lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-124916/9

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-124916/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1905
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKOS § 13 lg 4KrtS § 41 lg 1MajanduskavaKrtS § 42 lg 1Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamineKrtS § 43 lg 1Korteriomandi omandaja vastutus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-18414/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.11.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Golden Investment Fund OÜ12494220(Puudutatud isik)Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu80174139(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristi Rickberg

Kohtujurist

Kertu Altin

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-124916

Tsiviilasi

Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu avaldus Golden Investment Fund OÜ vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

4 301,15 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (registrikood 80174139, asukoht Nooruse tn 3, 74805 Loksa); Avaldaja lepinguline esindaja: Irina Reva (Eesti Korteriühistu Liit, e-post [email protected]); Puudutatud isik: Golden Investment Fund OÜ (registrikood 12494220, asukoht F. G. Adoffi tn 11, 44310 Rakvere, e-post [email protected]); Puudutatud isiku seaduslik esindaja: M R (isikukood xxx, elukoht xxx).

Resolutsioon

1.Rahuldada Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu avaldus Golden Investment Fund OÜ vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Golden Investment Fund OÜ-lt Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 3 982,33 eurot.
3.Välja mõista Golden Investment Fund OÜ-lt Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt, s.o 3 982,33 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 122Tsiviilasja hind
TsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhul
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 613Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
4.Tsiviilasja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
5.Välja mõista Golden Investment Fund OÜ-lt Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu kasuks menetluskulud 620 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
6.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avalduse kohaselt valitseb avaldaja korterelamut asukohaga Loksa linn, Posti tn 20 ning esitab korterelamu omanikele igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks vastavalt korteriühistu põhikirjale, üldkoosolekute otsustele ning kommunaalteenust osutavate firmade poolt esitatud arvetele.
2.Puudutatud isik oli avaldaja liige ajavahemikul 30.01.2017 kuni 19.11.2018. Kui puudutatud isik omandas xxx korteri, moodustas ostetava korteri võlg korteriühistu ees seisuga september 2016 4861,06 eurot. Tulenevalt puudutatud isiku poolt korteri ostmise ajal kehtiva korteriühistuseaduse (KÜS) §-st 51 läksid puudutatud isikule üle kõik eelmise korteriomaniku täitmata jäänud kohustused korteriühistu ees korteri omandamise päevast, s.o alates 30.01.2017. Seisuga 01.12.2018 on puudutatud isiku poolt jäänud maksmata põhikohustused 7168,05 euro ulatuses, mis tekkisid perioodil jaanuar 2011 kuni november 2018. Puudutatud isik tunnistas võlgnevust ajavahemiku eest 2017 jaanuar kuni 2018 september summas 1 735,72 eurot ning võlgnevust 1 450 eurot, ehk kokku summas 3 185,72 eurot. Tulenevalt eeltoodust palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja põhivõlgnevus summas 3 982,55 eurot ning viivis põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isiku seisukoht
3.Puudutatud isik seisukohta avalduse osas esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 3 982,55 eurot ja viivis põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras seoses asjaoluga, et puudutatud isik ei ole tasunud Posti tn 201, Loksa linn asuva korteri majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevust perioodi 01.01.2011 kuni 19.11.2018 eest.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

7.Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
8.Avaldaja põhikirja punkt 3.2 alapunkt 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Avaldaja põhikirja punkt 3.2 alapunkt 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, keskküte, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt määratud korras.
9.30.01.2017 kehtinud KOS § 13 lg 4 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. KrtS § 43 lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Puudutatud isik oli korteriomandi asukohaga xxx, Loksa linn omanik perioodil 30.01.2017 kuni 19.11.2018, mistõttu vastutab puudutatud isik võõrandaja korteriomandist tulenevate enne 30.01.2017 sissenõutavaks muutunud kohustuste eest korteriomandi väärtuse ulatuses ning tervikuna perioodil 30.01.2017 kuni 19.11.2018 tekkinud korteriomandist tulenevate kohustuste eest.
10.Avaldaja on korteriomandi asukohaga xxx, Loksa linn omanikele esitanud arveid perioodi jaanuar 2011 kuni november 2018 eest seoses xxx, Loksa linn korteriomandist

tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on hagejale jätnud tasumata 7 168,05 eurot. Eelnimetatud võlgnevusest moodustab enne 30.01.2017 tekkinud sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 5 184,49 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa eelnimetatud summa korteriomandi väärtust.

11.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse summas 3 982,55 eurot, kuivõrd puudutatud isik on maksekäsu kiirmenetluses tunnustanud avaldaja nõuet 3 185,72 euro ulatuses, mille osas on kohus 28.01.2019 määrusega teinud maksekäsu. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 3 982,33 eurot (7168,05-3185,72). Kohus jätab rahuldamata avaldaja nõude 0,22 euro ulatuses, kuivõrd avaldaja pole vastavas osas nõude kujunemist selgitanud.
12.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd puudutatud isik ei ole ka viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et TsMS § 367 ja KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
13.Ülaltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada osaliselt ja puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg summas 3 982,33 eurot ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
14.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 3, TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagihind 4 301,15 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt majandamis- ja kommunaalteenuste arvete tasumata jätmisest.
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 270 eurot ja riigilõivu 350 eurot.
19.Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 192 eurot ning hagiavalduse esitamisel 158 eurot, kokku 350 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 350 euro ulatuses ning see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
20.Järgmisena analüüsib kohus avaldaja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt kandis avaldaja kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise seoses kulusid 20 eurot ning avaldaja esindajal kulus materjalidega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks, avalduse kohtule koostamiseks, tõendite komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks 2,5 tundi. Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks avaldaja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 2,5 tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulusid 20 euro ulatuses.
21.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et avaldaja esindaja töötundide põhjendatud maht on 2,5 tundi ja töötunni hind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 250 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Seega on avaldaja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 270 eurot (ilma käibemaksuta).
22.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab puudutatud isikut hüvitama avaldaja menetluskulusid 620 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 270 eurot ja riigilõivust 350 eurot.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb avaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval