Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

2-19-6617 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 26.04.2019 Riia vahekohtusse kostjate vastu hagi müügilepingust tuleneva võla nõudes. 30.04.2019 esitas hageja Viru Maakohtusse hagi tagamise avalduse, milles palub:

2-19-6617 Kostja II on füüsiline isik, kelle sissetulekute kohta puudub hagejal ülevaade. Arvestades, et füüsilise isiku keskmine brutokuupalk Eestis on ca 13001 eurot, on hageja nõue kostja vastu arvestatava suurusega. Seega kuluks hagejal täitedokumendi alusel oma nõude rahuldamiseks vähemalt aasta (võttes arvesse täitemenetluses kohalduvaid piiranguid sissenõude rakendamisele). Pealegi võib kostja sissetulek nii pika aja jooksul muutuda. Lisaks tuleb Riia vahekohtu otsuse täitmise keerukuse hindamisel arvestada, et hageja on Läti äriühing, kelle tegevuskoht asub Riias, kostja aga xxxxx. Kõik eelnev kinnitab, et Riiast saadava otsuse täitmine muutub oluliselt aeganõudvaks ja keeruliseks, kui kostja pahauskne käitumine hageja suunas jätkub. Rõhutamist vajab veel tõik, et kostja on tänaseks oma kohustuste ignoreerimisega jätnud hageja ilma sellest, milleks tal tekkis õigustatud ootus juba rohkem kui neli kuud tagasi. Kostjale II kuulub xxxxx asuv elamumaa, millele hageja taotleb kohtuliku hüpoteegi rakendamist suuruses 7140,80 eurot. Kohtulik hüpoteek on üks vähim piiravatest tagamise vahenditest, mis kindlustaks vahekohtu otsuse täitmise. Arvestades kostja senist pahauskset käitumist, on võimalik, et ajaks, mil Riia vahekohtu otsus Eestis täidetavaks tunnistatakse, on kostja oma vara kas võõrandanud, pantidega üle koormanud või osutab kostja muul viisil vastupanu vahekohtu otsuse täitmisele. Hüpoteek võimaldaks hagejale oma nõude hilisemas täite-menetluses kostja vastupanust hoolimata operatiivselt rahuldatud saada. Pealegi võiks hüpoteegi seadmine suunata kostjat pärast vahekohtu otsuse jõustumist hagejaga koostööle ning sundima teda loobuma senisest pahausksest käitumist. Seega oleks nimetatud elamumaale kohtuliku hüpoteegi seadmine efektiivne, kuid samal ajal kostjale vähe koormav. Hageja taotleb kohtult kostjale kuuluvale elamumaale aadressil xxxxx TsMS § 388 lg 1 alusel kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 7 140,80 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-162-09 asunud seisukohale, et hagi tagamise abinõu ulatub ka menetluskulude hüvitamise nõudele; menetluskulude suurus tuleb sellisel juhul määrata eelduslikult. Hageja palub hüpoteegi seadmist kokku 7140,80 euro ulatuses: a) põhivõlgnevus 3 050,40 eurot; b) sissenõutavaks muutunud viivis 3 050,40 eurot; c) hageja õigusabikulud vahekohtumenetluses 1 000 eurot; d) kulutused 40 eurot. Hagi tagamine on põhjendatud tulenevalt kostja I majanduslikust olukorrast. Äriregistrist nähtub, et kostjal I on maksuvõlg 1 332,01 eurot alates 10.04.2019. Maksuvõlg annab tunnistust sellest, et kostjal I on raskusi oma maksukohustuse täitmisega. Lisaks ei nähtu avalikest registritest kostjale I kuuluvaid teisi varasid, mis tagaksid hageja nõude. Niisiis, kostja I vastu hagi tagamata jätmine võib päädida sellega, et hageja nõude täitmine kostja I vastu muutub tulevikus võimatuks. TsMS § 387 lg 1 alusel palub hageja kostjale hagi tagamise määruse kättetoimetamise edasi lükata 15 (viieteistkümne) päeva võrra, et kinnistusregister jõuaks määrust ära täita. Käesoleva asja menetlemine on hagejale menetlusdokumendi koostamise, riigilõivu ja tagatise tasumise tõttu olnud kulukas. Kuna nimetatud kulutused on tingitud kostjate tegevusest, palub hageja, et kohus jätaks menetluskulud kostja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kirjalike materjalidega, leiab, et hagi tagamise taotlus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

2-19-6617 TsMS § 377 lg 6 kohaselt võib kohus rakendada hagi tagamise abinõu ka seoses välisriigis toimuva kohtu- või vahekohtumenetlusega. TsMS § 382 lg 3 kohaselt võib avalikku registrisse kantud vara suhtes hagi tagamise abinõu rakendada ka registri asukoha järgne kohus. Riigikohus on otsuses 3-2-1-176-15 sedastanud järgmist: „Seega leiab kolleegium, et TsMS § 377 lg-t 6 tuleb tõlgendada koostoimes TsMS § 382 lg-ga 3 selliselt, et välisriigis menetletava hagi tagamist võib Eesti kohtult taotleda TsMS § 382 lg 3 järgi juhul, kui vara, mille suhtes tagamist taotletakse asub Eestis, või TsMS § 377 lg 6 järgi siis, kui on võimatu või väga keeruline tuvastada vara täpset asukohta, kuid esineb nn tegelik ühendav seos tagamisabinõu ja Eesti vahel. Kui aga vara asukohta on võimalik kindlaks teha, siis saab hagi lisaks põhimenetluse asukohale tagada ka vara asukohas.“ Vastavalt TsMS §-le 378 lg 1 p 2 on hagi tagamise abinõuna käsitletav kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeelu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõue koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. TsMS § 382 lg 1 kohaselt tuleb hagi tagamise avaldus ilma hagi esitamata esitada kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. TsMS § 121 kohaselt esitatakse välisriigi kohtuja vahekohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus, tunnustamisest või täitmisest keeldumise või täitmise peatamise avaldus või muu avaldus täitemenetluses võlgniku elu- või asukoha järgi või kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kostjale II O Ple kuulub kinnisasi aadressiga xxxxx (registriosa nr xxxxx) Hagi tagamise avalduse rahuldamiseks piisab sellest, et asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutuda raskendatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata. Hageja esitas taotluse hagi tagamiseks eesmärgiga ennetada hageja õiguste rikkumine tulevikus, tagades kohtuotsuse täitmise võimalikkuse. Hageja on seisukohal, et kohtuotsuse täitmise võimaldamiseks tuleb seada kohtulik hüpoteek O Ple kinnisasjale aadressiga xxxxx (registriosa nr xxxxx) . Kinnistu võõrandamine raskendaks vahekohtu tulevase otsuse täitmist või teeks täitmise võimatuks. Hagejal on põhjendatud alus väita, et hagi tagamata jätmisel asub kostja nimetatut kinnistut võõrandama. Kohus nõustub hagi tagamise taotluses esitatud põhjendustega ja leiab, et TsMS § 388 lg 1 sätestatud kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale II kuuluvatele kinnisasjadele on kohaseks hagi tagamise abinõuks. Kohus leiab, et käesolevas hagis esitatud asjaolude tõttu ei ole hüpoteegi seadmine kostjat II ebamõistlikult koormav. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira kostjat II rohkem, kui on vajalik hagi rahuldava vahekohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kinnistute võimalikul võõrandamisel kostja II poolt osutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks. Seetõttu on hüpoteegi seadmine kohane hagi tagamise abinõu. Kohus leiab, et on põhjendatud hagi tagada ja hagi tagamiseks tuleb arestida L OÜ arveldusarved Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides

2-19-6617 7140,80 euro ulatuses Latakko SIA kasuks ja seada kohtulik hüpoteek 7140,80 eurot O Ple kuuluvale kinnisasjale aadressiga xxxxx (registriosa nr xxxxx) Latakko SIA (Läti registrikood 40003219834) kasuks. Kättetoimetamise edasilükkamine TsMS § 387 lg 1 järgi kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale. Hageja taotlusel võib kohus hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamise edasi lükata. Hageja taotles hagi tagamise määruse kostjatele kättetoimetamise edasilükkamist 15 päeva võrra, kohtutäituri kaudu määruse täitmiseks vajalike toimingute tegemiseks.

Registripidajale saatmine TsMS § 387 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Hageja esitas taotluse hagi tagamise määruse edastamiseks kinnistusregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab hagi tagamise määruse kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonda. Lähtuvalt TsMS § 467 lg 5, kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.