Välja mõista Merilin Heinsaarelt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevuselt (972,22 eurot) viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 16.11.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Merilin Heinsaar (kostja) ja BB Finance OÜ (ärinimega Raha24 OÜ, laenuandja XX.XX.XXXX Laenulepingu nr XXX. Kostja esitas 04.07.2014 BB Finance OÜ-le laenutaotluse 3000 eurot saamiseks. BB Finance OÜ kinnitas kostja laenutaotluse ja väljastas kostjale kokku laenu summas 3000 eurot, mis on edastatud kostjale ülekandega. Kuna sõlmitud tarbijakrediidilepingus ei ole andmeid intressimäära ja krediidi kulukuse määra kohta, on tegemist tühise tarbijakrediidilepinguga. Kostja on seni oma kohustuse katteks tasunud kokku 750 eurot. Seega on kostjal tagastamata õigusliku aluseta saadud rahasumma 3000-750 =2250 eurot.
BB Finance OÜ loovutas 23.02.1018 nõude kostja vastu Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 2250 eurot, viivised alates 16.11.2018 kuni põhinõude summas 2250 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, menetluskulud (riigilõiv summas 250 eurot ja õigusabikulud summas 600 eurot) ning viivis menetluskuludelt kuni täitmiseni.
21.01.2019 edastas hageja kohtule seisukoha, milles jääb hagiavalduses esitatu juurde, mille kohaselt on poolte vahel sõlmitud laenulepingu näol tegemist tühise lepinguga ning millest tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhinõude ehk õigusliku aluseta saadu tagastamist. Kuna kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt ta on sooritanud nõuete katteks suuremas osas tagasimakseid, vähendab hageja hagiavalduses esitatud põhinõuet summani 927,22 eurot.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis Raha24 OÜ-ga XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja Raha24 OÜ-lt laenu põhiosas 3000 eurot, mille pidi tagastama hiljemalt 03.08.2014, koos lepingujärgsete intressidega.
Tsiviilasi nr 2-18-120141
Kostja nõustub hagejaga, et BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Vastavalt VÕS § 404 lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS § 404 nõutud olulistest andmetest. Vastavalt VÕS § 404 lg 2 p 2-le kehtib see ka VÕS § 4031 lõikes 1 punktides 1-11 nimetatud andmete kohta. VÕS § 4031 lg 1 p-de 8 ja 9 kohaselt peavad tarbijakrediidilepingus olema andmed intressimäära ja krediidi kulukuse määra kohta. Selliseid andmeid BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei ole, mistõttu on tegemist tühise tarbijakrediidilepinguga.
Hageja väidab, et kostja on tasunud inkassomenetluse käigus kokku 750 eurot. Kostja on teostanud Raha24 OÜ-ga sõlmitud maksekokkuleppest tagasimakseid perioodil 10.09.2014 – 13.03.2015 kokku 1322,78 eurot ja Inkassokeskus OÜ-ga sõlmitud kokkuleppest tagasimakseid perioodil 19.01.2018-12.02.2018 kokku 750 eurot, kokku on tasunud kostja 2072,78 eurot. Välja toodult on kostja teostanud makseid järgnevalt: 10.09.2014 – 234,25 eurot; 04.11.2014 – 70 eurot; 10.11.2014 – 211,38 eurot; 23.11.2014 – 258,38 eurot; 10.12.2014 – 50 eurot; 20.12.2014 – 205,24 eurot; 09.02.2015 – 283,53 eurot; 13.03.2015 – 10 eurot; 19.01.2018 – 500 eurot; 12.02.2018 – 250 eurot, millest tulenevalt võlgneb kostja hagejale laenu põhiosa summas 927,22 eurot. Kostja on nõus võlaõigusseaduses sätestatud määras tasuma viivist krediidi kasutamise eest ning tagasimaksmisega viivitamise eest kui kohus seda otsustab, samas leiab kostja, et hageja poolt hagis nõutud viivised on põhjendamatud.
Kostja leiab, et hageja menetluskulud esitatud suurusjärgus on ebamõistlikult suured. Kostja palub kohtul jätta menetluskulud poolte endi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja BB Finance OÜ (ärinimega Raha24 OÜ) sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX. BB Finance OÜ loovutas 23.02.2018 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale väljastati kokku laenu summas 3000 eurot. Kostja on teostanud laenu tagasimakseid kokku 2072,78 euro ulatuses. Kuivõrd 21.01.2019 menetlusdokumendis on hageja vähendanud oma nõuet 972,22 euroni, siis ei vaidle pooled enam põhinõude suuruse üle.
10.Kuivõrd algselt on hageja esitanud kohtule põhinõude summas 2250 eurot, tuleb kohtul selle vähendamise osas seisukoht võtta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-169-13 märkinud, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). Kuigi kõrvalnõuete vähendamist ei loeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmiseks, tähendab see vaid seda, et vähendamiseks ei ole vaja kostja ega kohtu nõusolekut TsMS § 376 lg 1 järgi. Kohus pidanuks selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes) ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19). Hagist osalise
Tsiviilasi nr 2-18-120141 loobumise korral on hagejal TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi õigus saada tasutud riigilõiv osaliselt tagasi.
11.Kohus on 30.01.2019 määrusega kohustanud hagejat selgitama, kas hageja loobub vähendatud osas hagist või võtab selle tagasi. Hageja ei ole kohtule vastanud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on õigeks võtnud asjaolu, et tegelikult on kostja võlgnevust suuremas ulatuses tasunud, kui hagiavalduses märgitud, leiab kohus, et põhjendatud on lugeda hageja nõude vähendamine hagist osaliseks loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuivõrd hageja on hagist osaliselt loobunud, siis võtab kohus hagist osalise loobumise vastu, sest see ei riku avalikku huvi ning lõpetab asjas menetluse hageja poolt märgitud ulatuses. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud vastu võtta OÜ Aktiva Finants osaline nõudest loobumine summas 1277,78 eurot ja lõpetada selles osas menetlus.
13.Kuna poolte vahel ei ole vaidlust põhivõla suuruse osas, tuleb põhivõlg summas 927,22 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Lisaks põhinõudele on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kostja on hagi 972,22 euro ulatuses õigeks võtnud on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista ka seadusjärgne viivis alates 16.11.2018 põhinõudelt 927,22 eurot kuni selle täitmiseni.
15.Kostja on oma viimases vastuses märkinud, et nõus tasuma 972,22 eurot maksegraafiku alusel. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel näha ette ka otsuse vabatahtliku täitmise mõistliku tähtaja, mille kestel saab omandamiseks kohustatud kaasomanik või ühisomanik nt võtta laenu hüvitise maksmiseks, vältides kohest täitemenetluse algatamise võimalust (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 26.1) (p 9). Kui menetlusosaline ei esita taotlust menetluskulude tasumise ajatamiseks, ei ole kohtul alust menetluskulude tasumist ajatada. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et otsuse täitmise viis määratakse kindlaks poole taotluse alusel (p 11). Kohus selgitab, et isegi juhul kui käsitleda antud kostja poolset viidet TsMS § 445 lg 1 kohase täitmise kindlaksmääramise taotlusena on kohus seisukohal, et TsMS § 445 alusel täitmise ajatamine võimalik ainult väga erandlikel asjaoludel ja nende tõendamine lasub ajatamist taotlenud pooltel. Kostja ei ole kohtule aga selgitanud, millised on need erandlikud asjaolud, miks peaks nõude täitmise ajatama. Kohus on andnud pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks, mille raames oli pooltel võimalus maksegraafiku sõlmimiseks. Kohtul puudub käesoleval juhul alus määrata hageja
Tsiviilasi nr 2-18-120141 kasuks väljamõistetud summade tasumine maksegraafiku alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse kohtuotsuse täitmise kindlaksmääramiseks. Samas selgitab kohus, et ka pärast kohtuotsuse tegemist on pooltel võimalik sõlmida kokkuleppeid kohtuotsusest tulenevate nõuete täitmiseks.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellist otsustust tuleb kohtul aga põhjendada. Käesolevas asjas esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses esialgse nõude kogusummas 3916,51 eurot. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagimenetlusse üleandmist esitas hageja kostja vastu nõude summas 2430,67 eurot. Menetluse kestel vähendas hageja põhinõuet 927,22 euroni. Hageja esitas pärast 07.01.2019 kohtukirja saamist kostjale kompromissettepaneku, mis sisuliselt vastas hagi rahuldamise ulatusele. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja kompromissiga ei nõustunud viidates ebamõistlikult suurtele menetluskuludele. Kohtu arvates on käesoleval juhul oluline arvesse võtta, et enamik maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest jäi rahuldamata, mis võib tähendada hageja poolt kohtule tahtlikku valeandmete esitamist võla kohta ja seda vaatamata maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldusele, et hageja on teadlik valeandmete esitamisega kaasneda võivast kriminaalvastutusest. Selline tegu võib muude eelduse olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel (nn kolmnurkkelmuse kohta vt Riigikohtu 14. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-310, p 15) (vt Riigikohtu 05.03.2014 kohtumäärus nr 3-2-1-186-13, p 24). Lisaks esitas hageja kostjale kompromissiettepaneku alles pärast kohtu vastavasisulist ettepanekut. Eelnevast tulenevalt ei oleks õiglane jätta menetluskulusid täielikult kostja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
17.Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.