Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

N L esitas 09.04.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse Narva linn, Kraavi tn 12 korteriühistu vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tekitas korteriühistu remonditööde käigus hageja korterile kahju. Remonti teinud firma lubas hageja korterit parandada, kuid seni seda tehtud ei ole. Hageja palub korteriühistult välja mõista kahjuhüvitis 6 676 eurot varalise kahju eest ja 500 eurot mittevaralise kahju eest. 1(2)

2-19-5478 Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p-le 5 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohus tuvastas, et sama nõudega hagi samadel asjaoludel sama hageja poolt sama kostja vastu oli 05.12.2018 esitatud ka tsiviilasjas nr 2-18-18427. Kuigi kohus keeldus tsiviilasjas nr 2-18-18427 hagi menetlusse võtmast, kuna hageja ei ole puudusi kõrvaldanud, ei ole nimetatud asjas keeldumise määrus jõustunud ega määrusekaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Kohtumenetluses on seega sama tsiviilasi. Kuna kohtu menetluses on juba asi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, keeldub kohus käesoleva tsiviilasja raames hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus tegi 15.07.2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-16043. Otsuse asjaolude kohaselt tekitas korteriühistu 2014 aastal remondi käigus hageja korterile kahju. Nimetatud otsusega jättis kohus N L hagi korteriühistu Kraavi 12 vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kohus tuvastas, et hagejale ei olnud kahju tekitatud. Maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2017 otsusega, millega ringkonnakohus jättis N L apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Seega on varalise kahju hüvitamise nõude osas olemas jõustunud kohtulahend ning hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 4 alusel asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Mittevaralise kahju hüvitise saamiseks tuleb seega hagejal tõendada VÕS § 134 lg 4 nimetatud eeldusi. Mittevaralise kahju hüvitist on võimalik saada asja hävimise või kaotsimineku korral, kahjustatud asja on võimalik taastada ja sellega kaasneb tavaliselt varalise kahju hüvitamine. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.