Kodumaa Kapitali HLÜ hagi G V vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes 11 513,95 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Kodumaa Kapitali HLÜ (registrikood 12782505; esindajad asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: M-L L (e-post: xxx); Kostja: G V (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt G V hageja Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks välja võlgnevus summas 7849,70 eurot, millest põhiosa 5 450 eurot, intress 401,95 eurot, 30.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1997,75 eurot.
3.Mõista kostjalt G V hageja Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks välja jooksev viivis põhinõude summalt 5450 eurolt 0,2% päevas alates 31.10.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa.
6.Mõista kostjalt G V hageja Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks välja tsiviilasja menetluskulud 1224,40 eurot (riigilõiv summas 840 eurot ja õigusabikulu summas 384,30 eurot).
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Kodumaa Kapitali HLÜ esitas 30.10.2024 Harju Maakohtule hagi G V vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 14.11.2024. Kodumaa Kapitali HLÜ hagiavalduse kohaselt Kodumaa Kapitali HLÜ ja xxx OÜ sõlmisid 12.02.2021 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai Laenusaaja Laenuandjalt laenu summas 5 450 eurot, intressiga 18% aastas ja tähtajaga 12.02.2025. Laenulepingu punkt 2.7 kohaselt on laenu tagatiseks käendaja poolt väljastatud käendus. Laenuandja ja G V sõlmisid 12.02.2021 2
käenduslepingu nr xxx, mille alusel tagab Käendaja Laenulepingu täitmist. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on Käenduslepingu kohaselt 8 175 eurot. Hageja edastas 25.06.2021 Laenusaajale ja Kostjale võlanõude ja tingimusliku nõude käenduskohustuse täitmiseks ning tingimusliku teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles tõi esile, et Laenuandja on nõudnud Laenusaajalt võlgnevuse tasumist korduvalt; Laenusaaja ei ole võlgnevust tasunud või teinud seda olulisel määral. Laenuandja nõudis esitatud võlanõude alusel Laenusaajalt ja Käendajalt võlgnevuse tasumist hiljemalt 05.07.2021. Laenuleping on võlgnevuse tõttu Laenuandja poolt üles öeldud alates 06.07.2021.
3.Harju Maakohtu 14.11.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
4.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
5.Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 27.03.2025. Vastamise tähtaeg saabus 16.04.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
6.Kohus kontrollis kostja sõlmitud käenduslepingu kehtivust: käendusleping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ja lepingu p-s on määratus käendaja vastutuse maksimumsummaks 8175 eurot. Seega on käenduslepingu Võlaõigusseaduse § 143 lg 1-2, § 144 lg 2 sätestatud nõuetele.
7.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3
11.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 840 eurot, lepingulise esindaja kulusid 1024,81 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 12 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 840 eurot. Tasutud riigilõiv 840 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
12.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 105 eurot tunnis käibemaksuga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest juristile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.
13.Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 3 tunni ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 3 tunni eest 315 eurot.
14.Hageja on esile toonud, et taotleb kulude hüvitamist käibemaksuga summas, kuna hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuigi hageja on käibemaksukohustuslane, tekib hagejal peamiselt maksuvaba käive ning hageja peab vastavalt KMS § 32 arvama sisendkäibemaksu osaliselt maha. Kuivõrd esindatav ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 176 lg 10), siis mõistab kohus lepingulise esindaja kulu välja koos käibemaksuga kokku summas 384,30 eurot (315+22% käibemaksu 69,30 eurot).
15.Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1224,3 eurot (840 eurot riigilõiv + 384,30 eurot lepingulise esindaja kulud).
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.