Hageja: Bondora AS (registrikood: 11483929) Hageja lepinguline esindaja: E A Kostja: J A (isikukood: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Bondora AS hagi J A (isikukood xxx) vastu võla nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Bondora AS (registrikood 11483929, edaspidi avaldaja/hageja) esitas 30.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J Alt (isikukood xxx, edaspidi võlgnik/kostja) 7292,68 euro saamiseks. Kohus tegi 02.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 05.09.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik esitas 09.09.2024 nõudele vastuväite, millega seoses lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning avaldaja nõue anti üle Harju maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hageja esitas 08.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja palus muu hulgas mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja 516,02 eurot, millest 446,6 eurot on tagastamata krediidisumma, 48,2 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 1
8,68 eurot lepingu haldustasu ning 12,54 eurot viivis; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja 490,01 eurot, millest 442,09 eurot on tagastamata krediidisumma, 31,1 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 8,73 eurot lepingu haldustasu ning 8,09 eurot viivis; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja 494,12 eurot, millest 451,1 eurot on tagastamata krediidisumma, 27,2 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 8,74 eurot lepingu haldustasu ning 7,08 eurot viivis; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja 1645,62 eurot, millest 1500,53 eurot on tagastamata krediidisumma, 91,55 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 29,74 eurot lepingu haldustasu ning 23,8 eurot viivis; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja 2105,28 eurot, millest 1933,24 eurot on tagastamata krediidisumma, 108,75 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 35,02 eurot lepingu haldustasu ning 28,27 eurot viivis; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja 2174,36 eurot, millest 1886,56 eurot on tagastamata krediidisumma, 203,65 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 31,2 eurot lepingu haldustasu ning 52,95 eurot viivis; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja alates 09.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,91% tagastamata krediidisummalt aastas; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja alates 09.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 16,89% tagastamata krediidisummalt aastas; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja alates 09.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 14,48% tagastamata krediidisummalt aastas; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja alates 09.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 14,64% tagastamata krediidisummalt aastas; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja alates 09.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 13,5% tagastamata krediidisummalt aastas; mõista kostjalt hageja kasuks lepingu xxx raames välja alates 09.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,91% tagastamata krediidisummalt aastas; jätta kõik tekkinud poolte menetluskulud kostja kanda.
3.Kohus võttis hagi 05.11.2024 määrusega menetlusse.
4.14.03.2025 esitas hageja seisukoha ja alternatiivse nõude juhuks, kui kohtu hingul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kohtu hinnangul ei ole täidetud ülesütlemise eeldused.
5.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kostja 10.02.2025 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-25-2277. Kohus kuulutas nimetatud tsiviilasjas 02.05.2025 määrusega välja kostja pankroti 02.05.2025 kell 12:00. Määrus jõustus 20.05.2025.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalikõigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud 2
rahatrahvi kohta. 9. Käesolevas asjas algas kohtumenetlus 30.08.2024 ehk enne kostja pankroti väljakuulutamist 02.05.2025, hagi ese on varaline nõue kostja vastu ning kohus ei ole praeguses asjas veel otsust teinud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit.
10.Pankrotivõlausaldajad võivad PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada võlgniku pankrotimenetluses, tuleb jätta läbi vaatamata, et tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses (RKTKo 01.03.2017, 3-2-1-145-16, p 13.2).
11.Eeltoodust johtuvalt jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 3, FIMS § 43 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata kostja pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise tõttu.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 13. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. PankrS § 43 1 lg 3 kohaselt kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Hagi läbi vaatamata jätmine seoses kostja pankroti väljakuulutamisega on asjaolu, mida hageja ei saanud mõjutada või ette näha. Kohus leiab seega, et poolte menetluskulud on õiglane jätta poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulud PankrS § 431 lg 3 alusel poolte endi kanda. 14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt menetluskulude jaotusest rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
15.Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata aga avalduse läbi vaatamata jätmisel maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Lähtuvalt eeltoodust on hagejal õigus esitada taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
16.Kohus selgitab, et TsMS § 427 kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 1 kohaselt määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. TsMS § 661 lg 2 alusel on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest.
17.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ning hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt ) 3
Kaija Koik kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.