Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

1(3)

2-18-134149 Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-134149 OSAÜHINGU ALINEA ÕIGUSBÜROO avaldus R M vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis avalduse menetlusse ja edastas puudutatud isikule vastuse esitamiseks, kuid avaldajale ei ole dokumente kättetoimetatud. Kohus on saatnud dokumendid kaks korda aadressile XXX, kuid avaldaja ei ole nimetatud aadressil viibinud. Avaldaja ei ole kätte saanud ka maksekäsu menetluse dokumente. Avaldaja esitas 18.06.2019 avalduse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt teatas 12.06.2019 AS MEKE Sillamäe avaldajale, et R M on võlgnevus valitsejale ja korteriühistule täies ulatuses tasunud. Avaldaja esitas kohtule seda kinnitavad maksekorraldused. Avaldaja võttis täitmise vastu ja luges võlgniku kohustuse täidetuks. Avaldaja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust ja mõista välja menetlusega seotud menetluskulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. 2(3)

2-18-134149 Avaldaja on tuginenud TsMS § 168 lg 5, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tartu Ringkonnakohus on 20. mai 2019 tsiviilasjas nr 2-19-3175 tehtud määruses analüüsinud TsMS § 168 lg 5 tagajärgede kohaldamise eeldusi. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et tuleb kindlaks teha nii see, millal jõudis hagi kohtusse, kui ka see, kas hagi on kostjale kätte toimetatud. Ainult mõlema tingimuse täitmisel kaasnevad hagi kohtusse jõudmisega hagi esitamise õiguslikud tagajärjed vastavalt TsMS § 362 lg-le 3 (Riigikohtu 04.07.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-16, p 20 ja 13.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-13, p 11). Sama seisukohta on väljendatud ka õiguskirjanduses (vt Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. VI-X osa (§-d 306-474). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017. TsMS § 362 kommentaarid 3.1.3.1 ja 3.2). Hagiavalduse kostjale kättetoimetamine on keskse tähtsusega, kuna just selle tulemusena saab kostja tema vastu nõude esitamisest teadlikuks. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et kui kostja tasub võlgnevuse enne seda, kui talle hagiavaldus üldse kätte toimetati, siis ei saa lugeda kostja suhtes täidetuks TsMS § 168 lg 5 tagajärgede kohaldamise eeldusi. Puudutatud isikule ei ole kätte toimetatud ei maksekäsu dokumente ega ka avaldaja avaldust, kuna puudutatud isik ei ole asunud teadaoleval aadressil. Seega võttes arvesse eeltoodut jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Arvestades asjaolu, et puudutatud isikule ei ole avaldust kätte toimetatud, siis ei saa puudutatud isikul ka menetluskulusid olla. Avaldaja palus tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust seoses avaldusest loobumisega.

(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.