lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-15863/17

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-15863/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1022
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-15863

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Merilin Oldekop

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15863

Tsiviilasi

Terve Pere Apteek OÜ hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu kahjuhüvitise 15 000 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

15 000 eurot

Menetlustoiming

Hagi ja hageja taotluste läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Terve Pere Apteek OÜ (registrikood 10535771, asukoht Vae 16, Laagri alevik, Saue vald, 76401 Harjumaa, e-post [email protected]) Kostja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399, asukoht J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper (Advokaadibüroo Tepper & Partnerid, epost [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Terve Pere Apteek OÜ hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu kahjuhüvitise 15 000 euro saamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta Terve Pere Apteek OÜ 5. novembri 2018 taotlused menetluse kinniseks kuulutamiseks, tsiviilasjade liitmiseks, tõendite kogumiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks läbi vaatamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

2-18-15863 Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud Terve Pere Apteek OÜ kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Terve Pere Apteek OÜ esitas 17.10.2018 tsiviilasjas nr 2-17-14786 vastuhagi. 22.10.2018 määrusega andis Harju Maakohus Terve Pere Apteek OÜ vastuhagi kahju hüvitamise nõudes Harju Maakohtu kantseleisse üldkorras eraldi hagina ümber jagamiseks. Vastuhagi registreeriti tsiviilasjana nr 2-18-15863.
2.Kohus palus 25.10.2018 e-kirjaga Terve Pere Apteek OÜ-l esitada kohtule hagiavaldusele ettenähtud vorminõuetele vastav hagiavaldus.
3.05.11.2018 esitas Terve Pere Apteek OÜ (hageja) kohtule hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (kostja) ja Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) vastu kahjuhüvitise 15 000 euro saamiseks.
4.Kohus võttis 19.11.2018 määrusega hagi menetlusse.
5.Kohus jättis 23.05.2019 määrusega hageja hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) vastu kahjuhüvitise 15 000 euro saamiseks läbi vaatamata. Sama määrusega jättis kohus hageja hagi ning 05.11.2018 taotlused menetluse kinniseks kuulutamiseks, tsiviilasjade liitmiseks, tõendite kogumiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks käiguta. Kohus määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning hoiatas, et kui hageja ei kõrvalda kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jäetakse hagiavaldus läbi vaatamata ja taotlused rahuldamata.
6.Kohus edastas 23.05.2019 määruse hageja lepingulisele esindajale vandeadvokaadile L O, kes vastas 24.05.2019 kohtule, et ta ei ole käesolevas tsiviilasjas enam hageja lepinguline esindaja. Seejärel edastas kohus 23.05.2019 määruse 24.05.2019 hageja e-postile [email protected]. 27.05.2019 kinnitas hageja jurist H H 23.05.2019 määruse kättesaamist. Hageja ei ole määruses osundatud puuduseid kõrvaldanud.

2-18-15863

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
8.TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatule võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab siinkohal, et olukorras, kus nõude aluseks olevad asjaolud on ebaselged, pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (TsMS § 2). Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt nõude aluseks olevad asjaolud.
9.Kohus jättis 23.05.2019 määrusega hageja hagi käiguta ning andis hagejale kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas hagejale, et hagis avaldatud asjaoludest tulenevalt võib hageja nõue kostja vastu tuleneda hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu rikkumisest. Seejuures on hageja esitanud oma nõude deliktiõiguse alusel. Kohus viitas, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 2 kohaselt ei saa nõuda kahju deliktiõiguse alusel, kui kahju tekkis lepingulise kohustuse rikkumisest. Kohus palus hagejal täpsustada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh tuleb hagejal selgitada, kas vaidlusalusel perioodil (09.11.10.2017) kehtis hageja ja kostja vahel üürileping. Samuti palus kohus hagejal täiendavalt selgitada, miks on hageja nõude esitanud deliktiõiguse alusel. Lisaks märkis kohus, et hagejal tuleb kohtule selgitada kahjunõude (saamata jäänud tulu) 15 000 euro kujunemist ning esitada kahjunõude suurust tõendavad dokumendid. Kuivõrd kohus jättis Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) osas hagi läbi vaatamata ning kostja osas käiguta, siis palus kohus tulenevalt hagi täpsustamisest esitada kohtule hagiavalduse terviktekst vastavalt TsMS § 376 lg-le 5.
10.Hagejale on 23.05.2019 määrus kätte toimetatud 27.05.2019. Hageja ei ole käesoleva ajani hagis esinevaid puuduseid kõrvaldanud.
11.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 ning § 423 lg 2 p-st 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
12.Kuivõrd kohus jättis hagi läbi vaatamata, siis jätab kohus hageja 05.11.2018 taotlused menetluse kinniseks kuulutamiseks, tsiviilasjade liitmiseks, tõendite kogumiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks samuti läbi vaatamata.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

2-18-15863

14.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
15.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja