lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-5301/7

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-5301/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-5301

Tsiviilasi

Andrei Kabilovi pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Kabilovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Andrei Kabilov (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus ning saata Andrei Kabilovi pankrotiavaldus Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks
2.Rahuldada Andrei Kabilovi määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Andrei Kabilov (võlgnik/avaldaja) esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Avaldaja kannab vangistust Viru Vanglas. Avaldaja andmetel ulatuvad tema kohustused 27 385,54 euroni. Avaldajal puudub töökoht, puudub igasugune sissetulek ja vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Maakohus keeldus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastas avalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal täitmata kohustusi 27 385,54 eurot. Võlanimekirjast tulenevalt on valdav osa täitmata kohustustest riigi ees, millest avaldaja ei vabane ka kohustustest vabastamise menetluse läbimisel (tl 3). Täitemenetluste registri andmetel on tsiviilasjadest tulenevaid täitmata nõudeid kokku 391,16 eurot (tl 3). Seega kohustusi, millest oleks teoreetiliselt võimalik vabaneda pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbimisel, on ca 400 eurot. Pankrotimenetlus ei ole tasuta menetlus. Üldjuhul tasutakse ajutise halduri ja pankrotihalduri kulud pankrotivara arvelt. Kui pankrotivara ei ole, saab taotleda kulude kandmist riigi vahenditest. Maakohtu hinnangul ei pea aga riik kandma kulu menetluse eest, mille eesmärki 98,6% ulatuses ei ole võimalik saavutada. Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist ja võlgnikul ei ole võimalik vabaneda ka kõigist oma võlakohustustest. Võlgnik ei vabane nt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest, elatise maksmise kohustusest (pankrotiseaduse (PankrS) § 176 lg 2). Võlgnik ei vabane ka täitekulude ega politsei trahvide tasumisest. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg-st 1 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja (s.o nelja aasta jooksul väärteo asjas tehtud otsuse jõustumisest) jooksul. Riik ei saa tsiviilmenetluses (pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kaudu) vabastada riigi enda poolt kriminaal- ja/või väärteomenetluses karistusena määratud trahvide tasumisest. Avaldaja vangistuses viibimine ei välista tema maksejõuetust ega pankrotiavalduse esitamise võimalust, kuid käesoleval juhul ei ole võimalik avaldusega taotletud eesmärki saavutada. Küll aga kaasneks menetluse läbiviimisega kulu riigile (pankrotivara puudub). Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest PankrS § 14 lg 1 p 3, § 171 lg 2 p 4 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning alustada avaldaja suhtes pankrotimenetlust või kohustada maakohut pankrotimenetlust algatama. Maakohus leidis ekslikult, et riigi ees olevatest võlgadest ei ole võimalik vabaneda kohustustest vabastamise menetluse läbimise kaudu. Riigi ees olevad võlad, sh trahvid või kohtumenetluse kulud kriminaalmenetluses ning ka täitekulud täitemenetluses, peavad olema hõlmatud füüsilise isiku pankrotimenetlusega. Maakohus eksis viidates TMS § 202 lg-le 1 ja KarS § 82 sätestatud tähtaegadele, sest sellisel juhul kustutatakse võlad aegumise tõttu. Pankrotimenetluse läbimisel aga maksejõuetuse tõttu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saadab pankrotiavalduse maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2).
5.Maakohus keeldus avaldaja pankrotiavaldust menetlusse võtmast põhjendusega, et võlgniku suhtes ei ole võimalik edukat pankrotimenetlust läbi viia ja esitatud pankrotiavaldusega ei ole võimalik taotletavat füüsilise isiku pankrotimenetluse eesmärki saavutada. Maakohus on kohaldanud mh TsMS

§ 371 lg 2 p-i 2, mille kohaselt kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist reguleerib PankrS § 14. PankrS § 14 p 3 annab kohtule võimaluse keelduda määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast mh siis, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Maakohus pidi seega põhjendama, milles seisnevad muud alused, mille tõttu võib keelduda võlgniku pankrotiavalduse menetlemisest (Riigikohtu 27. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 8). Võlgnik võib PankrS § 9 lg 1 järgi esitada pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui võlgnik esitab pankrotiavalduse, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eesmärgiks mh võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse edukust saab kontrollida siiski pankrotiseaduse sätete alusel (Riigikohtu 27. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 9). Nimetatud põhjustel on maakohus ekslikult keeldunud võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest PankrS § 14 lg 1 p 3, § 171 lg 2 p 4 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

6.Maakohus leidis ennatlikult, et avaldajal ei ole võimalik pankrotiseaduses sätestatud korras kohustustest vabaneda. Kohustustest vabastamise menetlus ei saa PankrS § 171 lg 1 järgi alata enne pankrotimenetluse lõppemist (Riigikohtu 11. jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-16, p 13). Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine PankrS § 171 lg 2 alusel on kohtu kaalutlusotsustus, mille tegemist peab põhjendama. Kuigi maakohus on viidanud mh PankrS § 171 lg 2 p-le 4, mis käsitleb võimalust keelduda kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku suhtes, kes on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, sh raisanud vara, ei nähtu asja materjalidest ega ka määruse põhjendustest selliseid asjaolusid. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada kõigi asjaoludega ja neid kaaluda. Kaalutlusotsuse tegemisel võib arvestada mh seda, kas nõue lõpeb kohustustest vabastamisel (PankrS § 176).
7.Väär on maakohtu seisukoht, et kohustustest vabastamise korral ei vabaneks võlgnik täitekulude, kriminaalmenetluses tekitatud kahjude ega kriminaalasjas tekkinud menetluskulude tasumisest. Seadus seda ei sätesta. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176). Valdava osa (ca 73,5%) võlgniku täitmata kohustustest moodustabki elatise nõue (tl 3), mis kohustustest vabastamisel ei lõpe. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et valdav osa võlgniku kohustustest on täitmata kohustused riigi ees ja menetluse eesmärki ei ole võimalik saavutada 98, 6 % ulatuses.
8.Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul teeb kohus otsuse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või sellest keeldumiseks ikkagi kooskõlas PankrS § 171 lg-g1 1 ja seda pärast võlgniku pankroti välja kuulutamist. Alaliselt maksejõuetu füüsilise isiku pankroti välja kuulutamata jätmine põhjusel, et pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise menetlus ei täidaks oma eesmärki, on võimalik üksnes erandlikel ja väga selgetel asjaoludel. Mh ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (Riigikohtu 23. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p-d 9-10). Seega võib võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel hinnata ka vangistuse kestust, kohustuste struktuuri jm.
9.Maakohus on määruses õigesti selgitanud, et pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevad kulud peab pankrotivara puudumisel kandma riik. Pankrotivara puudumine ei saa aga olla iseseisvaks aluseks pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohtul on võimalik asja menetleda kulusäästlikult. PankrS § 15 lg 2 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja