3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata: II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk Võlausaldaja
AS SEB Pank (10004252) Elektrum Eesti OÜ (11399985) Kokku
Jaotise % 99,49 0,51
Rahuldamata nõude suurus eurodes 183 964,43 950,02 184 914,45
4.Määrata pankrotihaldur Sirje Taela töötasu suuruseks Külliki Luige (pankrotis) pankrotimenetluses 3900 eurot ja mõista tasu välja pankrotivarast FIE-le Sirje Tael.
5.Algatada Külliki Luige (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt
täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
6.Jätta Külliki Luige kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Külliki Luike (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
7.Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. mail), vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele.
8.Külliki Luigel esitada kaks korda aastas kohtule aruanne, mis peab vähemalt sisaldama selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. detsembril 2019, järgnev 1. juunil 2020, jne.
9.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. 2/6
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
10.Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
11.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 15.08.2014 määrusega kuulutati välja Külliki Luige pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. Pankrotihaldur Sirje Tael esitas 25.01.2019 kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 08.02.2019 määrusega.
2.08.04.2019 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande koos taotlustega: 1) lõpetada Külliki Luige pankrotimenetlus; 2) määrata FIE-le Sirje Tael pankrotihalduri tasu summas 3900 eurot; 3) vabastada Sirje Tael pankrotihalduri kohustustest; 4) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
3.Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 04.04.2019 avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Külliki Luige (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg lõppes 15.04.2019 ja vastuväiteid lõpparuandele ei ole esitatud.
ARUANNE
I Andmed pandieseme müügi ja muu vara kohta Pandiesemeteks olid:
1.kinnistu XXX, registriosa XXX, mis oli koormatud AS SEB Pank kolme järjekoha hüpoteekidega kokku summas 146 997 eurot (2 300 000 krooni); Kinnistu müüdi kõige kasulikumal viisil hinnaga 35 000 eurot.
2.kinnistu registriosa XXX, mis oli koormatud AS SEB Pank kasuks hüpoteekidega summas 95 867 eurot (1 500 000 krooni). Kinnistu müüdi kõige kasulikumal viisil hinnaga 17 000 eurot. Kinnistud kuulusid abikaasade ühisvarasse ja võlgniku vara väärtus on pool müügiväärtusest ehk 26 000 eurot. Võlgnikul ei olnud muud vara. Kokku on pankrotivara 26 000 eurot. II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta
2.1.Vara välistamise taotlusi ei ole esitatud.
2.2.Tagasivõitmise hagisid esitatud ei ole ega esitata aluste puudumise tõttu.
2.3.Elatisi ega väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele ei esinenud.
2.4.Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud – massikohustusi menetluses välja ei makstud, halduri bürookulu ja toimingud on halduritasu sees.
2.5.Prognoositavad väljamaksed 3/6
Külliki Luik pankrotivara väärtus on 26 000 eurot, alammääras olev tasu on käibemaksuta 4032 eurot ja käibemaksuga 4839 eurot. Haldur taotleb tasu 3900 eurot ja selle määramist FIE-le Sirje Tael. FIE Sirje Tael on käibemaksukohuslane. Kokku kulud 3900 eurot. III Võlausaldaja nõuete rahuldus ja saamata jäänud nõuded Nõuete rahuldamisjärgul on aluseks Tartu Maakohtu 08.02.2019 määrus, millega kinnitati jaotusettepanek ja jaotised. Rahuldatud ja rahuldamata nõuded: Jrk. Rahuldatud Nr Võlausaldaja/ reg.kood nõue 1 AS SEB Pank 10004252 22 100,00
Rahuldamata nõue -
Rahuldamisjärk Pandiga tagatud nõue Tähtaegselt esitatud nõue Tähtaegselt esitatud nõue
2 AS SEB Pank 10004252 183 964,43 Elektrum Eesti OÜ, 3 11399985 950,02 Kokku 22 100,00 184 914,45 Pankrotimenetluses on tunnustatud AS SEB Pank pandiga tagatud nõue summas 26 000 eurot. Riigikohus on 04.11.2015 lahendis nr 3-2-1-34-15 selgitanud PankrS § 153 lg-te 2 ja 4 tõlgendamist ning kuidas arvestada pandipidaja osa pankrotimenetluse kulude kandmises PankrS § 153 lg 2 järgi. Viidatud lahendi p-s 13 on kolleegium PankrS § 153 lg-d 2 ja 4 tõlgendades varem leidnud, et ulatuses, milles pandipidaja osaleb pankrotimenetlusega seotud väljamaksetes PankrS § 153 lg 2 järgi, ei tule pandipidaja nõuet rahuldada teise järgu nõudena (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.05.2005 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-05 p-d 15 ja 16; 13.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-14 p 10). Kolleegium muudab eelnimetatud seisukohta ja leiab, et ulatuses, milles pandipidaja nõue jääb pankrotimenetlusega seotud väljamaksete mahaarvamise tõttu esimese järgu nõudena rahuldamata, tuleb tema nõue rahuldada PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi koos muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetega ehk teise järgu nõuetega. Seetõttu kanti juba jaotusettepaneku esitamisel AS SEB Pank pandiga tagatud nõudelt 15/100 ulatuses (nn piirmäära ulatuses) menetluskulusid AS SEB Pank nõudeks tähtajaliste nõuete hulgas summaliselt 3900 eurot ning ei kajastata, et AS SEB Pank nõue oleks pandiga tagatud nõude osas jäänud rahuldamata. Pandiesemed kuulusid abikaasade ühisvara hulka. Võlgniku abikaasa on Vello Luik (XXX), kes on ka pankrotis. Pandipidaja AS SEB Pank nõue on tunnustatud Vello Luige pankrotimenetluses pandiga tagatud nõudena ning AS SEB Pank nõue rahuldati summas 22 100 eurot, mistõttu väheneb Külliki Luige menetluses ka AS SEB Pank nõue tähtajaliste nõuete hulgas samas summas. AS SEB Pank nõue oli jaotusettepanekus summas 206 964,43 euro ulatuses võlausaldaja tähtajaliste nõuete hulgas. Kuid AS SEB Pank samal alusel olev nõue rahuldati Vello Luik pankrotimenetluses summas 22 100 eurot, on AS SEB Pank nõue Külliki Luik tähtajaliste nõuete hulgas lõpparuande esitamise ajaks 22 100 euro võrra väiksem ja nõudeks on 183 964,43 eurot. Kuna ühe võlausaldaja nõue muutus, muutusid ka jaotusettepanekus määratud jaotised. Jrk. Nr
4/6
Võlausaldaja/ reg.kood AS SEB Pank 1 10004252 AS SEB Pank 10004252
IV Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Vara on müüdud ja rohkem laekumisi ei ole ette näha. V Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku võlausaldaja rahuldamata nõuded tulenevad abikaasaga koos võetud laenudest, mida ei olnud võimalik pandiga tagatud vara arvelt rahuldada. Laene ei suudetud teenindada ka seetõttu, et võlgnik kaotas töö. Võlgnikul on 70 % töövõimekaotus (kuni 30.09.2020).
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotimenetluse lõpetamine
4.PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 163 lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada.
5.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
6.Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Sirje Tael vabastada Külliki Luige (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.
7.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
8.Pankrotihaldur Sirje Tael taotleb kohtult määrata Külliki Luige (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 3900 eurot ja määrata summa pankrotivara arvel FIE-le Sirje Tael.
9.PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
10.Halduri tegevuse tulemusena on laekunud pankrotivarasse 26 000 eurot. Tulenevalt PankrS § 651 lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 12 801–32 000 eurot 2556 eurot, millele lisandub 11% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Halduri tasu alammäär oleks seega 4007,89 eurot. Haldur on taotlenud tasu summas 3900 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud ning määrab halduri tasu suuruseks 3900 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
11.PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
12.PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
5/6
Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.
13.Külliki Luige (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 05.09.2014. Külliki Luik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos pankrotiavaldusega 30.06.2014.
14.Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis välistavad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Külliki Luige kohustustest vabastamise menetluse.
15.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
16.PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
17.Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et Külliki Luik täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on kohtule kinnitanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Külliki Luike ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Külliki Luike esitama kohtule iga aasta 1. juunil ja 1. detsembril aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne tuleb esitada 1. detsembril 2019, järgnev 1. juunil 2020, jne.
18.PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Külliki Luige töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab Külliki Luik kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele usaldusisiku arvele kogutud rahalistest vahenditest tuleb teostada üks kord aastas, iga aasta 15. mail, vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.