Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD

Hageja esindaja esitas 02.04.2019 kohtule hagi kostja vastu 6994, 31 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt jäid pärast abielu lahutamist kostja korterisse hageja poolt enne abielu sõlmimist soetatud asjad, mida kostja hagejale välja ei anna. Kostja ei lubanud võtta osa varast ja hageja oli sunnitud endale soetama olmetehnika ja asjad omal kulul ja hageja nõuab poolt asjade maksumusest ja asjade maksumust mis on kostja valduses. Hageja palub välja mõista kostjalt rahalise hüvitise 6994, 31 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, arvestades hagis esile toodut, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi 1(2)

2-19-5118 kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, st. hagi on perspektiivitu. Riigikohus on selgitanud, et asja omanikul on õigus nõuda asja välja ebaseadusliku valdaja valdusest AÕS § 80 alusel. Kahju hüvitamist võib asja omanik nõuda asja ebaseaduslikult valdajalt üldjuhul siis, kui asi on hävinenud ja ebaseaduslik valdaja vastutab selle eest AÕS § 84 järgi. Juhul kui ebaseaduslikus valduses olev asi on alles ja kahjustamata, siis ei ole asja omanikul üldjuhul asja väärtuse hüvitamise nõuet asja ebaseadusliku valdaja vastu. Esmalt tuleb esitada vindikatsiooninõue ja asi välja nõuda. Kui nõuet ei täideta, tekib omanikul lisaks vindikatsiooninõudele õigus esitada valdaja vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel ja nõuda asja hariliku väärtuse hüvitamist (RKTKo 3-2-1-127-08 p 12). Kuna kahju hüvitamist (asja hariliku väärtuse hüvitamine) saab hageja nõuda alles siis, kui asjad on hävinenud (hagiavalduse järgi on alles) või hageja on eelnevalt nõudnud asju välja kostja ebaseaduslikust valdusest (vindikatsiooninõue), mida asjade ebaseaduslik valdaja ei ole rahuldanud, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest praeguses olukorras ei ole hagejal õigust esitada kahju hüvitamise nõuet (asjad on alles ja hageja ei ole esitanud asja välja andmise nõuet). TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus märgib, et käesoleva määruse jõustumisel tagastatakse hagejale tasutud riigilõiv vastava taotluse esitamisel kohtule. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest selle perspektiivituse tõttu, puudub vajadus hagejale tähtaja määramiseks hagis puuduste kõrvaldamiseks (sh. on ebaselge hageja nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, hagi hind on määratud ja riigilõiv on tasutud valesti). Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et hagejal on otstarbekas esitada uus korrektne hagiavaldus ning sellise soovi olemasolul pöörduda kvalifitseeritud õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.