O D avaldus võlgade ümberkujundamiseks Ümberkujundamiskava kinnitamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: O D (isikukood xxx, elukoht xxx); Võlgniku lepinguline esindaja: D V (e-post: x); Võlausaldajad: N C OÜ (registrikood x), lepinguline esindaja A A (e-post: x); B AS (endise nimega x AS, registrikood 11483929, e-post: x); X E OÜ (registrikood xxx), lepinguline esindaja A V (epost: x); B AS (registrikood x), lepinguline esindaja E A (e-post: xx); AS M (pankrotis, registrikood x), seaduslik esindaja pankrotihaldur Martin Krupp (e-post: [email protected]); R Õ OÜ (registrikood xxx) lepinguline esindaja A Ž (epost: x); P G OÜ (registrikood xxx), lepinguline esindaja P M (epost: xxx); x (registrikood x), lepinguline esindaja A K (e-post: x).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O D avaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada O D võlgade ümberkujundamiskava järgmistel tingimustel: Võlausaldaja
N C OÜ (leping nr 665 34623, tsiviilasi nr 2-17-112482) 997,96
X E OÜ
(leping nr 2100286058, tsiviilasi nr 2-17132371) B AS (lepingud nr 1681,20 SL13-01-13587317 ja nr SL1301-13-578987, tsiviilasi nr 2-15111165) AS M (leping nr 577 161237920/ 250069632, tsiviilasi nr 2-15127524 4425,37
R Õ OÜ
(tsiviilasi nr 2-16129196) P G OÜ (leping nr 130,36 31002151835, tsiviilasi nr 2-15114768) Korteriühistu x
5340,65
/täitmise kogusumma
(EUR)
52 kuud / Iga kuu 1. 7,02/ 01.04.2019 kuupäev 365,04
54,9 %
01.07.2023
52 kuud / Iga kuu 1. 10,22/ 01.04.2019 kuupäev 531,44
53,3 %
01.07.2023
52 kuud / Iga kuu 1. 18,36/ 01.04.2019 kuupäev 954,72
56,8 %
01.07.2023
52 kuud / Iga kuu 1. 6,17/ 01.04.2019 kuupäev 320,84
55,6 %
01.07.2023
52 kuud / Iga kuu 1. 43,97/ 01.04.2019 kuupäev 2286,44
51,7 %
01.07.2023
52 kuud / Iga kuu 1. 1,33/ 01.04.2019 kuupäev 69,16
53 %
01.07.2023
52 kuud / Iga kuu 1. 90,38/ 01.04.2019 kuupäev 4699,76
88 %
01.07.2023
3.Kohustada O D’t esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 11.03.2020.
4.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile menetlusosalistele ning avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud 2 (8)
2-18-10498
1.O D esitas 10.07.2018 Harju Maakohtule avalduse enda võlgade ümberkujundamiseks (puuduste kõrvaldamine esitatud täiendavalt 23.07.2018 ja 22.08.2019). Avalduses taotleb võlgnik kaheksa võlausaldaja nõude ümberkujundamist selliselt, et kõrvalkohustused kuuluvad vähendamisele 0-ni, st võlgnik tasub ära põhivõla ning väljamõistetud menetluskulud. Ühtlasi taotleb võlgnik kohustuste tasumise ajatamist 52 kuuni. Kuna kõrvalkohustused on võlausaldajate nõuete puhul erinevas suuruses (sh erinevad intressi- ja viivisemäärad), on ka nõuete rahuldamise protsent igal nõudel erinev. Avalduse eesmärgina on võlgnik välja toonud enda eluaseme säilitamise. Võlgnik on selgitanud, et ümberkujundamiskavast jääb välja x AS kohustus (eluasemelaen), mida võlgnik igakuiselt pangale tasub ning pank ei ole täitemenetlusega ühinenud. Korteriomandil lasub x AS kasuks hüpoteek summas 61 544 eurot.
2.Kohus võttis avalduse 23.08.2018 määrusega menetlusse, peatas võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning määras võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks. Ühtlasi peatas kohus võlgniku taotluse alusel tema suhtes käimas olevad täitemenetlused kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Võlausaldajad, kes selleks soovi avaldasid, esitasid kohtule oma seisukohad ja vastuväited. Menetluse vältel on võlgnik ümberkujundamiskava tulenevalt võlausaldajate vastuväidetest täiendanud. Oma 10.01.2019 esitatud täiendatud ümberkujundamiskava kohaselt soovib võlgnik tasuda järgmise võlausaldajate nõuded 52 kuu jooksul järgmiselt: 1) N C OÜ – kohustuse kogusumma 665 eurot, rahuldamise summa 365 eurot (55%); 2) B AS (endise nimega x AS) – kohustuse kogusumma 1915,95 eurot, rahuldamise summa 1381,44 eurot (73%); 3) X E OÜ – kohustuse kogusumma 997,96 eurot, rahuldamise summa 531,48 eurot (53%); 4) B AS – kohustuse kogusumma 1681,20 eurot, rahuldamise summa 954,84 eurot (57%); 5) AS M (pankrotis) – kohustuse kogusumma 577 eurot, rahuldamise summa 321 eurot (56%); 6) R Õ OÜ – kohustuse kogusumma 3002,86 eurot, rahuldamise summa 2286,55 eurot (76%); 7) P G OÜ – kohustuse kogusumma 130,36 eurot, rahuldamise summa 69,09 eurot (53%); 8) Korteriühistu Mustamäe tee 147 – kohustuse kogusumma 5340,65 eurot, rahuldamise summa 4699,77 eurot (88%).
4.Võlausaldajate seisukohad ümberkujundamiskava osas on järgmised. Võlausaldajad B AS ja AS M (pankrotis) ei ole kohtule seisukohti esitanud. Võlausaldaja P G OÜ teatas 27.02.2019, et ei vaidlusta kava kinnitamist. B AS on seisukohal, et võlgnikule väljastatud tarbimislaenu krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas ja ei saa olla aluseks kõrvalkohustuste täies ulatuses vähendamiseks. Võlgniku poolt välja toodud andmed talle kuuluva korteriomandi hinnangulise väärtuse kohta on ebaõiged ning võlausaldaja leiab, et korteri väärtuseks võib hinnata 59 700,73 eurot - 82 867,85 eurot kehtivas turuolukorras. Võlausaldaja on seisukohal, et kui võlgniku suhtes peaks välja kuulutatama pankrot, on võimalik tema vara realiseerida selliselt, et selleks saaksid kaetud kõikide võlausaldajate nõuded kui korter müüakse vähemalt hinnaga 61 655,78 eurot. Samuti saab võlgnik regulaarselt töötasu ja sotsiaaltoetust summas 765 eurot iga kuu. Võlausaldaja on seisukohal, et sellise püsiva sissetulekuga (millele lisandub võlgniku poja poolt igakuine makse summas 220 eurot eluasemele) võlgniku puhul ei ole ohtu võlgnikul jääda püsivalt ilma oma elukohast. Võlausaldaja märgib, et nõustub võlgniku andmetega tema nõude kohta. Võlausaldaja ei nõustu ümberkujundamiskavaga ja leiab, et selle kinnitamiseks puudub alus. Küll aga leiab võlausaldaja, et ümberkujundamine on võimalik, kui võlgnik tasub kõik kohustused koos kõrvalnõuetega ümberkujundamiskava alusel 60 kuu jooksul. R Õ OÜ ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Võlgniku esitatud ümberkujundamiskavast nähtub, et võlgnik on kohustuse kogusummaks märkinud 3002,86 eurot ja nõuab selle vähendamist 24% ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule väärad andmed, nimelt on ta võlgnevus kogusummas nimetanud 3002,86 3 (8)
2-18-10498 eurot (mis oli maksekäsu tegemise ajal võlgniku võlg), mitte 4424,80 eurot mis on tegelik võlasumma. Võlausaldaja on seisukohal, et kõiki võlausaldajaid tuleks kohelda võrdselt ja rahuldada nõudeid võrdses ulatuses, st vähemalt 95% ulatuses. Võlausaldaja leiab, et võlgniku vara tuleks esmalt realiseerida. Võlausaldaja arvates ei ole õiglane, kui võlgnik saab jätta oma kodu müümata ja elada seal edasi sisuliselt võlausaldajate kulul jättes neile osaliselt võla tasumata. Võttes arvesse võlgniku senist maksekäitumist võlausaldaja suhtes ning seda, et võlgnikul ei ole täiendavaid sissetulekuallikaid tekkinud, siis ei ole ümberkujundamiskava täitmine tema sissetulekuid arvestades tõenäoline. X E OÜ on seisukohal, et kohustuse vähendamine 47 % ulatuses ei ole mõistlik. Ümberkujundamiskava ei teeni võlausaldajate huve. Antud olukorras ei ole võimalik võlgade ümberkujundamisega vältida pankrotimenetlust, kuivõrd võlgniku puhul on maksejõuetus juba välja kujunenud ning ei saa tugineda ajutistele makseraskustele. Võlgnikul on kohustused muu hulgas Mustamäe tee 147 KÜ ees, mis tähendab, et maksejõuetus üha süveneb ning kinnisvara võõrandamine on igal juhul vältimatu. N C OÜ toob välja, et võlgnik ei ole võlausaldaja poole pöördunud võlgade ümberkujundamiseks kohtuväliselt. Võlgnik soovib ümberkujundamiskava kohaselt kohustuste vähendamist, kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamist, mis ei ole kooskõlas VÕVS-ga. Võlgnik eelistab teatud võlausaldajaid teistele. Võlausaldaja leiab, et ümberkujundamiskava tuleb jätta esitatud kujul kinnitamata. Juhul, kui kohus otsustab ümberkujundamiskava siiski kinnitada, on N C OÜ nõus , et võlgnik tasub kohustuse täitmise summana 550,00 eurot (82,7% nõudest) 25 kuu jooksul. KÜ Mustamäe tee 147 seisukoha kohaselt olid võlgniku laekumised võlausaldajale perioodil 01.01.2015.a - 23.08.2018.a 400 euro ulatuses. Samal ajaperioodil on esitanud võlausaldaja võlgnikule tasumiseks arveid summas 6332,65 eurot. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas arvestanud kohustusega tasuda igakuiselt talle kuuluva korteriomandi majanduskulude eest, mille suurus on keskmiselt 150 eurot. Võlausaldaja ei nõustu võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Võlausaldaja on nõus kõrvalkulude nõudest loobuma juhul, kui võlgade ümberkujundamise kava sisaldab võlgniku korteriomandi müügikohustust koos korteriomandil lasuva põhivõlgnevuse kustutamisega. Täiendavas seisukohas toob korteriühistu välja, et korteriühistu pandiõiguse suuruseks on 1603,46 eurot. Võlgniku kohustus pidevalt suureneb ja ümberkujundamiskavas sisalduvate võlgade ümberkujundamine ei täida oma eesmärki võlausaldaja ees. Arvestades võlgniku kohustuste paljusust, ning seda, et võlgnik ei ole võimeline neid oma jooksvate sissetulekute arvelt rahuldama, on pandieseme võõrandamine võlausaldajate ja ka võlgniku enda huvides.
5.Võlgnik esitas 20.02.2019 kohtule täiendava seisukoha korteriühistu pandiõiguse suhtes, milles märgib, et pandiõigust ületavas osas läheks korteriühistu nõue pankrotimenetluse korral rahuldamisele peale hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamist ning jääks seega selles osas rahuldamata.
6.Kohus kuulas 27.02.2019 toimunud istungil ära võlgniku ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad. Võlgnik tõi välja, et võttes arvesse korteriomandile panga kasuks seatud hüpoteeki ja korteriühistu pandiõigust, jääksid võlgniku pankroti korral teiste võlausaldajate nõuded täielikult rahuldamata. Võlausaldajad R Õ OÜ ja x olid seisukohal, et korteriomandi võõrandamine pankrotimenetluses võimaldaks kõigi võlausaldajate nõuded rahuldada. N C OÜ hinnangul on arusaamatu, kuidas on võlgnikul rahaliselt võimalik maksta pangalaenu, korteriga seonduvaid jooksvaid kulusid ning ümberkujundamiskavast tulenevaid makseid. Võlgnik selgitas, et tema igakuiseks neto sissetulekuks on 850 eurot. Ta ei ole makseid teostanud, sest tema pangakontod on olnud arestitud. Ilma kava kinnitamiseta ei saa võlgnik oma kohustusi täita. Võlgnik märkis, et x AS (praeguse nimega B AS) nõue on täitemenetluses rahuldatud ning edastatud on täitemenetluse lõpetamise otsus (võlgniku poolt kohtule edastatud). Võlgnik palub kava selles osas täpsustada.
4 (8)
2-18-10498 Kohtumääruse põhjendused
7.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 5 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui VÕVSist ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
8.VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub vaidlus, et võlgnik on makseraskustes isik VÕVS § 1 lg 1 mõttes.
9.VÕVS § 2 lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist.
10.VÕVS § 24 lg 1 sätestab, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul taotleb võlgnik 7 võlausaldaja (mitte arvestades B AS nõuet) nõude ümberkujundamist, kellest ümberkujundamisele on vastuväite esitanud 5 võlausaldajat.
11.VÕVS § 24 lg 3 näeb ette, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Lg 4 kohaselt hindab kohus käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu tuuakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
12.Ümberkujundamisavaldusest ning sellele lisatud tõenditest nähtuvalt töötab võlgnik x Eestis, saades igakuist töötasu 700 eurot netos. 27.02.2019 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et alates eelmise aasta sügisest on tema igakuine neto sissetulek 850 eurot. Võlgniku igakuised püsikulutused on avalduse kohaselt 440 eurot. Igakuist eluasemelaenumakset summas 220 eurot tasub võlgniku selgituste kohaselt tema täiskasvanud poeg. Võlgnik taotleb kava kinnitamist selliselt, et tema igakuised maksed võlausaldajatele moodustaksid kokku 177,45 eurot. Kohtu hinnangul võib pidada käesolevaid asjaolusid arvesse võttes ümberkujundamiskava täitmist võlgnikule jõukohaseks. Kava 5 (8)
2-18-10498 täitmine praegusel kujul peaks võimaldama võlgnikul lisaks tasuda ka jooksvaid kohustusi korteriühistu ees ja tasuda vahepealse perioodi eest lisandunud võlgnevust.
13.Võlausaldajad on ette heitnud, et võlgnik on nõuete rahuldamise määrad märkinud erinevas ulatuses, eelistades seega ühtesid võlausaldajaid teistele. Võlgnik on selgitanud, et erinev määr tuleneb kõrvalnõuete erinevast suurusest erinevate võlausaldajate puhul. Võlgnik taotleb kohustuste vähendamist selliselt, et tasub kõigile võlausaldajatele terves ulatuses põhinõude ning välja mõistetud menetluskulud, jättes tasumata välja mõistetud viivised ja intressinõuded. Kohtu hinnangul ei ole sellisel juhul tegemist ühe võlausaldaja eelistamisega teistele, kuivõrd võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõude ning menetluskulu. Tulenevalt VÕVS § 2 lg-st 1 võimaldatakse võlgnikule kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Kohtu hinnangul võib kohus kava kinnitamisel rakendada neist ka mitut ümberkujundamise viisi. Käesoleval juhul taotleb võlgnik kohustuse täitmise tähtaja pikendamist ning sealjuures ka kohustuse vähendamist. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamine võlgniku poolt taotletud viisil ei ole võlausaldajate huvisid ülemäära kahjustav ning tagab võlausaldajatele nende kohustuse täitmise asjaolusid arvesse võttes mõistlikus ulatuses.
14.Tulenevalt VÕVS § 24 lg-st 6 võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Võlgnik taotleb KÜ Mustamäe tee 147 nõude ümberkujundamist summas 5340,65 eurot. 15.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) lg 1 kohaselt on korteriühistul korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile ehk korteriühistu pandiõigus. Lg 2 kohaselt kohaldatakse korteriühistu pandiõigusele seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Lg 3 ütleb, et korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. KÜ Mustamäe tee 147 on kohtule avaldanud, et korteriomandi 2018. aasta majandamiskulude suurus on 1603,46 eurot, mida tuleb seega arvestada võlausaldaja pandiõiguse suuruseks. Riigikohus on selgitanud, et VÕVS § 24 lg 6 teise lause eesmärgiks on lihtsustada pandieseme võõrandamisest allesjääva jääknõude käsitlemist. See ei tähenda aga, et kohus ei saaks võlgade ümberkujundamise menetluses hinnata, kas ja millises ulatuses pandieseme väärtus nõuet tegelikult tagab. Selleks peab kohus tegema kindlaks pandieseme väärtuse ja sellel lasuvate muude kohustuste suuruse. Kohtul tuleb seega hinnata, kas ja millises ulatuses on pandipidaja nõue tegelikult tagatud (RKTKm 10.04.2013 nr 3-2-1-28-13, p. 15). Kohtul tuleb hinnata, millised oleksid võlausaldaja nõude rahuldamise võimalused võlgniku pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamismenetlusega st, kui palju saaks hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldaja pandieseme müügist pankrotimenetluses (RKTKm 17.06.2015 nr 3-21-70-15, p. 22).
15.Kohus on seisukohal, et võttes arvesse pandipidaja ehk korteriühistu pandiga tagatud nõude suurust, so 1603,46 eurot, ei ole põhjendatud jätta seetõttu kava kinnitamata. Võlgniku korteriomandi võõrandamine pandipidaja pandiga tagatud nõude rahuldamiseks ei ole käesoleval juhul proportsionaalne. Ümberkujundamiskava kinnitamise ja täitmise tulemusel saab korteriühistu nõue rahuldatud 4699,76 euro ulatuses, mis on oluliselt rohkem, kui pandiõiguse väärtus. Riigikohus on asunud seisukohale, et oluline on, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Lisaks on vähemalt üldjuhul põhjendatud võimaldada makseraskustesse sattunud füüsilisele isikule ümberkujundamismenetluse kaudu (eeldusel, et kava kinnitamise muud eeldused on täidetud ja ta suudab kava täita) säilitada eluasemelaenu tagatiseks olev elamu (RKTKm 3-2-1-70-15, 17.06.2015, p-d 21 ja 23). Võlgnikule kuuluva korteriomandi asukohaga Mustamäe tee 147-157 väärtuseks on võlgnik ise hinnanud ligikaudu 50 000 - 60 000 eurot, võttes arvesse, et enampakkumisel võib müügihind osutuda madalamaks. Võlausaldajad on asunud seisukohale, et korteriomandi väärtus on tegelikkuses kõrgem. Korteriomandile on seatud hüpoteek X Pank AS-i kasuks summas 61 544 eurot. Kohustust X Pank AS-i ees on võlgnik jooksvalt täitnud ning nõude jäägiks on võlgnik märkinud ca 40 000 eurot. Pankrotimenetluse korral lisanduksid juurde ka pankrotimenetluse kulud (sh ajutise 6 (8)
2-18-10498 halduri ja pankrotihalduri tasu ning muud kulud). Võlgnik on korduvalt avaldanud, et talle on oluline enda eluaseme säilitamine. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse viidatud Riigikohtu seisukohti ning võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki, tuleb võlgnikule, kui makseraskustes isikule, anda võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu võimalus makseraskuste ületamiseks ning vältida seeläbi pankrotimenetlust ning oma eluaseme kaotamist. Võlgniku poolt taotletav kava täidab võlausaldajate nõudeid kohtu hinnangul piisavalt suures ulatuses, st võlgnik tasub võlausaldajatele põhivõlgnevuse ja välja mõistetud menetluskulud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast otsustab kohus kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist (RKTKm 3-2-1-28-13, 10.04.2013, p. 16). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei satu võlausaldajad võlgade ümberkujundamise korral oluliselt halvemasse olukorda, kui pankrotimenetluse korral ning seega kuulub ümberkujundamiskava kinnitamisele.
16.Võlausaldaja R Õ OÜ on korduvalt osundanud, et võlgnik on märkinud ümberkujundamiskavasse R Õ OÜ nõue väiksemana, kui see tegelikult on. Võlausaldaja arvates on tema nõude suuruseks 4424,80 eurot. Avaldusest nähtuvalt tuleneb R Õ OÜ nõue tsiviilasjas nr 2-16-129196 koostatud maksekäsust, millega võlgnikult mõisteti võlausaldaja kasuks välja põhivõlg 2138,25 eurot, kõrvalnõuded 716,31 eurot, riigilõiv 128,30 eurot ning menetluskulu 20 eurot, kokku 3002,86 eurot (millise summa on võlgnik kavas ka märkinud). Võlausaldaja viitab, et lisaks on võlgnikult välja mõistetud ka edasiulatuv viivis põhinõudelt alates 18.02.2017 viivisemääraga 0,5% päevas alates 18.02.2017. Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-16-129196 on võlgnikult tõepoolest ka edasiulatuv viivis nimetatud viisil võlgnikul välja mõistetud. Kohtu arvestuse kohaselt oleks viivis alates 18.02.2017 kuni võlgade ümberkujundamise avalduse esitamiseni (võttes arvesse viivisemäära 0,5% päevas) summas 5431,15 eurot. Maksekäsus on lisaks märgitud, et kõrvalnõuded kokku ei tohi ületada avalduses esitatud põhinõuet. Selle tulemusel moodustubki edasiulatuva viivise summaks 1421,94 eurot ning võlausaldaja nõude suuruseks on seega 4425,37 eurot. Kohus märgib õige summa ümberkujundamiskavasse. Küll aga ei muutu selle tagajärjel võlgniku poolt täitmisele kuuluv summa, sest kohustus läheb siiski ümberkujundamisele selliselt, et kohus vähendab võlgnevusi kõrvalnõuete võrra. Kohustuse täitmise määraks tuleb eeltoodu põhjal 52%.
17.Kohus märgib ka, et täpsustab ümberkujundamiskavas osamaksete suuruseid ja kohustuste täitmise protsente, et võlgniku poolt välja arvestatud osamaksete summa ja osamaksete arv vastaksid kohustuse täitmise kogusummale. Näide kohtu arvutuskäigust on selline: N C OÜ kohustuse täitmise summa 365 eurot (sh põhinõue 300 + riigilõiv 45 eurot + menetluskulu 20 eurot) jagada 52 osamaksega, mis teeb ümardatuna 7,02 eurot ning korrutada omakorda uuesti 52-ga, mille tulemusel on kohustuse täitmise summa 364,04 eurot.
18.Kohus pöörab tähelepanu VÕVS § 29 lg-le 4, mille kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.
19.VÕVS § 34 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus. Sama sätte lg 3 kohaselt esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnikul esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimest korda tuleb aruanne esitada 11.03.2020.
7 (8)
2-18-10498
20.VÕVS § 8 lg 1 kohaselt kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnik. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
21.VÕVS § 7 lg 1 kohaselt on määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.
22.VÕVS § 26 kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.