UAB Voltronas LT hagi OÜ Mokinostor (likvideerimisel) vastu võla, viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagi hind 14 611,18 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: UAB Voltronas LT (Leedu registrikood 305578961, asukoht Tarandes g. 34, LT-14188 Vilnius, Leedu Vabariik) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Chirag Mody (Advokaadibüroo TGS Baltic; Ahtri 6a, 10151 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]) Kostja: OÜ Mokinostor (likvideerimisel, endine ärinimi Parme Trans OÜ, registrikood 1019385, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 21. aprillil 2025. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada UAB Voltronas LT hagi OÜ Mokinostor (likvideerimisel, endine ärinimi Parme Trans OÜ) vastu võla, viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista OÜ-lt Mokinostor (likvideerimisel) põhivõlgnevus UAB Voltronas LT kasuks summas 11 783,92 eurot.
Välja mõista OÜ-lt Mokinostor (likvideerimisel) sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 03.06.2024. a summas 480,56 eurot UAB Voltronas LT kasuks.
4.Välja mõista OÜ-lt Mokinostor (likvideerimisel) UAB Voltronas LT kasuks viivised VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud määras iga viivitatud päeva eest alates 04.06.2024. a kuni põhivõlgnevuse (11 783,92 euro) täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 11 783,92 eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt Mokinostor (likvideerimisel) kahju hüvitis UAB Voltronas LT kasuks summas 780 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt Mokinostor (likvideerimisel) UAB Voltronas LT kasuks viivised VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud määras iga viivitatud päeva eest alates 04.06.2024. a kuni kahju hüvitise (780 euro) täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta OÜ Mokinostor (likvideerimisel) kanda.
2.Rahuldada UAB Voltronas LT menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3.Välja mõista OÜ-lt Mokinostor (likvideerimisel) menetluskulud summas 8 748 (käibemaksuta) eurot UAB Voltronas LT kasuks.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Mokinostor (likvideerimisel) tasuda UAB Voltronas LT-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 8 748 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Käesoleva otsuse jõustumisel tagastada UAB Voltronas LT-le Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 17.06.2024. a makstud hagi tagamise tagatis summas 1 149,68 eurot. Otsus saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 3.06.2024.a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja Leedus tegutsev autoremonditeenuse pakkuja. UAB Voltronas LT (hageja) näol on tegemist Leedus registreeritud äriühinguga, mille põhitegevusalaks on veokite, haagiste ja autotransporterite remontimine. Kostja on Eestis tegutsev logistikaettevõte. Parme Trans OÜ (kostja) on Eestis registreeritud äriühing, mille põhitegevusalaks on kaubavedu maanteel.
2.Hageja osutas kostjale teenuseid ja esitas vastavad arved. Hageja osutas kostjale remonditeenuseid ajavahemikul 2024. a jaanuarist märtsini. Vastavate teenuste eest tasu saamiseks esitas hageja kostjale arved. Kostja jättis teenuse eest maksmata, hageja nõudis kostjalt korduvalt arvete tasumist. Hageja saatis kostjale 19.02.2024, 26.02.2024, 29.02.2024, 18.03.2024, 20.03.2024, 03.04.2024 ja 04.04.2024 meeldetuletuskirju arvete tasumise kohta (vt lisa 22 – poolte kirjavahetus 19.02–20.03.2024, lisa 23 – hageja kirjad 03–04.04.2024). Kostja lubas hagejale enda 19.02.2024 ka 26.02.2024 e-kirjades ka arvete tasumist, ent ei ole seda tänaseni teinud (vt lisa 22).
3.Hageja saatis kostjale advokaadi vahendusel kohtuväliselt nõudekirja. 23.04.2024 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis võla, viivise ja kohtueelsete õigusabikulude tasumist hiljemalt 30.04.2024 (vt lisa 24 – hageja nõudekiri). Hoolimata hageja korduvatest püüdlustest kostja esindajatega ühendust saada nii enne kui pärast nõudekirja saatmist, ei ole kostja käesoleva ajani nõudekirjale vastanud. Kuna kostja keeldub võlga tasumast, pöördub hageja käesoleva hagiga kohtusse.
2
4.Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga. Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses, kus hageja on töövõtjaks ja kostja tellijaks. Kostja jättis töö eest tasumata, rikkudes sellega lepingut. Kostja ei ole käesoleva hagi esitamise aja seisuga hagejale kokkulepitud ja teostatud tööde eest maksnud. Kostja on seega rikkunud VÕS § 635 lg-st 1 tulenevat kohustust tehtud remonditööde eest maksta. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtupraktikas on leitud, et rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole reeglina vabandatav. Seega vastutab kostja lepingu rikkumise eest. Hageja nõuab kostjalt 11 783,92 euro tasumist. Kostjal tuleb hagejale tasuda 11 783,92 eurot VÕS § 635 lg 1 alusel.
5.Hageja nõuab võlgnetud tasult viivist seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab töö eest makstavalt tasult viivise tasumist seadusjärgses määras. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist hagi esitamise päeva seisuga (03.06.2024) summas 479,25 eurot (vt lisa 25 – viivisearvestus). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega nõuab hageja ka viivist põhinõudelt 11 783,92 eurot seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast (04.06.2024) kuni põhivõla täieliku tasumiseni, aga sissenõutavaks muutunud viivisega koos mitte rohkem, kui on hageja põhivõla suurus (11 783,92 eurot).
6.Hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude alus. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on kohtueelselt teinud kulutusi enda nõude maksma panemiseks, on sellised kulud hagejale kahjuna hüvitatavad. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid. Hageja on kohtueelselt kasutanud õigusabiteenuse osutaja abi seoses nõudekirja koostamisega kostjale. Kohtueelsele õigusabile on hagejal kulunud 780 eurot (vt lisa 26 – õigusabiteenuse arve). Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel kahjuhüvitiselt 780 eurot viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates hagi esitamisele järgnevast päevast (04.06.2024) kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni, aga mitte rohkem kui kahjuhüvitise summa (780 eurot). Kostja vastus
7.Kohtule 12.08.2024. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu või lepingute sõlmimist, väidetavalt sõlmitud lepingu või lepingute tingimusi (ese, kogus, hind jne.), tööde teostamist, kostjale tööde üle andmist, kostja poolt tööde vastu võtmist jne. Mis puudutab hageja väidetavat kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet summas 780 eurot, siis on see ilmselgelt alusetu ja põhjendamatu. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et ca 1 leheküljelise nõude koostamiseks, mis koosneb viidetest seadusele jne. võiks kuluda mõistlikult ja põhjendatult 780 eurot. Kuna hageja poolt viidatud nõue on oma olemuselt lihtne, siis ei saa olla põhjendatud ka õigusteadmistega isiku töötasu 250 eurot tunnis. 3
Kohtu põhjendused
8.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
9.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2024. a jaanuaris suulise töövõtulepingu remondi- ja hooldustööde teostamiseks (edaspidi leping), mille alusel hageja teostas kostjale kuuluvatele erinevatele veokitele ajavahemikul 8. jaanuar kuni 12. märts 2024. a remondi- ja hooldustöid hagejale kuuluvates remonditöökodades Saksamaal ja Belgias. Hageja esitas kostjale 18.03.2024. a, 20.03.2024. a, 03.04.2024. a ja 4.04.2024 e-kirjadega meeldetuletuse tasumata arvete kohta (dtl 60-61). 23.04.2024. a esitas hageja kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks (dtl 70). Kostja arveid ei tasunud (dtl 61-63).
10.Kostja hinnangul ei ole hageja piisavalt selgitanud ega tõendanud hagiavalduses esitatud nõuet (dtl 172-173).
11.Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Hageja on tõendanud nõude olemasolu. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud hageja poolt kostjale esitatud arved ja e-kirjavahetuse (dtl 7-58, 60-64, 160, 161, 184, 185-254).
12.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 1 kohaselt lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Käesoleva juhul puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleksid kohaldatavas õiguses kokku leppinud. REÕS § 33 lg 1 kohaselt kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust ning lg 2 kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Rooma I määruse artikkel 4 lg 1 p-i b järgi on teenuse osutamise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht. Käesoleval juhul on teenuse osutajaks Leedu Vabariigi äriühing, seega kohaldub lepingule Leedu Vabariigi tsiviilkoodeks.
13.Leedu tsiviilkoodeksi § 6.644 järgi kohustub üks pool (töövõtja) töövõtulepingu alusel teise poole (tellija) ülesande alusel omal vastutusel teatud töö ära tegema ja selle tulemuse tellijale üle andma, kusjuures tellija on kohustatud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja on saanud hageja töökodadest sõidukid kätte. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et töövõtja esitas töö vastuvõtmiseks tellijale. Kostja ei ole tuginenud sellele, et remonttööd oleks tehtud puudustega. Seega on tõendatud, et hageja tegi töö puudusteta ning kostja võttis selle vastu. Kostjale on esitatud arveid e-posti aadressidele: xxx, xxx, [email protected]. Ühestki e-kirjast ei nähtu, et kostjal oleks olnud pretensioone teostatud tööde osas. Kostja on põhjendanud arvete
4
tasumata jätmist asjaoluga, et autojuhtide palgad vajavad maksmist ja viivitamisel muud kostjast tulenevad põhjused (dtl 63).
14.Leedu tsiviilkoodeksi § 6.655 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingus ei ole ette nähtud töö või selle üksikute etappide eest ettemakset, on tellija kohustatud maksma vabakutselisele töövõtjale kokkulepitud tasu ja § 6.205 järgi on lepingu täitmata jätmine mistahes lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas lepingutingimustele mittevastav täitmine ja täitmise tähtaja ületamine. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja enda raha maksmise kohustust täitnud ei ole.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on kostja jätnud oma vastuväited põhjendamata ning tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kostja alusetult keeldunud hageja poolt kostjale väljastatud arvete tasumisest, vaidlusalused tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
16.Hageja on esitanud kosta vastu kahju hüvitamise nõude summas 780 eurot. Hagejal on tekkinud kohtueelsed menetluskulud seoses võlgnevuse sissenõudmisega (dtl 77). Leedu tsiviilkoodeksi § 6.249 lg 4 p 3 kohaselt hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja saatis kostjale korduvalt nõudekirju. Kostja andis korduvaid lubadusi võlgnevus likvideerida, kuid kahetsusväärselt seda siiski ei teinud. Hageja kaasas kohtueelsele võlgnevuse sissenõudmisele lepingulise esindaja, et saavutada lahendus kohtusse pöördumise eelselt (dtl 255). Riigikohus on 09. veebruari 2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 (p 29) selgitanud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohtu hinnangul oli kulutus vajalik ja põhjendatud.
17.Hageja on esitanud viivisenõude summas 480,56 eurot arvete tasumisega viivitamise eest ning viivisenõude kahju hüvitamise nõudelt. Leedu tsiviilkoodeksi § 6.210 lg 1 võimaldab hagejal nõuda võlgnetud summadelt viivist. Viivisemääraks on viivisemäär, mis on toodud Leedu seaduses hilinenud maksete kohta kaubanduslikes tehingutes § 3 lg-s 4, s.o. seadusjärgne viivisemäär 12,5% aastas. Hageja on esitanud viivise tekkimise kronoloogia ja arvestuse (dtl 348-349). Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Hageja on esitanud viivisenõude ka TsMS § 367 alusel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis TsMS § 367 alusel alates 4.06.2024. a kuni kohustuse täieliku tasumiseni.
18.Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase 5
tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Kohtu hinnangul on kostja käitunud käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega.
19.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja esitas 12.09.2024. a Harju Maakohtule pankrotiavalduse (tsiviilasi 2-24-13796), s.o. samal ajal kui toimus käesolevas menetluses kostja määruskaebuse menetlemine. Ajutise halduri aruandest nähtub, et kostja tunnistab võlgnevust hageja ees kokku summas 11 783,91 eurot. Käesolevas menetluses esitatud vastuväited hageja nõudele on esitatud kohtu hinnangul seega üksnes hagejale menetluskulude näol kahju tekitamise eesmärgil. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Hageja on tasunud riigilõivu summas 980 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 14 611,18 eurot tasumisele riigilõiv 910 eurot, lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise taotluselt. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 980 eurot.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 7 768 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 40,5 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kohtunõuete täitmiseks, kohtuistungil osalemiseks.
24.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 191,80 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et 6
keskmine tasu õigusteenuse eest summas 191,80 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.