11.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4). Menetlusabi andmise osas võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohus kuulutas 06.09.2018 välja A I (IK xxxI pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus ja toimkonda ei moodustatud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12.12.2018.
2.Pankrotihaldur esitas 06.03.2019 kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega ja menetlusabi taotluse pankrotimenetluse kulude katmiseks vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lg 11. Haldur palub anda menetlusabi halduri tasu katmiseks summas 397 eurot (s.h käibemaks). Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati nimetanud. Halduri arvates on võlgnik võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 19.07.2018 pankrotiavalduses.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (PankrS § 158 lg 1). PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastatakse haldur ülesannete täitmisest (PankrS § 165 lg 3).
2/4
2-16-8960
4.Pankrotihalduri koostatud aruandest nähtub, et võlgnikul puudus pankroti väljakuulutamisel vara, mida pankrotimenetluses realiseerida. Võlgnik on pankrotimenetluse ajal viibinud kinnipidamisasutuses, kus tulu teenimise võimalused on piiratud ning tulude arestimine on toimunud vastavalt VangS § 44. Laekumine pankrotivarasse puudub. Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud Müümata vara ja väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse hagi esitada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, mis tingiks avalduse esitamise kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankroti põhjuseks oli suutmatus tasuda kohustusi. Võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võimalus pankrotimenetluses pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks.
5.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Tiia Kalaus tuleb vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses.
6.Võlgnik esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid ega omapoolseid ettepanekuid usaldusisiku määramiseks esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 173 lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
7.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on seisukohal, et võlgnik on võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kuna võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku osas, nõustub kohus halduri seisukohaga ja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku täitma ise usaldusisiku kohustusi ning esitama kohtule iga-aastaselt käesoleva määruse kuupäevaks usaldusisiku aruande. Kohus kontrollib, kas võlgnik usaldusisiku kohustusi nõuetekohaselt täidab. Kohus selgitab, et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik kui enda usaldusisik peab esitama kohtule iga-aastaselt käesoleva määruse kuupäevaks usaldusisiku aruande.
8.Pankrotihaldur palub kinnitada tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79, 40 eurot) riigi arvelt halduri büroole.
3/4
2-16-8960 PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama lõike teise lause järgi arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (PankrS § 65 lg 2). Kohus määrab haldurile tasu alammääras (PankrS § 65 lg 5). Halduri tasu piirmäärad on sätestatud PankrS § 65 1. Kohus leiab, et halduritasu 397 eurot ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lg-le 1. Kuna võlausaldajad ja võlgnik ei ole vastuväiteid tasu osas esitanud, haldur palub tasu koos käibemaksuga välja mõista riigi vahenditest ning tasu jääb alammäära piiridesse, kinnitab kohus pankrotihalduri tasu suuruseks kokku 476, 40 eurot (397 +79, 40), mis välja maksta riigi vahenditest OÜ Civilex arveldusarvele.
9.Pankrotihaldur palub anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu tasumiseks rahaliste vahendite puudumise tõttu. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot.
10.Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, saadab määruse haldurile ja võlgnikule teadmiseks ning peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.