Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi
Silver Sten Kruus hagi RL Varad vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-19-6173
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine ning riigilõivu riigituludesse väljamõistmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Silver Sten Kruus (isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid, e-post [email protected] ) Kostja: RL Varad (registrikood 12120703, asukoht Kalevi 91, Tartu), seaduslik esindaja Rein Liiva (e-post [email protected] )
22.04.2019 esitas Silver Sten Kruus Tartu Maakohtule hagiavalduse RL Varad vastu XX.XX.XXXX sõlmitud eluruumi XXX üürilepingust tuleneva võlgnevuse 650 euro nõudes. Esitatud hagiavaldusele on lisatud menetlusabi taotlus hagiavalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks summas 125 eurot. 05.06.2019 kohtuistungil kuulas kohus pooled ära enne hagi menetlusse võtmise otsustamist. Kohtuistungil avaldas kostja soovi lahendada tsiviilasi kompromissina ja oli nõus tasuma hagejale haginõude ja menetluskulude katteks 400 eurot. Pooled sõlmisid 05.06.2019 kohtuistungil kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Kohus võttis protokollilise määrusega esitatud hagi menetlusse. Kohus selgitas menetlusosalistele kokkuleppe sõlmimise ja kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamise tagajärgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sisust, mille kohaselt kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lõike 4 alusel. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi kohaselt tasub kostja hagejale haginõude ja menetluskulude katteks 400 eurot. Seega ei ole pooltel teineteise suhtes
kompromissi väliseid nõudeid, seda ka menetluskulude osas. Arvestades eeltoodut jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu seisukoht hageja menetlusabi taotluse osas ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas Hagiavaldusega koos esitas hageja menetlusabi taotluse hagiavalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ja soovisid tsiviilasjas menetluse lõpetada. Kohus on seisukohal, et hageja tahe kompromissi sõlmimisega menetlus lõpetada hõlmab ka hageja poolt esitatud menetlusabi taotluse menetlemist. Seoses menetluse lõpetamisega, ei lahenda kohus hageja menetlusabi taotlust. TsMS § 139 lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. Sama sätte lõike 3 kohaselt, riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 650 eurot riigilõivu 125 eurot. Seega tuli hagejal esitatud hagilt tasuda riigilõivu 125 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv (125:2) 62,50 eurot riigituludesse. Kohus märgib, et TsMS § 179 lg 3 kohaselt ei saa riigilõivu väljamõistmise osas esitada antud määrusele määruskaebust, kuna kaebuse hind on alla 64 euro. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.