Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2 (5)

ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 20.02.2017. a Omaraha OÜ-ga laenulepingu, mille alusel sai laenu 520 eurot ja kohustus selle tagasi maksma intressiga 31% aastas igakuiste osamaksetena hiljemalt ühe aasta jooksul. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tagastanud laenumakseid nõuetekohaselt. Laenuandja on loovutanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga summas 144,65 eurot, intressi summas 7,71 eurot, kahjuhüvitist summas 50 eurot ja viivist summas 35,38 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 237,94 eurot, millest 144,65 eurot on põhivõlg, 7,71 eurot intress, 50 eurot kahjuhüvitis ja 35,58 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 2 sätestab, et kohtuvälised kulud on ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 345 eurot, sh 75 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 270 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendatud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 30 3 (5)

eurot, kokku 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 75 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud OK Incure OÜ jurist Anne-Liis Veski, kes osutas õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on hageja esindaja töötunni hind põhjendatud. Hageja esindaja osutas hagejale õigusabi ajakuluga kokku 3 tundi, sh nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamine 1,5 tundi ja hagi kohtusse esitamine 0,5 tundi. Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-27843). Kohus on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Asja materjalidega tutvumise aeg eraldiseisvana ei ole üldjuhul hüvitatav kulu. Kuna tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, seisneb õigusabi hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises. Nimetatud toimingute eest peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja lepingulise esindaja kuluks seega 180 eurot (2 x 90). Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 255 eurot, sh 75 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 180 eurot lepingulise esindaja kulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 255 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. 4 (5)

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjatele ei ole õnnestunud ei maksekäsu kiirmenetluses ega ka hagimenetluses menetlusdokumente kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjatele kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjatele kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.