Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) hagi MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus vastu võla nõudes 3 913.69 eurot
Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) (registrikood 75039729, asukoht: Peetri plats 3-23, 20308 Narva), lepinguline esindaja: Andrei Matvejev (e-post: [email protected]); Kostja: MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus (registrikood 80396851, asukoht: Jaama 40-15, 41532 Jõhvi, e-post: [email protected]), seaduslikud esindajad: A S (e-post: ) ja V B, lepinguline esindaja: Oleg Nišajev (e-post: [email protected], [email protected]).
Välja mõista kostja MTÜ-lt Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus hageja Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) kasuks 3 913 (kolm tuhat üheksasada kolmteist) eurot ja 69 senti (s.o põhivõlgnevus).
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostja MTÜ-lt Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus hageja Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) kasuks 1 (5)
2-18-118794 menetluskulud kokku summas 525 (viissada kakskümmend viis) eurot ja 40 senti (s.h riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud osaliselt 200.40 eurot).
4.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 225 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD
1.Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) esitas 30.08.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3 913.69 eurot saamiseks. Kohus tegi 14.09.2018 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 01.10.2018 nõudele vastuväite kogu nõude ulatuses. Võlgnik teatas, et ei nõustu nõudega. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 30.10.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.14. novembril 2018 esitatud hagiavalduse kohaselt 27.03.2017 hageja ja kostja vahel oli sõlmitud linnavara üürileping nr 1 /795-P, mille alusel võttis kostja üürile xxxx hoone 1. korrusel asuvad ruumid xxxx, xxxx üldpinnaga 162,1 m2. Lepingu punkti 3.2 ls 1 kohaselt on kostja kohustatud maksma üüri hageja esitatud arvete alusel hageja poolt näidatud arveldusarvele jooksva kuu eest selle viimaseks kuupäevaks. Lepingu punkti 3.4. kohaselt kohustub kostja lisaks üürile tasuma hagejale ka kõrvalkulud. Vaatamata poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele jättis kostja seadusega ja lepinguga ettenähtud üüritasu ning kõrvalkulud tasumata, millega rikkus rangelt nii seaduse, kui ka üürilepingu sätteid.
3.13.11.2017 nõudega nõudis hageja kostjalt olemasoleva võlgnevuse tasumist. 31.01.2018.a sõlmisid pooled kokkuleppe võlgnevuse tasumise kohta. Pooled leppisid kokku, et üüritasu ning kõrvalkulud võlgnevuse summas 2 282.77 eurot peab kostja tasuma graafiku järgi ning olemasolev võlgnevus peab olema tasutud hiljemalt 30.04.2018.
4.24.04.2018 avaldusega ütles hageja poolte vahel 27.03.2017 sõlmitud lepingu üles. 24.04.2018 viitas hageja lepingu punktile 6.3 ja 6.3.4, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda lepingu lõpetamist teatades sellest kostjale 1 (üks) kuu ette juhul, kui kostjal on üüri ja kõrvalkulude tasumisel võlgnevus üle 1 (ühe) kuu. Hageja teatas kostjale, et kostja on korduvalt rikkunud temale 27.03.2017.a lepingu punktidest 3.1, 3.2, 3.4.1, 3.4.3 tulenevat üüri ja hooldustasu ja kommunaalteenuste maksmise kohustust, s.o viivitanud tasumisega enam kui kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval.
5.Tuginedes ülaltoodule ütles hageja kostjaga sõlmitud üürilepingu üles alates 29.05.2018 VÕS § 313 lg 1, § 316 lg 1 p 1 ja 2 ning § 325 lg 1 ja 2 alusel. Hageja palus kostjat tagastada üleantud lepingu ese 2 (5)
2-18-118794 hagejale 29.05.2018 kell 14.00. 23.04.2018 seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees 3 217 eurot, mille nõudis htasuda hiljemalt 30.04.2018. Põhjusel, et kostja ei tagastanud hagejale lepingu esemet 24.04.2018 ülesütlemisavalduses ettenähtud tähtajaks, siis 15.06.2018 avaldusega nõudis hageja kostjal tagastada hagejale üleantud lepingu ese hiljemalt 25.06.2018 kell 10.00. Hageja teatas kostjale, et 14.06.2018 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees 3 944.04 eurot ning nõudis olemasoleva võlgnevuse tasumist hiljemalt 30.06.2018. Põhjusel, et kostja ei tagastanud hagejale lepingu esemet 15.06.2018 valduses ettenähtud tähtajaks, siis 01.08.2018 avaldusega nõudis hageja kostjal tagastada hagejale üleantud lepingu ese hiljemalt 06.08.2018 kell 10.00. Hageja teatas kostjale, et 31.07.2018 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees 3 913.69 eurot ning nõudis olemasoleva võlgnevuse tasumist hiljemalt 30.06.2018. Peale 31.07.2018 avalduse esitamist vabastas kostja üüritud ruumid ning tagastas need hagejale. Samal ajal jättis kostja olemasoleva võlgnevuse hagejale tasumata. 09.08.2018 nõudis hageja kostjalt võlgnevuse summas 3 913.69 eurot tasumist hiljemalt 15.08.2018. Määratud tähtajaks ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud.
6.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 271 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevus 3 913.69 eurot ja menetluskulud 865 eurot.
7.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
8.Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus on hagimaterjalid saatnud kostjale aadressile xxxx, kuid materjalid on kohtule tagastatud. Samuti on kohus saatnud hagimaterjalid kostja e-posti aadressil [email protected], kuid dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Kohus saatis 18.01.2019 hagimaterjalid kostja lepingulise esindaja e-posti aadressidele [email protected] ja [email protected] menetlusdokumentide kättetoimetatuks lugemise hoiatusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kuivõrd kostja on maksekäsu kiirmenetluses 01.10.2018 avaldanud kohtule oma lepingulise esindaja e-posti aadressid, siis loeb kohus hagimaterjalid TsMS § 3141 lg 2 alusel kostjale kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, s.o 23.01.2019. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
10.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus 3 (5)
2-18-118794 seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 271 lg 1 alusel kogu haginõude 3 913.69 euro ulatuses, s.o põhivõlgnevus
11.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
13.Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet on tasunud hageja eest 30.08.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 117.41 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, digitoimikus lk 5-7) ja 14.11.2018 hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu summas 207.59 eurot (maksekorraldus nr 2390). Kokku on hageja eest seega tasutud riigilõivu 325 eurot. Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud 450 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 90 eurot, kokku koos käibemaksuga 540 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 325 eurot ja õigusabikulud 540 eurot.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 14.11.2018 hagiavalduse (4 lk, millest sisuline tekst 2,5 lk).
16.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1,67 tundi (2,5 lk x 40 min : 60 min).
17.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot koos käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus 4 (5)
2-18-118794 tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
18.Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 200.40 eurot (120 x 1,67t). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 525.40 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 200.40 eurot ja riigilõiv 325 eurot.
19.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi 30.04.2019 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus 25.03.2019 esitatud kaja menetlusse võtmisest.
1.Keelduda MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus 22.05.2019 määruskaebuse Viru Maakohtu 30.04.2019 kaja menetlusse võtmisest keeldumise kohtumääruse peale menetlusse võtmisest.