2-18-103289/22 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue, põhjendused ja seisukohad vastuväidetele Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt osakoorma transporditeenust marsruudil Eestist Venemaale. Peale veo teostamist esitas hageja kostjale arve nr. 17-1130 12.12.2017 summas 930 euro ning CMR-saatelehe nr. 0412-1 04.12.2017. Maksetähtpäev oli 15.01.2018. Kostja tasus arve järgi 550 eurot. Tasumata jäi 380 eurot. Seisuga 12.04.18 on kostjal tasumata viivis kokku 10,87 eurot. Hageja nõuab samuti kostjalt viivise tasumist alates 13.04.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Lisaks põhinõudele on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka sissenõudmiskulude hüvitist lähtudes VÕS § 1131 lg 1 summas 40 eurot. 20.06.2018 saatis hageja seisukoha, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud, et hageja ei saanud õigeaegselt oma kohustusi täita. Samuti ei olnud tõendatud, et kostja klient keeldus omalt poolt arvet tasumast. Hageja leiab, et kostja argumendid on otsitud ning vastuvõetamatud. Vaatama sellele, et kostja teavitas hagejat, et tasub arve osadena, ei olnud hageja sellega nõus. Vastavalt seadusele teenuse eest tuleb tasuda õigeaegselt ning kogu summa. 04.10.2018 esitas hageja nõudest osalise loobumise avalduse, mille kohaselt nõuab viivist summas 13,48 eurot, riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 20 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot ja lepingulise esindaja kulusid hagi koostamise eest summas 160 eurot. Kostja vastuväited Kostja osaliselt nõustus sellega, et Alus Grupp OÜ jäi võlgu Groupage Cargo Service OÜ-le arve 17-1130 alusel, aga nagu on selgelt näha esitatud dokumentidest ja konto väljavõtetest maksab kostja oma võlga tagasi osadena korrapäraselt, nagu algusest oli Groupage Cargo Service OÜ-le teatavaks tehtud kirjas. Groupage Cargo Service OÜ ei saanud õigeaegselt oma kohustusi täita ja sellepärast kostja klient keeldus omalt poolt kostjale selle teenuse eest esitatud arvet tasumast. Kuigi vaatamata sellele Alus Grupp OÜ täidab oma kohustusi täies mahus. Asja edasine käik Harju Maakohtu 10.10.2018 määrusega võeti vastu Groupage Cargo Service OÜ esitatud loobumine ja lõpetati menetlus 930 euro ulatuses (põhinõue). Kohus jätkas menetlust viivise 13,48 euro, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise 20 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, riigilõivu 100 euro ja menetluskulude 160 euro nõudes. 12.10.2018 esitas kostja nimetatud määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2018 määrusega jäeti ALUS GRUPP OÜ määruskaebus Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018 määruse peale läbi vaatamata osas, milles maakohus määras jätkata menetlust viivise 13,48 euro, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, riigilõivu 100 euro ja menetluskulude 160 euro nõudes ning tühistati Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018 määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus rahuldati osaliselt. 24.04.2019 esitas hageja menetlusdokumendi, mille kohaselt on tema menetluskuludeks maksekäsu avalduse koostamine 20 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot ja tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. VÕS § 774 lg 1 järgi kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) artikli 1 kohaselt konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) hageja on vedanud kostja kauba Eestist Venemaale ja esitanud selle eest arve nr 17-1130 summas 930 eurot. 2) käesolevaks ajaks on arve kostja poolt tasutud. Kostja väitel oli ta hagejale teada andnud, et maksab oma võlga tagasi osade kaupa. Kuna hageja ei saanud õigeaegselt oma kohustusi täita ja sellepärast kostja klient keeldus omalt poolt kostjale selle teenuse eest esitatud arvet tasumast. Hageja nimetatud väidetega ei nõustunud. TsMS § 230 lõike 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja ei tõendanud, et hageja hilines veoteenuse osutamisega ja hageja vaidles väitele vastu, ei saa lugeda nimetatud väidet tõendatuks. Üksnes 15.01.2018 e-kiri kostjalt hagejale, kus ta neid samu asjaolusid kirjeldab, ei tõenda kohtu arvates teenuse hilinemist. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks osade kaupa maksmisega nõustunud, mistõttu ei saa kohus lugeda osade kaupa maksmist vastavalt võimalusele õigustatuks. Arve nr 17-1130 kohaselt oli tasumiseks aega 30 päeva. Seega muutus arvel olev summa 930 eurot sissenõutavaks 12.01.2018. Hageja nõuab viivist alates 15.01.2018. Kohus arvestab viivist seadusjärgse viivisemääraga järgmiselt: -

Seega on viivis kokku 13,32 eurot. Kohus jätab rahuldamata viivisenõude summas 0,16 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist. Võlaõigusseaduse kommentaaride järgi on VÕS § 1131 lg 1 allikaks EL direktiivi 2011/7/EL artiklite 6 ja 7 lg-d 1 ja 3. Samuti ei pea võla sissenõudmiseks tõendama tegeliku kahju tekkimist. Seega, kuna võlgnik ei ole sissenõudmiskuludele vastu vaielnud, tuleb need välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Lähtudes tsiviilasja materjalidest esitas hageja (toona avaldaja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse 09.02.2018, milles nõudis võla tasumist summas 634,82 eurot (millest põhinõue 630 eurot). Sellel ajal oligi nõue nii suur. Hiljem, hagimenetluses võeti 10.10.2018 määrusega vastu Groupage Cargo Service OÜ esitatud loobumine ja lõpetati menetlus 930 euro ulatuses (põhinõue). Kohus leiab, et tegelikkuses ei olnud võlgnevus enam nii suur loobumise vastuvõtmise hetkel, kuivõrd Harju Maakohtu menetlusse võeti 19.04.2018 määrusega nõue juba hagihinnaga 461,09 eurot. Kostja on eelnevalt välja toonud, et vastavalt TsMS § 168 lg 6, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega olenemata sellest, et kohus võttis ekslikult suuremas ulatuses loobumise vastu, kui nõue menetluse alguses oli, leiab kohus, et puudub alus menetluskulude jätmiseks hageja kanda, kuna kostja tasus alles peale maksekäsumenetluse alustamist ja hagimenetluse alustamist järk-järgult oma võla. Hageja pidi oma õiguste maksmapanekuks ikkagi kohtusse pöörduma ja tal tekkisid sellega seoses kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot kuuluvad hüvitamisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et riigilõivu on makstud vastavalt TsMS § 124 lõikele 1 ja riigilõivuseaduse lisale 1, mistõttu tuleb riigilõiv 100 eurot kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik