ning planeeritult, tekitades hagejale seeläbi varalist kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja, tellides hageja lepingu objektile töid isikult, kes vastavas käidupiirkonnas hankemenetluse tulemusena lepingut ei omanud, pani toime lepingu punktide 2.1. ja 4.3.1. rikkumise, kuna kostjal oli õigus töid tellida vaid hagejalt. Leping ei andnud kostjale õigust tellida töid kolmandalt isikult. Kostja poolt hüvitatava kahju liigiks on saamata jäänud tulu. Kuigi kostjapoolne lepingu rikkumine on ilmselgelt olnud tahtlik, on lepingu punktis 11.1 toodud vastutuse piiramise kokkulepe tühine, kuna piirab ebamõistlikult kostja kui tellija vastutust. Kuna kolmandale isikule esitatud tellimuse objektiks olev 35 kV elektriliin paiknes ca poole ulatuses hageja hooldatavas käidupiirkonnas, kuulub kostja poolt hagejale välja maksmisele pool kolmandale isikule väljamakstavast summast, so 33 836 : 2 = 16 918 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 750 eurot ja esindajakulu summas 6 132 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu kahju hüvitamise nõue on alusetu ning hagiavalduses esitatu ei tõenda vastupidist. Lähtudes hanketeate punktist II.2.1 on kostjal õigus mitte tagada 1/3 lepingu alusel teostatavate tööde mahust juhul, kui hankelepingut kolmandaks aastaks ei pikendata. Kõnealusel juhul leping kolmandaks aastaks ei pikenenud, kuna hageja esitas kostjale 25.09.2017.a avalduse, mille kohaselt ta lepingu pikenemist ei soovi. Lisast 3 nähtub, et kostja ei ole rikkunud lepingu mahuga seotud kohustusi, sõltumata sellest, kas võtta aluseks pakkumuse maksumus või hankeosa eeldatav maksumus ning kas sellest arvata maha kolmanda lepinguaasta maht või mitte. Poolte vahel sõlmitud lepingu sätete sõnastusest tuleneb, et kostjal on õigus, kuid mitte kohustus tellimusi esitada. Leping ei keela kostjal tellida töid kolmandatelt isikutelt. Hagejaga sõlmitud raamleping ei ole eksklusiivne, nagu hageja näib ekslikult arvavat. Kostja on täitnud lepingukohase minimaalse tellimiskohustuse, mis muudab alusetuks töö mahuga seotud mistahes etteheited hageja poolt. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejal on tekkinud kahju, mille eest kostja vastutab – millega kostja ei nõustu – ei ole hagejale ühelgi juhul tekkinud kahju summas, mille hüvitamist ta nõuab. Kostja rõhutab, et hageja ei arvesta väidetava saamata jäänud tulu nõudes asjaoluga, et hageja ei ole reaalsuses vastavaid töid teostanud. Seega ei ole hageja kandnud ka mistahes tööga seotud kulutusi – tööjõukulu, töö teostamisel kasutatavate masinate ja seadmete kulu, tööobjektile jõudmiseks vajalik kütusekulu jms kulutused. Kostja peab oluliseks märkida, et poolte vahel sõlmitud töövõtu
raamlepingu puhul ei ole tegu töövõtulepinguga võlaõigusseaduse mõttes, vaid raamlepinguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL ja riigihangete seaduse mõttes. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista esindajakulu summas 2 285 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 20.02.2019.a kohtumääruses (t/l 117).
5.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis koosneb saamata jäänud tulust summas 16 918 eurot. Kostja vaidleb hageja poolt esitatud nõudele vastu.
6.Kohtule esitatu kohaselt avaldas kostja 12.01.2016.a riigihangete registris riigihanke viitenumbriga 169858 „0,4-35 kV liinikoridoride hooldustööde teostamine Elektrilevi OÜ xxxx ja xxxx ning xxxx ja xxxx käidupiirkondades“ hanketeate (t/l 96-99).
7.Hanketeate punkti II.1.4) kohaselt on hanke kogumaksumus kogu raamlepingu jooksul ilma käibemaksuta 720 000 eurot ja punkti II.2.1) kohaselt on hange jagatud osadeks ja indikatiivsed 3 aasta rahalised mahud on järgnevad: Osa 1 – Kui pakkumine hõlmab xxxx ja xxxx käidupiirkonda – 360 000 eurot. Osa 2 – Kui pakkumine hõlmab xxxx ja xxxx käidupiirkonda – 360 000 eurot (t/l 96).
8.Hanketeate punkti II.2.1) kohaselt juhul kui hankija ei pikenda hankelepingut kolmandaks aastaks, on hankijal õigus mitte tagada 1/3 lepingu alusel teostatavate tööde mahust. Hankijal on õigus ühepoolselt muuta lepingu alusel teostatavate tööde mahtu kuni 30 % (t/l 96 pöördel).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.Hageja, kostja ja Rainert RL OÜ vahel on 31.03.2016.a sõlmitud töövõtu raamleping nr. 169858-2, mille punkt 2.1 kohaselt on lepingu esemeks xxxx ja xxxx käidupiirkondades kesk- ja madalpinge liinikoridoride puudest ning võsast puhastamine vastavalt tellija poolt esitatud tellimustele ja lepingule. Lepingu punkt 5.1 kohaselt on tellijal õigus esitada töövõtjale tellimusi alates 01.04.2016 kuni 31.03.2018.a kui kumbki pool ei teata teisele poolele kirjalikult 6 kuud enne 31.03.2018 saabumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb leping ühel korral üheaastase perioodi võrra (t/l 8-15).
11.Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud raamlepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, kuivõrd pooled ei vaidle, et nad on sõlminud eelpool nimetatud töövõtu raamlepingu (t/l 104-105).
12.Sellist seisukohta toetab ka riigihangete seaduse (RHS) § 29 lg 1, mille kohaselt
kohaldatakse raamlepingule hankelepingu sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RHS § 8 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse hankelepingule võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
13.Hageja on vaidlustamata asjaolu kohaselt 25.09.2017.a teatanud kostjale, et vastavalt lepingu punktile 5.1 ei soovi hageja enam raamlepingu nr. 169858-2 pikenemist ning palunud leping lõpetada alates 01.04.2018.a (t/l 48-49).
14.Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ei anna kostjale õigust tellida töid kolmandatelt isikutelt (t/l 4). Kostja vastava seisukohaga ei nõustu.
15.Kohus nõustub antud juhul kostja seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud raamlepingu näol ei ole tegemist eksklusiivse lepinguga, kuivõrd kostja ei ole võtnud endale kohustust esitada tellimusi üksnes hagejale.
16.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.3 kohaselt on tellijal õigus ühepoolselt muuta lepingu kehtivuse perioodil hanketeates nimetatud töö eeldatavat mahtu seda 30 % võrra suurendades või vähendades (t/l 8 pöördel).
17.Kohus on seisukohal, et hageja arvamus, et kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus esitada tellimusi üksnes hagejale ei ole õige. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejalt tellinud töid kogumaksumuses 260 486 eurot (t/l 101). Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tellida hagejalt töid minimaalselt 252 000 euro (360 000 – 30 %) eest. Seega leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud tööde tellimise mahtu. Samuti ei tulene kohtule esitatud pooltevahelisest lepingust, et kostjal on kohustus töid tellida üksnes hagejalt.
18.Kohus nõustub antud juhul kostjaga, et olukorras kus hagejaga sõlmitud lepingu miinimummaht on täidetud, oli kostja õigustatud esitama tellimust teisele lepingupartnerile, kelle lepingupiirkond vaidlusalust liini hõlmas ning seda enam olukorras, kus hageja on kostjale teatanud, et soovib lõpetada pooltevahelise lepingu.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitisena saamata jäänud tulu summas 16 918 eurot. Hageja on arvestanud, et kostja tasub kolmandale isikule tööde teostamise eest kokku 33 836 eurot ning kuivõrd tellimuse objektiks olev 35 kV elektriliin paikneb umbes pooles ulatuses hageja hooldatavas käidupiirkonnas, siis kuulub kostja poolt hagejale väljamaksmisele pool kolmandale isikule väljamakstavast summast, s.o 33 836 : 2 = 16 918 eurot. Kostja vaidleb nimetatud hageja nõudele vastu, kuivõrd hageja ei ole reaalsuses nõude aluseks olevaid töid teostanud ja seega ei ole hageja kandnud ka mistahes tööga seotud kulutusi.
20.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
21.Riigikohus on 21.06.2011.a kohtuasjas nr. 3-2-1-55-11 punktis 12 selgitanud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-94-08, p 12; 3. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 14).
22.Riigikohus on 06.06.2018.a kohtuasjas nr. 2-15-4981 punktis 16 leidnud, et saamata jäänud tulu nõude lahendamisel põhjusliku seose tuvastamisel ei ole VÕS § 127 lg 4 ja § 128 lg 4 kohaldamisel (vt ka riigivastutuse seaduse § 7 lg 4) erisusi sõltuvalt sellest, kas
kahju tekitati eraõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes. Kahju tekitaja tõendamiskoormis põhjusliku seose tõendamisel ei pea olema eraõiguslikus suhtes teistsugune kui avalikõiguslikus suhtes (vt ka Riigikohtu 30. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-15, milles on lahendanud VÕS § 127 lg 4 ja § 128 lg 4 kohaldamise küsimust avalikõiguslikust suhtest tekkinud vaidluses).
23.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 11.1 kohaselt lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmise eest (lepingu rikkumine) vastutavad pooled lepinguga ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. Pool võib lepingu rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Pool hüvitab teisele poolele lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud varalise kahju, v.a saamata jäänud tulu. Vastutuse piiramine ei ole lubatud, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui vastutuse piiramine ei ole muul seaduslikul alusel lubatud (t/l 12).
24.Eelpool toodud lepingupunktist tuleneb, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahjuhüvitisena saamata jäänud tulu ning seda enam olukorras, kus kostja on hagejalt vastavalt lepingus sätestatud mahule töid tellinud ning nende eest ka tasunud. Tõendeid selle kohta, et hagejale on kostja poolt tekitatud kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu, kohtule esitatud ei ole.
25.Kuivõrd kohus on varasemalt asunud seisukohale, et kostjal puudus kohustus esitada tellimusi üksnes hagejale ja antud juhtumil olukorras, kus hageja on palunud lepingu lõpetada, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue saamata jäänud tulu väljamõistmiseks summas 16 918 eurot.
26.Lisaks on kohus seisukohal, et hagetav kahju suurus ei saa olla samaväärne väljamakstava tasunõudega (t/l 5). Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks. Ka on kohus hageja tähelepanu sellele juhtinud oma 19.06.2018.a kohtumääruse punktis 5 (t/l 70).
27.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja nõue kostja vastu summas 16 918 eurot põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja põhinõue, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue viiviste väljamõistmiseks.
28.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
29.Kostja esitas kohtule 06.05.2019.a taotluse, millise kohaselt palub kohustada hagejat avaldama kostjale 2 nädala jooksul otsuse jõustumisest dokumentaalsed tõendid, millest nähtuks, mil viisil ja kelle abiga on hageja oma valdusse saanud hagiavalduse lisas 2 esitatud dokumendid (tellimus EPP-616649) (t/l 170 pöördel).
30.Kohus leiab, et vastav kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu ning vastava teabe saamiseks on kostjal õigus esitada avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks kooskõlas TsMS § 244 jj.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
32.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 18 271,44
eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
33.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
34.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 2 285 eurot (t/l 173 pöördel). Hageja kostja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
35.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
36.Kostja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on tutvunud kohtu 19.06.2018 ja 25.06.2018 määrustega, hagiavaldusega ja hageja 20.06.2018 vastusega, pidanud nõu esindatavaga 1,5 tundi, koostanud hagiavalduse vastuse 5,5 tundi, tutvunud hageja 27.08.2018 seisukohaga ja pidanud nõu esindatavaga 0,75 tundi, tutvunud kohtu 20.02.2019 määrusega 0,2 tundi, koostanud kostja 27.02.2019 seisukoha 3 tundi, ettevalmistunud istungiks 3,5 tundi, osalenud istungil 0,75 tundi, tutvunud kohtuistungi protokolliga 0,25 tundi, tutvunud hageja 20.03.2019 vastusega ja pidanud nõu esindatavaga 1 tund, tutvunud kohtu 10.04.2019 määrusega 0,15 tundi, koostanud kostja 06.05.2019 seisukoha 6,25 tundi. Kokku on kostja esindaja ajakulu 22,85 tundi ehk 2 285 eurot.
37.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 2 285 eurot (22,85 x 100).
38.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 2 285 eurot.
39.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.