XX hagi Mittetulundusühingu Taime 8 vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks seoses aegumisega
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. aprilli 2019. a hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja Mittetulundusühing Taime 8 (registrikood 80177942)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15. aprilli 2019. a määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 12. veebruaril 2019 Harju Maakohtule hagi Mittetulundusühingu Taime 8 (kostja) vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks seoses aegumisega.
Hagiavalduse kohaselt oli hageja Tallinnas Taime 8 asuva kinnistu kaasomanik.
2.detsembril 2012 esitas tsiviilasjas nr 2-11-39928 kostja hagiavalduse hageja vastu võlgnevuse 1686,77 euro väljamõistmiseks. Vastavalt viidatud hagiavaldusele oli hageja võlgnevus 1686,77 eurot, mis tekkis perioodil 2008. a kuni 1. juuli 2011. a. Hageja ei tunnistanud võlgnevust, kuna see kuulus teisele kaasomanikele – YY-le. Tsiviilasjas nr 2-11-39928 jäeti hagi läbi vaatamata. Alates 2013. a hakkas kostja
1(4)
esitama hagejale arveid lähtudes kaasomandi suurusest, mis määratleti 26,6 m2, kuid kostja näitas arvetel endiselt ka võlgnevust. Võlgnevusega seonduvat vaidlust ei ole võimalik lahendada kostjaga kokkuleppel, kuna hageja avaldustele kostja juhatus ei ole reageerinud.
3.Olulist tähtsust omab asjaolu, et 5. septembril 2018. a müüsid hageja ja YY nendele kuuluvad kaasomandi osad kinnistust, kuid samas lepingus oli määratud edasilükkav tingimus "... Pooled on kokku leppinud, et notar edastab hoiustatud raha müüja soovil ja nõusolekul järgmiselt: summas 1651,11 eurot vastavalt kohtuotsusele kas Mittetulundusühistu Taime 8 kontole nr EE852200221034470090 Swedbank, selgitusega võlgnevus XX, või Müüja 1 (XX) kontole nr EE232200001103813025 Swedbank, hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates XX poolt notariaalakti tõestajale kohtuotsuse esitamisest, kuid mitte hiljem kui 01.06.2019.a. Mittetulundusühing Taime 8 kontole nr EE852200221034470090 Swedbank, selgitusega võlgnevus XX."
4.Antud juhul ei saa sundida kostjat pöörduma kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks. Seega puudub hagejal võimalus notari deposiiti hoiustatud raha saamiseks. Selleks, et mitte tasuda põhjendamatut võlgnevust, on hageja sunnitud pöörduma kohtusse tuvastushagiga ning tema õiguslik huvi seisneb selles, et mitte tasuda ammu aegunud võlgnevust kostjale. Maakohtu määrus
5.Maakohus keeldus 15. aprilli 2019. a määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda.
6.Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna hageja on tsiviilasjas 2-18-18475 esitanud kohtule sama nõude samal alusel sama kostja vastu põhjendusega, et võlgnevuse puudumise tuvastamine on vajalik selleks, et mitte tasuda ammu aegunud võlgnevust kostja ees. Maakohus keeldus selle nõude menetlusse võtmisest, kuna hageja ei kõrvaldanud hagi puuduseid.
7.Maakohtu hinnangul ei ole hageja soov tuvastada võla puudumist kostja ees, vaid hageja palub tuvastada seda, et võlgnevus on aegunud ja seda ei tule seetõttu täita.
8.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-71-16 p-s 12 selgitanud, et hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (Riigikohtu 21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Kohus selgitab ka, et üldjuhul on isikul võimalik olukorras, kus tal võlgnevus puudub, oma õiguseid igakülgselt kaitsta juhul, kui tema vastu esitatakse nõue, ning isik ei pea ise kohtusse pöörduma võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et menetlusse tuleb jätta võtmata ka tuvastushagi, millega hageja nõuab õigussuhte tuvastamist, mis tuleb tuvastushagist sõltumata lahendada teise samade poolte vahel samal alusel esitatud sooritushagi käigus (vt komm 3.3.5.3, lk 454). Antud juhul on hageja taotletavaks eesmärgiks sisuliselt aegumise kohaldamine kostja võimalikule nõudele. Aegumise vastuväite saab hageja esitada menetluses, milles lahendatakse võlgnevuse sissenõudmisega seotud asjaolusid.
9.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
2(4)
10.Maakohus märkis, et hagejal on tuvastushuvi olemasolul õigus uuesti kohtusse pöörduda, s.o esitada kohtule uue tsiviilasjana põhistatud hagiavaldus. Tuvastushagi menetlusse võtmise eelduseks tuvastushuvi hageja poolt põhistamine, s.t miks on tarvilik võlgnevuse puudumise tuvastamine iseseisvas menetluses kohtulahendiga. Alusetu nõude kajastamine hagejale esitatavatel arvetel ei tekita hagejale ega korteriomandi tulevasele omandajale kohustust selle tasumiseks. Määruskaebus
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus võlgnevuse puudumise tuvastamiseks menetlusse.
12.Vastupidiselt maakohtu seisukohale palub hageja tuvastada, et temal puudub võlg kostja ees ning selleks on ainult üks võimalus – kohtusse pöördumine tuvastushagiga. Aegumise tähtaeg antud juhul on vaid põhjus, millest tuleneb hageja puudumise tuvastamine.
13.Maakohus ei arvestanud hagi aluseks olevad asjaolusid. Hagejal on võlgnevuse puudumise tuvastamiseks õiguslik huvi ning ta on seda vastavalt põhjendanud hagi esitamisel.
14.Kuivõrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 näeb ette, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, palus hageja oma hagiga kohtul kohaldada aegumist ja tunnistada võlgnevuse puudumist. Hageja arvates, hinnates kogutud tõendeid, oleks kohus pidanud hagi menetlusse võtma ja selle rahuldama. Menetluse edasine käik
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
17.Maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
18.Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga, et hageja võib TsMS § 368 lg 1 hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (Riigikohtu 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16, p 12). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et üldjuhul on isikul võimalik olukorras, kus tal võlgnevus puudub, oma õiguseid igakülgselt kaitsta juhul, kui tema vastu esitatakse nõue, ning isik ei pea ise kohtusse pöörduma võlgnevuse puuduse tuvastamiseks.
19.Ringkonnakohus on maakohtuga erimeelt selles, et hagejal puudub võimalus esitada tuvastushagi, kui kostja ei ole pannud hageja vastu nõuet kohtus maksma. See, et võlgnikul on võimalus tugineda aegumise vastuväitele kohtus või muu vaidlust lahendavas organis (TsÜS § 143), ei tähenda, et väidetav võlgnik ei saaks esitada
3(4)
tuvastamishagi nõude aegumise kohta. Riigikohus on leidnud, et kuigi üldjuhul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite kohtumenetluses, kus võlausaldaja on tema vastu esitanud nõude, saab võlgnik olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud, esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks. Kolleegiumi hinnangul võib võlgnikul olla õiguslik huvi tuvastada, et võlausaldaja nõue tema vastu on aegunud, et saada selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (Riigikohtu 31. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 12).
20.Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes väljendatud seisukohale, mille kohaselt tuleb jätta menetlusse võtmata tuvastushagi, millega hageja nõuab õigussuhte tuvastamist, mis tuleb tuvastushagist sõltumata lahendada teise samade poolte vahel samal alusel esitatud sooritushagi käigus. Hageja ei ole praegusel juhul esitanud sooritus- ja tuvastushagi koos. Kui hageja oleks esitanud sooritushagi, siis sellisel juhul ei saaks esitada eraldi ka tuvastushagi. Tuvastushagi subsidiaarsusest tulenevalt puudub üldiselt õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks, kui hageja on esitanud menetluses sooritushagi, mille ese kattub tuvastusnõude esemega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et keegi ei saa sundida kostjat pöörduma kohtusse võla väljanõudmiseks, sest lähtudes TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
21.Hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmine ei ole ringkonnakohtu pädevuses. Hagi menetlusse võtmiseks on vajalik kontrollida hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust ning hagi menetlusse võtmine eeldab täiendavaid menetlustoiminguid, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik teha. Vajadusel saab maakohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda hagejale tähtaja hagiavalduse või nõude täpsustamiseks. Seega tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
22.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3).
23.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Krista Kirspuu Villem Lapimaa
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.