Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-5914
Kohtuasi
Eesti Vabariigi hagi XX vastu 5862 euro 31 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. aprilli 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4217 eurot 32 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood 70001975; asukoht Endla 8, Tallinn), volitatud esindaja Merle Magnus Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. aprilli 2018. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-17-5914 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (hageja) esitas 13. aprillil 2017 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 5862 eurot 31 senti. 13. detsembri 2017. a menetlusdokumendis vähendas hageja kostja aegumise vastuväidet arvestades oma nõuet 4217 euro 32 sendini. Hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 4. juuni 2012. a otsusega kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai YY (kannatanu) raske tervisekahjustuse. Otsus jõustus 10. detsembril 2012. Kannatanu esitas 10. aprillil 2012 ohvriabiseaduse (OAS) alusel sotsiaalkindlustusametile taotluse vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusamet hüvitas 4. juuni 2012. a otsuse alusel kannatanule ravikulud ja maksis alates 24. oktoobrist 2011 kannatanule püsivast töövõimetusest tulenevat hüvitist.
31.detsembri 2016. a seisuga on kannatanule makstud kokku 5862 eurot 31 senti. Hageja vähendatud nõude aluseks on kannatanule alates 1. jaanuarist 2014 kuni
31.detsembrini 2016 makstud hüvitis. Hageja tunnistas, et nõue on kuni 1. jaanuarini 2014 makstud hüvitise osas aegunud, kuid sealt edasiulatuvalt mitte, sest hüvitist makstakse perioodiliselt ning maksed jätkuvad ka praegu. Kuna kostja põhjustas kannatanule õigusvastaselt kahju ja hageja tasus kannatanule tema eest hüvitist, läks kannatanu nõue hagejale OAS § 31 alusel üle. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei saa hageja esitada kostja vastu nõuet, sest Harju Maakohus kuulutas 10. septembril 2013 välja kostja pankroti, mis lõppes raugemise tõttu. Hageja ei esitanud oma nõuet kostja pankrotimenetluses. Kostja suhtes on alustatud võlgadest vabastamise menetlust. Isegi kui hageja saab võla sisse nõuda, ei saa ta seda teha kohustustest vabastamise menetluse ajal. Seetõttu tuleb hagi jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Hageja nõue on aegunud, sest kehavigastuse tekitamisest ja tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg 1 järgi kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada või pidi teada saama.
2-17-5914
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 20. oktoobri 2017. a määrusega rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata ning rahuldas 10. aprilli 2018. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4217 eurot 32 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - kostja on Harju Maakohtu 4. juuni 2012. a otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdi mõistetud karistusseadustiku § 118 p 1 alusel, mh kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises (otsus jõustus 10. detsembril 2012); - kannatanu esitas 10. aprillil 2012 hagejale taotluse vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks; - hageja 4. juuni 2012. a otsuse alusel hüvitati kannatanule ravikulud ja maksti alates
24.oktoobrist 2011 kuni 31. detsembrini 2016 püsivast töövõimetusest tulenevat kahjuhüvitist kokku 5862 eurot 31 senti, sh alates 1. jaanuarist 2014 kuni
31.detsembrini 2016 kokku 4217 eurot 32 senti; - Harju Maakohus kuulutas 10. septembri 2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-9294 välja kostja pankroti ning lõpetas 19. veebruari 2014. a määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu ja algatas kostja kohustustest vabastamise menetlust; - hageja esitas hagi 13. aprillil 2017.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei takista kostja pankroti väljakuulutamine ega võlgadest vabastamise menetlus hageja nõude rahuldamist. Hageja nõudeks on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue, mis pankrotiseaduse (PankrS) § 176 lg 2 järgi ei lõppe pankroti raugemisel ega võlgniku võlgadest vabastamise korral. Nõude rahuldamist ei takista ka PankrS § 174 lg-s 2 sätestatu, sest keeld võlgniku kohustuste vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele summadele ei takista praeguse nõude rahuldamist.
3.3.Hageja nõue on osaliselt, s.o kuni 31. detsembrini 2013 makstud hüvitise osas aegunud, kuid ei ole aegunud alates 1. jaanuarist 2014 tasutud hüvitise osas. Hageja on vastavalt ka oma nõuet vähendanud. Hageja esitas regressinõudena õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kuigi selline kahju hüvitamise nõue aegub TsÜS § 153 lg 1 järgi kolme aasta möödumisel ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, on korduvate kohustuste aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 järgi iga üksiku kohustuse jaoks kolm aastat ning see algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Tervisekahju tekitamise korral makstakse kuriteoohvrile perioodilist, mitte ühekordset hüvitist. Seega on hageja nõue enne 31. detsembrit 2013 makstud hüvitise osas aegunud, kuid ülejäänud osas mitte.
3.4.Hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Kannatanul oli õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju hüvitamist. Hageja on kostjale kahju ohvriabiseaduses sätestatu kohaselt hüvitanud ning ulatuses, milles nõue ei ole aegunud (4217 eurot 32 senti), on hagejal õigus nõuda kannatanule välja makstud hüvitise hüvitamist OAS § 31 alusel regressi korras endale.
2-17-5914 Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt ja vastuolus kohtupraktikaga, et hagi ei olnud hagi esitamise ajaks TsÜS § 154 lg 1 järgi aegunud. Kuna kostjat süüdi mõistev otsus jõustus 10. detsembril 2012, siis aegus kahju hüvitamise nõue hiljemalt 10. detsembril 2015. Hageja esitas hagi alles 13. aprillil 2017. Maakohus jättis arvestamata, et isegi juhul, kui kohus peab võimalikuks nõude sissenõudmist kostjalt, ei saa seda teha kohustuste vabastamise menetluse ajal. Lisaks ei ole hageja seaduses sätestatud tähtajal esitanud kostja pankrotimenetluses oma nõuet. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
7.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et hageja nõue ei ole 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016 kannatanule makstud hüvitise summa osas aegunud. Maakohus lähtus õigesti sellest, et hageja esitas kostja vastu kannatanu asemel viimasele õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043 alusel, sest kannatanule hüvitise maksmise tõttu oli hagejale kannatanu nõue OAS § 31 lg 1 alusel üle läinud, kuid maakohus sidus nõude aegumise põhjendamatult hageja perioodiliselt makstud hüvitise ajaga. Riigikohus on selgitanud, et sellises olukorras kohaldub TsÜS § 153, mille I lõike järgi on nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seejuures kohalduvad samad reeglid ka Eesti Vabariigile, kellele on nõue ohvriabi seaduse alusel üle läinud, sest VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek nõude olemust, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, sh aegumise seisukohalt. Kuigi OAS § 31 lg 1 järgi läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile, on TsMS §-s 369 sätestatud võimalus nõuda ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Seega oli Eesti Vabariigil võimalik kostjalt nõuda ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist. Seejuures peab kannatanu kahjust teada saama hiljemalt siis, kui esitab hüvitise saamise taotluse, ning sellest ajast hakkab aeguma ka Eesti Vabariigile üle läinud nõue (vt Riigikohtu
7.novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-12, p 14).
8.Praegusel juhul esitas kannatanu 10. aprillil 2012 hagejale taotluse vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega möödus kannatanu nõude aegumise tähtaeg
2-17-5914 hiljemalt 10. aprillil 2015. Hageja esitas hagi aga alles 13. aprillil 2017, mil kannatanu nõue oli juba aegunud. Kuna kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite kogu ulatuses ja jäi kõigi oma varem esitatud vastuväidete juurde ka pärast seda, kui hageja oli nõuet vähendanud, tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata.
9.Neil põhjendustel rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse ning tühistab maakohtu otsuse, tehes asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kuna hagi on aegunud, et võta kolleegium seisukohta apellatsioonkaebuse muude väidete kohta. Menetluskulud
10.Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta menetluskulude jaotust. Poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuigi TsMS § 177 lg 2 järgi peaks maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest kindlaks määrama hüvitatavate menetluskulude suuruse (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus nr 3-2-1-142-15, p 21), sai kostja praeguses menetluses Harju Maakohtu 16. juuni 2017. a määruse alusel riigi õigusabi kohustuseta hüvitada selle kulusid. Seetõttu ei pea hageja kostjale kulusid hüvitama. Lisaks vabastas Tallinna Ringkonnakohus kostja 29. juuni 2018. a määrusega menetlusabi korras riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuselt. Arvestades menetluskulude jaotust, vabastab kolleegium TsMS § 190 lg 7 alusel kostja riigilõivu riigi tuludesse maksmise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.