4.Mõista Y.U-lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis 66,09 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 29.05.2025 ja punktis 3 märgitud igalt tasumata osamakselt alates osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni, kuid viivist kokku mitte enam kui 640,09 eurot.
5.Jätta 79% hageja menetluskuludest Y.U kanda.
6.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 330 eurot. Y.U-l menetluskulud puuduvad.
7.Mõista Y.U-lt välja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud 260,70 eurot. Y.U peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
2(5)
eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.OÜ Aktiva Finance Group esitas 28.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 784,89 euro saamiseks. Nõue anti 26.09.2023 määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus edastas kohtudokumendid kostja rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil: xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kust hagimaterjalid on 31.10.2023 vastu võtnud kostja ema, A. Y.U. Kohus loeb dokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.
3.Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 14.11.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
ASJAOLUD
5.OÜ Aktiva Finance Group nõuab hagis Y.U-lt 640,09 euro põhivõlgnevuse, 52,11 euro intressi, 40 euro sissenõudmiskulude ja 77,73 euro perioodil 26.04. kuni 18.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja viivist põhinõudelt alates 19.10.2023 kuni selle kohase tasumiseni 25% aastas. Hageja on selgitanud, et kostja maksevõime tuvastamisel lähtuti laenusaaja enda taotlusest ja maksehäireregistri väljavõttest. Hageja nõue tuleneb Inbank Finance AS, kauba müüja Hobby Hall Group OÜ ja kostja vahel 28.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr. L89010970044, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 640,09 eurot, intressiga 25% aastas. Lepingu eritingimuste punkti 3 kohaselt 3(5)
oli antud täismaksepuhkus alates 29.12.2022 kuni 15.07.2023. Peale maksepuhkuse lõppu tuli tasuda kõigepealt kogunenud intressid. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Pärast kõigi lepingute ülesütlemise hoiatust saatis esialgne võlausaldaja 25.04.2023 kostjale teate kõigi lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank Finance AS loovutas 26.04.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
6.Vastuseks kohtunõudele on hageja 02.01.2025 esitanud nõude ümberarvestused: esimene alternatiivnõue, kui lepingut ei saa lugeda üles öelduks ja teine alternatiivnõue, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja nõuab alternatiivselt täitmisnõude VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel 15.09.2024-15.12.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosa 24,54 eurot ning sellelt viivist alates otsuse tegemisest kuni tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvaid makseid ning neilt viivist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud.
8.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja sissetulekute ja kohustuste tegelikku suurust. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust.
9.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
10.Seega põhinõuet ja seadusjärgset viivist ületavas osas, sh teenus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata. Põhinõue tuleb välja mõista vastavalt hageja esitatud graafikule, sest lepingut ei saa lugeda üles öelduks.
11.Hageja esitas 02.01.2025 alternatiivsed nõuded ülesütlemise kehtetuse puhuks ja uuesti määratud tagasimaksed VÕS § 4034 lõike 6 rikkumise puhuks. Esimesel juhul tundub, et hageja on lähtunud lepingus kokku lepitud maksegraafikust, teisel juhul ei ole hageja intressi arvestanud. Mõlemal juhul on sissenõutav põhinõue 24,54 eurot. Kuivõrd on tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ja hageja ei ole intressiarvestust sellest lähtuvalt esitanud, jääb intress välja mõistmata. Seda on hagejale selgitatud ka 19.12.2024 kohtunõudes.
4(5)
12.Kuivõrd hagi kohaselt oli kokku lepitud maksepuhkus, mille ajal kostja ei pidanud ühtegi makset sooritama ning see kehtis ka lepingu üles ütlemise ajal, siis leian, et ülesütlemine ei olnud kehtiv. Hagis on viidatud vastava alusena vaid ülesütlemise teatisele, kus on ilma lepingu punktile ja teistele lepingutele viitamata teatatud panga vastavast õigusest. Kuivõrd hagis ei ole viidatud konkreetsele alusele ning hagis kirjeldatu kohaselt puudus vastav viide ka teatises, siis ei saa lepingut lugeda üles öelduks, sest 1) hagis on vastav alus esile toomata ja seetõttu ei ole hagi selles osas õiguslikult põhjendatud 2) antud asjaoludel tuleb tingimust lugeda tarbijat ülemäära kahjustavaks. VÕS § 421 ei luba tarbijalepingu regulatsioonist kokkuleppel kõrvale kalduda. VÕS § 416 lg 1 esitab konkreetsed nõuded tarbijakrediidilepingu üles ütlemiseks, mida ei ole järgitud, sest selle lepingu alusel ei olnud kostja ühtegi makset võlgu. Hageja viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-5-10 on rõhutatud, et tarbijaga sõlmitud lepingu puhul võib olla olukord teine. Antud juhul võis küll tegemist olla kahe tarbijakrediidilepinguga, kuid kuivõrd teise lepingu puhul kehtis maksepuhkus, ei saanud tarbijale olla ettenähtav selle lepingu üles ütlemine. Seega hagis esile toodud asjaoludest lähtudes ei saa lugeda lepingut lõppenuks ning hagi saab rahuldada sissenõutavaks muutunud põhiosamaksete ning viivise osas.
13.29.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 66,09 eurot (24,54 eurot +
15.01.kuni 15.05.2025 osamaksed 41,55 eurot). Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest, sest algse lepingu intressimäär 25% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav. Kohus piirab viivisenõuet lähtuvalt tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni eesmärgist, sest intresside piiramine ei omaks soovitud mõju, kui (eriti tagaseljaotsusega) välja mõistetav viivis oleks piiramatu.
14.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 79% ulatuses, seega jäävad hageja kulud 79% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
15.Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 338 eurot 2h töö eest. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks vastavalt TsMS § 175 lg 1 välja mõista 65 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi ja asi ei ole õiguslikult keeruline. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
16.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 330 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 65 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 260,70 eurot.
17.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.