Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

1(4)

2-19-6012 Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Stanislav Anisimov esitas 17.04.2019 Nord Baltic Consulting OÜ nimel hagiavalduse A T ja I V vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse asjaoludest selgub, et Stanislav Anisimov on auto HONDA CIVIC XXX omanik. Kostjad on väidetavalt autot kasutanud ja sellega tekitanud hagejale kahju, kuna auto vajab remonti ja hageja ise ei saa autot kasutada. Hageja saamata jäänud tulu moodustab 12521 eurot. Hageja nõuab kostjatelt aga kahjuhüvitist summas 6590 eurot. Kostjad on hageja arvelt alusetult rikastunud. Hagiavaldusele on lisatud kindlustuspoliisid ja hoiatustrahv kiiruse ületamise eest. Kohus jättis 26.04.2019 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas muuhulgas, et hagiavalduses on hagejana märgitud osaühing, kuid ei selgu, kas Stanislav Anisimov soovis esitada hagi enda nimel või osaühingu esindajana. Hagiavaldus ei olnud ka nõuetekohaselt allkirjastatud. Kohus märkis, et hagiavalduse nõuded ja asjaolud on ebaselged – hagiavaldusest ei selgu, kes on auto omanik, kuidas kostjad täpselt hagejale kahju tekitasid ja kui suur on kahju suurus, samuti milles seisneb saamata jäänud tulu. Samuti tuleb hagiavalduses esitatud nõudelt tasuda riigilõivu. Kohus selgitas menetlus- ja riigi õigusabi saamise võimalusi. Stanislav Anisimov esitas 22.05.2019 hagiavalduse uue teksti. Hagejaks on märgitud Stanislav Anisimov ja nõudena on välja toodud kahju hüvitamine seoses omandiõiguse rikkumisega. Samuti palus hageja tühistada sõiduki ebaseaduslik arest. Koos hagiavaldusega esitas Stanislav Anisimov riigi õigusabi saamise taotluse, milles taotlejaks on märgitud Stanislav Anisimov. Kohus kuulas 13.06.2019 ära Stanislav Anisimovi asjaolude täpsustamiseks ja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ärakuulamisel selgitas Stanislav Anisimov, et auto kuulub osaühingule, tema on osaühingu ainuomanik, auto kasutamise osas ei ole osaühinguga eraldi kasutuslepingut sõlmitud. Stanislav Anisimov selgitas ka, et kostjad on osaühingu autot ebaseaduslikult kasutanud ja sellega tekitanud kahju – kostjad on kasutanud autot viisil, mis halvendas auto seisundit. Stanislav Anisimov ostis auto 3000 euro eest ja soovis seda kasutada sõitudeks Eesti-Venemaa vahel, kuid sellelt oli vaja tollimaksu maksta. Kohus selgitas ärakuulamisel, et riigi õigusabi andmiseks peab kohus hindama asja olulisust ja võimaliku hüve väärtust. Kohus selgitas ka, et kuna auto omanikuks on osaühing, siis ei saa Stanislav Anisimov füüsilise isikuna esitada nõudeid kostjate vastu seoses auto ebaseadusliku kasutamisega. Kohus märkis, et kui Stanislav Anisimov soovib hagi esitada enda nimel, tuleb tal tõendada, kuidas kostjad on teda kui füüsilist isikut kahjustanud. Juhul, kui hagejaks on siiski ettevõte, tuleks pöörduda juristi poole, kuna nõuded tuleb esitada selliselt, et kohtul oleks võimalik neid lahendada. Ärakuulamisel selgitas Stanislav Anisimov, et kostja I müüs auto kostjale II, lubas talle selle eest raha tagastada, kuid ei ole raha seni tagastanud. Kostja II ületas autoga kiirust ja trahv jäi tasumata, mistõttu arestis kohtutäitur sõiduki ja seda ei saa praegu kasutada. Auto seisab juba 2(4)

2-19-6012 kaks aastat, mistõttu on autol tekkinud korrosioon. Kohus selgitas Stanislav Anisimovile, kui ta soovib esitada riigi õigusabi taotluse enda nimel, tuleb esitada ka dokumendid, mis kajastavad tema majanduslikku olukorda. Kohus andis Stanislav Anisimovile tähtaja kuni 27.06.2019 dokumentide täpsustamiseks. Stanislav Anisimov esitas 27.06.2019 täpsustatud hagiavalduse, milles hagejaks on märgitud osaühing. Hagiavalduse asjaolud ja nõuded on ebaselged, hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid ega tasutud riigilõivu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda Stanislav Anisimovile õigusabi andmisest ning keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus tuvastas, et vaidlusalune sõiduk kuulub hageja Nord Baltic Consulting OÜ-le, Stanislav Anisimov on osaühingu seaduslik esindaja. Auto on arestitud kohtutäituri poolt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus selgitab, et hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363, mille kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kohus leiab, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hagiavalduse asjaolud ja nõuded selged. Hagiavalduses esitatud asjaolude kinnitamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Hageja ei ole välja toonud sõiduki väärtust ja kahju suuruse arvestust, samuti seda, kuidas täpselt on kostjad hagejale kahju tekitanud. Sõiduk oli arestitud tasumata jäetud trahvi tõttu. Trahv oli määratud kaks aastat tagasi ja selle suurus on niivõrd väike, et ei ole selge, kuidas trahvi tasumata jätmine võis kaasa tuua hagejale nii ulatusliku kahju. Kohus on Stanislav Anisimovile selgitanud, et trahvi võib tasuda ja autot saab kasutada ja käsutada. Ärakuulamisel selgus, et auto omand kuulub hagejale ja auto on hageja seadusliku esindaja valduses, seega ei ole selge, milliseid nõudeid seoses omandiõiguse või valduse rikkumisega sooviks hageja esitada. Kohus on hagejale selgitanud ka kahju hüvitamise nõude põhimõtteid. Hageja ei ole aga asjaolusid ja nõudeid korrektselt esitanud. Hagiavalduses esitatu on kohati keeleliselt arusaamatu. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. Kohus on selgitanud hagejale, et hagi nõuetelt tuleb tasuda riigilõivu. Kohtul ei ole võimalik riigilõivu suurust määrata, kuna ei ole selge hageja nõue. Hageja ei ole lisanud hagiavaldusele maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta. Kohus hoiatas käiguta jätmise määruses, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ning § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel. Kohus leiab, et hageja ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. 3(4)

2-19-6012 TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Eeltoodu ning TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 9 kohaselt riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel. RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Riigi õigusabi ei anta juriidilistele isikutele. Antud asjas ei ole aga võimalik anda õigusabi Stanislav Anisimovile, kuna tema ei ole asjas hagejaks. Õigusabi ei anta ka menetlusosalise seaduslikule või lepingulisele esindajale. Stanislav Anisimov ei ole auto omanik ja ta ei ole kohtule selgitanud, mis alusel tal nõudeõigus võiks olla. Kohus on ärakuulamisel selgitanud Stanislav Anisimovile, millistel asjaoludel võiks tema füüsilise isikuna esitada kahju hüvitamise nõude. Stanislav Anisimov ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ja on hagiavalduse lisaks sellele esitanud ka osaühingu nimel. Kohus asub seega seisukohale, et Stanislav Anisimovil ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks tema õigusabi taotleb RÕS § 7 lg 1 p 2 mõttes. Neil põhjustel jätab kohus Stanislav Anisimovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja keeldub Stanislav Anisimovile õigusabi andmisest.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(digitaalallkiri)

Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.