OÜ TRANSTAR T.P. hagi STM Works OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 371,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ TRANSTAR T.P. (registrikood 10163996), lepinguline esindaja Kristjan Okas Kostja STM Works OÜ (registrikood 14013236), lepinguline esindaja Indrek Põder Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata STM Works OÜ taotlus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-18-17678 nõudes osaline hagist loobumine põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro osas.
3.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-17678 menetlus OÜ TRANSTAR T.P. hagis STM Works OÜ vastu põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro nõude osas.
4.Jätkata tsiviilasjas nr 2-18-17678 menetlust OÜ TRANSTAR T.P. hagis STM Works OÜ vastu võla sissenõudmisega tekitatud kahju 40 euro osas.
6.Välja mõista STM Works OÜ-lt OÜ TRANSTAR T.P kasuks 40 eurot.
7.Jätta menetluskulud kostja STM Works OÜ kanda.
8.Välja mõista STM Works OÜ-lt OÜ TRANSTAR T.P kasuks menetluskulu 627,50 eurot.
9.Välja mõista k STM Works OÜ-lt OÜ TRANSTAR T.P asuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (627,50 eurot) viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Transtar T.P. OÜ (edaspidi hageja) ja STM Works OÜ (edaspidi kostja) e-kirja teel 14.08.2018 veolepingu (edaspidi leping). Lepingu kohaselt pidi hageja teostama kostjale veoteenuse marsruudil Selja tee 17 Kunda – Kiruna 981 86 Rootsi. Kostja kohustuseks oli tasuda hagejale veotasu 1 100,00 eurot + km. Hageja võttis 14.08.2018 kauba peale ning toimetas selle sihtkohta 20.08.2018. Samuti vormistati vastavasisuline CMR rahvusvaheline autotranspordi saateleht. Hageja edastas 19.09.2018 kostjale lepingus kokkulepitud summale arve nr 04180 kogusummas 1 100,00 + 20% km = 1 320,00 eurot koos käibemaksuga. Kostja tähtajaks ega hiljem hagejale osutatud teenuse eest ei tasunud. Hageja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoteenusid pakkuva ettevõtte E L O OÜ poole. Hageja on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt, seda nii ise kui ka sissenõudja abiga.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1 320 eurot, seisuga 21.11.2018 viivis 11,09 eurot ja kohtuvälise võla sissenõudmisega tekkinud kulud 40 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivis tähtajaks tasumata põhisummalt ja menetluskulud s.h. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 kolmanda lause järgi ettenähtud ulatuses.
3.08.05.2019 esitas hageja kohtule osaliselt hagist loobumise avalduse, milles loobub osaliselt hagist selle põhiosa s.o 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro ulatuses, kuna kostja on nimetatud nõuded pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja palub lahendada hagi kohtuvälise võla sissenõudmisega kaasnenud kahju osas ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja palub jätta hagiavaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning jätta hageja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja on arve nr 04180 summas 1 320 eurot tasunud. Samuti on tasutud seadusjärgsed viivised summas 38,90 eurot. Poolte vahel ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et kohustus (põhivõlg ja viivis) on täidetud 01.03.2019. Seega on kostja poolt täidetud hageja nõue. Kostja on hagejale selgitanud pooltevahelises e-kirjavahetuses, et tasub hagejale võlgnevuse koheselt, kui toimuvad laekumised ettevõttele. Kostja leiab, et hageja poolne pöördumine inkasso ettevõtte poole ning kohtusse on alusetu ning menetluskulud on kantud põhjendamatult.
5.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui kohus leiab, et menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole õiglane, siis palub kostja jätta poolte menetluskulud endi kanda. Kostja vaidleb kohtuvälise võla sissenõudmisega kaasnenud kahjule summas 40 eurot vastu. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanudtõendeid selle kohta, kas, millal ja milliseid kirju on võlausaldaja kostjale posti või eposti teel saatnud ning millised olid nende saatmise reaalsed kulud
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada võla sissenõudmiskulude hüvitise 40 euro osas.
7.Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega
seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning hageja taotluse osaliselt hagist loobumise osas põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro osas.
8.Kohus leiab, et kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt RKTKm nr 3-2-1-114-12, p 18). Vaidlus puudub selles, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist tasunud põhivõla 1 320 eurot, viivise 38,90 eurot. Seega oli hagiavalduse esitamine põhjendatud. Vaidlus on kohtuvälise võla sissenõudmisega tekitatud kahjusummas 40 eurot ning kohtul tuleb nimetatud nõue lahendada kohtuotsusega. Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks.
9.Kohus võtab seisukoha hagist loobumise taotluse osas. Loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
10.Kohus leiab, et osaline hagist loobumine põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro ulatuses tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus nimetatud nõuete osas lõpetada. Hagist loobumine põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõuete osas. Kohus jätkab menetlust OÜ TRANSTAR T.P. hagis STM Works OÜ vastu võla sissenõudmisega tekitatud kahju 40 euro osas.
11.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet STM Works OÜ vastu võla sissenõudmisega tekitatud kahju 40 euro osas. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-141-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise 40 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel, mille kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nimetatud sätte alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Kostja tunnistas hageja nõuet põhinõude ja viivise osas ning tasus 29.01.2019 29.01.2019 arve nr 04180 alusel 320 eurot ja 01.03.2019 arve nr 04180 alusel põhiosa 1 000 eurot ja viivist 38,90 eurot (tl 46-47). Hageja on pöördunud suurte menetluskulude vältimiseks kohtuvälise sissenõudja poole ja saatis ühe teate e-kirja teel, mis jäi vastuseta. Hageja on esitanud enda nõude tõendamiseks inkassoteenuse arve kokku 48 euro ulatuses (tl 21). Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda viivist, kuna kostja oli sissenõutavaks muutunud nõude tasumata jätmisega viivituses. Samuti
tunnistas kostja hageja põhinõuet ja viivisenõuet. Kohus selgitab, et nimetatud sätte alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Õiguskirjanduse kohaselt ei ole nõude eelduseks kahju tekkimine ning võlausaldaja ei pea tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei ole oluline, kas viivisega on juba kaetud ka teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 1131 lg 1 komm, lk 576). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vaja tõendada kahju tekkimist 40 euro ulatuses ning hageja võib VÕS § 1131 lg 1 järgi nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 40 eurot. Hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on seega põhjendatud summas 40 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 40 euro nõude osas.
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul loobus hageja kostja osas põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro nõudest põhjusel, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud nimetatud nõuete osas kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevaga rahuldab kohus hageja nõude 40 euro väljamõistmise osas, mistõttu tuleb menetluskulud jätta ka haginõude osas kostja kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
15.Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 810 eurot, kokku 1 010 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 200 eurot. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulud 810 eurot. Lepingulise esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi 6,75 h eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse eelne konsultatsioon 0,5 tundi; nõude aluseks olevate dokumentidega tutvumine ja päringute tegemine 0,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja kohtusse edastamine 4 tundi; 01.03.2019 kostja seisukohaga tutvumine 0,5 tundi; kliendiga nõupidamine 0,25 tundi ja 05.03.2019 vastuse koostamine ja kohtusse edastamine 1 tund. Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
16.Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on hageja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud järgmised nimekirjas näidatud ajakulud: hagiavalduse eelne konsultatsioon 0,5 tundi; nõude aluseks olevate dokumentidega tutvumine ja päringute tegemine 0,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja kohtusse edastamine 4 tundi. Kohus loeb nimetatud põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Ülejäänud toimingutele kulunud ajakulu on kohtu hinnangul vajalik ning põhjendatud. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 4,75 tundi.
17.Kohus leiab, et arvestades juristist esindajate õigusabiteenuse keskmist turuhinda 80-90 eurot/tund, ei saa hagejale osutatud õigusabikulu tunnihinnaga 120 eurot pidada
põhjendatuks. Kohtupraktikas peetakse advokatuuri mittekuuluva esindaja tunnitasumäärana mõistlikuks vahemikku 80-110 eurot kuuluvat tunnitasu. Kohus leiab, et 120 eurot on eelnimetatud kvalifikatsiooniga esindaja puhul keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Käesoleval juhul ei olnud tegemist keerulise vaidlusega – vaidluse aluseks olevad asjaolud olid piiratud. Seetõttu ei ole põhjendatud keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Kohus peab käesolevas vaidluses põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks 90 eurot tunnis ning seega on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 427,50 eurot (90 eurot x 4,75 h).
18.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 627,50 eurot, millest 200 eurot on tasutud riigilõiv ja 427,50 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 627,50 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.