Swedbank Liising Aktsiaselts hagi OÜ Faasion Kaubandus vastu garantiist tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn Hageja lepinguline esindaja jurist Jüri Puust Kostja OÜ Faasion Kaubandus, registrikood 10996495, asukoht Põllu tn 32, 92414 Kärdla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Kostja lepinguline esindaja Alari Avamägi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
15. jaanuar 2019.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Faasion Kaubandus (10996495) hageja Swedbank Liising AS (10434248) kasuks 3 500 (kolm tuhat viissada) eurot.
3.Võtta vastu osaline hagist loobumine menetluskulude nõudes summas 20 eurot ning selles osas lõpetada tsiviilasja menetlus.
4.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine.
6.Välja mõista kostjalt OÜ Faasion Kaubandus hageja Swedbank Liising AS kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 300 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.09.03.2018.a esitas Swedbank Liising AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A OÜ ja OÜ Faasion Kaubanduse vastu 4 274,32 euro nõudes. OÜ Faasion Kaubandus esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. A OÜ osas tegi Pärnu Maakohus 28.05.2018.a maksekäsu, millega kohustas võlgnikku tasuma Swedbank Liising AS-le põhinõuded summas 2 365,58 eurot, hüvitama riigilõivu 141,93 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 28.05.2018.a. kohtumäärusega anti Swedbank Liising AS nõue OÜ Faasion Kaubanduse vastu üle Harju Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses. 29.05.2018.a. edastas Harju Maakohus tsiviilasja lahendamiseks kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja esitas kohtule hagi 03.07.2018.a. ning täpsustas oma nõuet 11.07.2018.a. Hageja Swedbank Liising AS palub kostjalt välja mõista 3 500 eurot. Swedbank Liising AS ja A OÜ sõlmisid 22.06.2016.a. liisingulepingu nr *, mille esemeks oli sõiduauto Volkswagen Golf Variant. 27.06.2016.a. väljastas OÜ Faasion Kaubandus hagejale garantiikirja nr *. Kostja garanteeris liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel. Garantii oli välja antud tingimusteta ning tagasivõtmatult. Kostja kohustus hageja ees ei sõltu liisingulepingust ega selle kehtivusest. Liisinguleping lõpetati poolte kokkuleppel. Liisingueseme müügist saadud raha ei katnud kogu võlgniku võlgnevust hageja ees, mistõttu oli võlgnik kohustatud hüvitama müügikahju. Hageja nõue võlgniku A OÜ vastu on 4 966,25 eurot. Hageja esitas kostjale kirjaliku nõude. Kostja pidi nõude tasuma 01.06.2017.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. Garanteeritavast lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 4 966,25 eurot. Hageja nõuab kostjalt 3 500 eurot. Kostja on kohustust rikkunud. Rahalise kohustuse täitmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kohaldamisele kuuluvad garantii sätted.
3.11.07.2018.a. nõude täpsustuses selgitab hageja, et kostjale esitatud garantiinõue on 3 029,02 eurot. Kostja sai garantiinõude kätte 30.05.2017.a Viivist on arvestatud summalt
3 029,02 eurot perioodi 05.06.2017-07.11.2017 ehk 156 päeva eest summas 1 181,32 eurot. Viivise määraks on 0,25% päevas. Hagejale tasuti 07.11.2017.a. 663,44 eurot. Seega alates 07.11.2017 on viivise arvestus põhiosa summalt 2 365,58 eurot. Viivised perioodi 07.11.2017.a. kuni 04.07.2018.a. eest on summas 1 419,35 eurot 240 päeva eest. Viivise määr on 0,25% päevas. Viivised kokku on 2 600,67 eurot, millest hageja nõuab 1 134,42 eurot.
4.03.07.2018.a. esitatud hagis nõudis hageja menetluskulu väljamõistmist summas 20 eurot ja riigilõivu väljamõistmist summas 300 eurot. 11.07.2018.a. esitatud avalduses loobus hageja 20 euro menetluskulu väljamõistmise nõudest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja hinnangul tuleneb hageja nõue hageja ja A OÜ vahel sõlmitud liisingulepingust ja kostja poolt väljastatud garantiikirjast. Kostja on seisukohal, et liisingulepingut ei lõpetatud poolte kokkuleppel. Liisinguleping lõpetati hageja algatusel, mistõttu sai hageja liisingueseme enda valdusesse. Liisingueseme müük toimus täielikult hageja tingimustel. Kostjal puudus müügiprotsessist ülevaade ning kostjal ega A OÜ-l ei võimaldatud müügiprotsessis osaleda. Hagejal puudub nõue, mida saaks garantiikirja alusel rahuldada. Nõude aluseks ei saa olla liisingueseme jääkmaksumuse ja realiseerimisest saadud summade vahel. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-52-11, tuleb arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte aga hilisemat müügihinda. Hageja alustas liisingueseme müüki 12 666,67 eurolt, millele lisandub käibemaks. Hageja võõrandas liisingueseme 10 833,34 euro eest. Kostja on seisukohal, et liisingueseme väärtus oli tagastamise hetkel suurem kui 12 666,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja võttis ise kostja kontolt 663,44 eurot, ületades sellega talle garantiikirja punktis 7 antud volitusi.
6.Hageja on esitanud hagi kohtule pahatahtlikult. Müügikahju nõue on alusetu. Hageja on loobunud väidetava nõude esitamisest A OÜ vastu ning on esitanud olematu nõude kostja vastu. Hageja soovis vältida nii asjakohaste vastuväidete esitamist. Hageja nõue on ka hea usu vastane. Hageja on ise nõude põhjustanud, kuna müüs liisingueseme alla selle väärust. Hea usu vastane on nõue ka seetõttu, et hageja ei esitanud hagi A OÜ vastu.
7.Kohtuistungil oli kostja läbivalt seisukohal, et kohaldamisele kuluvad VÕS § 367 lg 3 sätted. Arvestada tuleb liisingueseme väärtusega selle tagastamise hetkel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsusega lahendab kohus veel lahendamata taotlused. 03.07.2018.a. esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista
menetluskulu summas 20 eurot /I kd tl 39/. 11.07.2018.a. esitas hageja kohtule avalduse, milles loobus menetluskulu väljamõistmise nõudest summas 20 eurot /I kd tl 68/. Kohus võtab vastu hageja osalise loobumise hagist menetluskulude nõudest summas 20 eurot ning lõpetab selles osas menetluse TsMS 428 lg 1 p 3 alusel.
9.Hageja, liisinguandja Swedbank Liising AS ja liisinguvõtja A OÜ sõlmisid 22.06.2016.a. liisingulepingu nr *, mille liisinguesemeks oli sõiduauto Volkswagen Golf Variant 1,4. Lepingu eritingimuste kohaselt liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks väljastab Faasion Kaubandus OÜ garantiikirja /I kd tl 43-47/. Garantiikirja nr 01204120L kohaselt on garantii andja Faasion Kaubandus OÜ, Liisinguandja Swedbank Liising AS ja liisinguvõtja A OÜ. Faasion Kaubandus OÜ poolt on garantiikirja allkirjastanud T M 27.06.2016 /I kd tl 50-52/. Hageja on esitanud nõude garantiikirja alusel.
10.Garantiikirja p 1 järgi garantii andja garanteerib liisinguandjale liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel. Punkt 2 sätestab, et garantiikirja alusel tagab garantii andja kõigi liisingulepingust tulenevate liisinguandja nõuete hüvitamise. Kostja põhiline vastuväide menetluses on, et kohaldamisele kuulub VÕS § 367 lg 3, mis sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
11.Kohus nõustub hagejaga, et kohaldamisele kuuluvad VÕS § 155 sätted. VÕS § 155 lg 3 kohaselt garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.
12.Faasion Kaubandus OÜ on majandustegevuses tegutsev isik. Seega võis ta võtta VÕS § 155 lg 1 kohaselt kohustuse võlausaldaja suhtes, et täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. VÕS § 155 lg 2 järgi garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg 2 ja 3 koostoimest tuleneb, et garantiist tuleneva nõude maksmapanek sõltub ainult garantii enda tingimustest. Garantii on kostja ja hageja vaheline suhe, mille aluseks on garantiileping nr *. Kohustused, mis tulevad kostjal täita on ära määratud garantiis.
13.Garantiikirja punkti 2 alusel tagab kostja kõigi liisingulepingust tulenevate liisinguandja nõuete (sealhulgas, kuid mitte ainult tasumata osamaksete, intressi ning liisingulepingu rikkumisest tulenevate viiviste, leppetrahvide, tekitatud kahjunõuete ja saamata jäänud tulu) hüvitamise. Garantiikirjast tulenev garantii andja kohustus liisinguandja ees ei sõltu liisingulepingust ega selle kehtivusest. Garantiikirja punktist 1 ja 2 ning VÕS § 155 lg-st 2 ja 3 tuleneb üheselt, et kohaldamisele kuuluvad garantii sätted. Riigikohus lahendis 3-2-1-34-13 punktis 16 selgitab garantii olemust ja kohaldamise aluseid. Muu hulgas märgib Riigikohus, et garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks
hagi VÕS § 1028 jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära (vt 5. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 tehtud otsuse p 13). Garantii eesmärgiks on lihtsustada hageja nõude rahuldamist.
14.Arvestades poolte vahel sõlmitud garantiikirja, VÕS § 155 sätteid ning Riigikohtu seisukohti, on kohtu hinnangul täidetud eeldused hageja nõude rahuldamiseks garantiist tulenevalt. Garantiikirja p 3 järgi väljamakse saamiseks pidi hageja esitama kostjale kirjaliku nõude, mis sisaldab liisinguvõtja poolt rikutud kohustuse kirjeldust. Garantii andja pidi tasuma nõude 3 tööpäeva jooksul arvates nõude kättesaamisest. Nõue on õigus garandile esitada, kui liisinguvõtja on hilinenud mistahes liisingulepingu alusel tasumisele kuuluva maksega rohkem kui 15 päeva. 29.05.2017.a. esitas hageja kostjale nõude summas 3 029,02 eurot. Juurde oli lisatud nõude kalkulatsioon /I kd tl 55-56/. Vaidlust ei ole, et kostja on nõude kätte saanud 30.05.2017.a vastavalt garantiikirja punktis 3 sätestatud tingimustele allkirja vastu /I kd tl 57-58/. Kalkulatsiooni kohaselt on vara jääkmaksumuse nõue 2 012,99 eurot, graafikujärgsed tasumata maksed summas 622,05 eurot viivised summas 14,82 eurot ning vara realiseerimisega seotud kulud summas 379,16 eurot, kõik kokku 3 029,02 eurot. Kohus leiab, et kalkulatsioonis olevad nõuded sisaldavad endas arusaadavalt liisinguvõtja poolt rikutud kohustuse kirjeldust. Rikutud kohustused on nõueteks, mida hageja on õigustatud kostja vastu esitama vastavalt garantiikirja punktile 2.
15.Kohus on märkinud otsuse punktis 11, et kohaldamisele kuuluvad VÕS § 155 sätted. Kostja poolt esitatud vastuväited põhinevad liisingulepingul, mitte aga garantiil, mistõttu kohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohaste väidetega. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole esitanud tõendeid selles, et A OÜ on tasunud graafikujärgsed maksed. Samuti ei ole kostja tõendanud, et A OÜ ei olnud viivituses arve nr * tasumisega. Kostja väited, et nõue on hea usu vastane, kuna hageja ei ole esitanud hagi Argdisain OÜ vastu, on asjakohatu. Vaidlust ei ole, et A OÜ suhtes on hageja kasuks tehtud 28.05.2018.a. kohtulahend - maksekäsk, millega on A OÜ-lt välja mõistetud hageja kasuks põhinõue summas 2 365,58 eurot. Seega on hagejal täitmisele kuuluv lahend, mis välistab samas nõudes kohtusse pöördumise A OÜ vastu vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 4.
16.Kostja väide, et hageja ei saa nõude esitamisel lähtuda müügikahju nõudest, ei ole asjakohane garantii kohaldamise tõttu. Siiski märgib kohus vastuseks kostja väidetele, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt liisingueseme väärtus oli selle tagastamise hetkel suurem kui 12 666,67 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 5 lg 2 kohaselt peab pool tõendama asjaolud, millele ta tugineb. Kostja esitatud väljatrükist auto 24.ee-st nähtub, et liisingulepingu esemeks olnud sõiduk oli algselt müügis hinnaga 15 200 eurot, mis sisaldab käibemaksu ning soodushind on 13 150 eurot /I kd tl 200-201/. Nimetatud tõend ei tõenda, et liisinguese tagastati hagejale suurema väärtusega kui 12 666,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Tõendist nähtub, et sõiduk oli broneeritud kuni 27.04.2017.a. Vaidlust ei ole, et vara võõrandati 10 833,34 euro eest, millele lisandub käibemaks, mis teeb müügihinnaks
13 000 eurot. A OÜ ja Swedbank Liising AS vahelisest kirjavahetusest nähtub, et seisuga 10. jaanuar 2017.a. ei olnud liisinguese hagejale tagastatud /I kd tl 154-159/. 11.01.2017.a. teavitas hageja kostjat autoliisinguga seotud teemadest, sest lepingul oli kostja garantii /I kd tl 160/. Teavitusest nähtub, et sõiduk ei olnud ka seisuga 11.01.2017.a hageja valduses. Kostja, tuginedes VÕS § 367 lg 3 sätetele, ei ole esitanud tõendeid ka selles, kuna auto tagastati liisinguandjale. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja ütles liisingulepingu üles. Kohtule esitatud elektronkirjavahtus tõendab, et liisinguleping lõpetati A OÜ ja hageja vahel poolt kokkuleppel /I kd tl 154-155/ Eeltoodust nähtub, et kostja on menetluses esitanud küll vastuväited, kuid jätnud need tõendamata. Seega on tegemist paljasõnaliste tõendamata väidetega, mis kohtu hinnangul ei ole asjakohased arvestades nõude aluseks olevaid asjaolusid.
17.Kostja esitas nõudele vastuväite motiivil, et hageja on arvestanud viiviselt viivist, mis on lubamatu tulenevalt VÕS § 113 lg-st 6 /I kd tl 191/. Garantiikirja punkt 2 järgi tagas kostja liisingulepingu rikkumisest tulenevate viiviste hüvitamise. Nõude kalkulatsiooni järgi on viivised 14,82 eurot /I kd tl 56/. Nõude arvestuses /I kd tl 53 ja 70/ sisaldub viivis 14,82 eurot põhinõudes. Garantiikirja p 4 sätestab, et juhul, kui garantii andja jätab tasumata või tasub mittetäielikult garantiikirja alusel maksmisele kuuluva summa, on liisinguandjal õigus alustada viivise arvestamist määraga 0,25% päevas puudujäävalt summalt tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud nõudma põhinõudes viivist 14,82 eurot, kuid nimetatud summalt viivise nõue garantiikirja alusel on vastuolus tsiviilõiguse üldpõhimõttega. Riigikohus lahendis 3-2-1-49-12 punktis 11 selgitab, et garatiilepingust tulenevate õiguste teostamine ei tohi olla vastuolus tsiviilõiguste üldpõhimõttega. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulemevate õiguste teostamise kuritarvitamine. VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole lubatud nõuda viivist viivise maksmisega viivitamise korral. Tegemist on imperatiivse normiga. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt viivise arvestamine summalt 14,82 eurot on vastuolus VÕS § 113 lg 6 sätestatud põhimõttega. Kohtu hinnangul on nimetatud viivisnõude osas kostja vastuväite näol tegemist vastuväitega, mida tuleb tõlgendada kui VÕS § 155 lg-s 3 nimetaud vastuväidet. Nõude esitamine garantiikirja alusel ei saa ega tohi olla vastuolus hea usu põhimõttega. Seetõttu on TsÜS § 138 ning VÕS § 6 sätetel tühine poolte vahel sõlmitud garantiikiri osas, milles viiviselt arvestatakse viivist.
18.Garantiikirja alusel esitatud nõue on kostjal kätte saadud 30.05.2017.a. nõue tuli täita 3 tööpäeva jooksul so hiljemalt 02.06.2017.a. Alates 03.06.2017.a. on hagejal õigus arvestada viivist summalt 3014,2 (3 029,02-14,82) eurot. Viivis 0,25% päevas on 7,535 eurot. Hagiavaldusest ei nähtunud, kuidas on kujunenud hageja viivise arvestus, mistõttu jättis kohus hagi 04.07.2018.a. kohtumäärusega käiguta. Avalduses, millega hageja kõrvaldas hagis esinevad puudused on hageja märkinud, et nõuab viiviseid perioodi 05.06.2017 kuni 07.11.2017 ja perioodi 07.11.2017 kuni 04.07.2018.a. eest. Kokku nõuab hageja kostjalt viiviseid summas 1 134,42 eurot. Hageja nõuab viiviseid alates 05.06.2017. Viivised perioodil 05.06.2017 kuni 06.11.2017 on summas 1167,93 eurot 155 päeva eest. Kostja tasus 07.11.2017.a. 663,44 eurot, seega alates 07.11.2017 kuni 04.07.2018.a. tuleb viivist 0,25%
päevas arvestada summalt 2 350,76 (3 014,20-663,44) eurot, mis viivisemääraks teeb 5,877 eurot päevas. Viivis 240 päeva eest on summas 1 410,48 eurot. Kokku on viivised summas 2 578,41 eurot. Hageja on vähendanud viiviseid ning nõuab kostjalt viivistena 1 134,42 eurot.
19.Kostja ei ole täitnud alates 07.11.2017.a. põhikohustust summas 2 365,58 eurot. VÕS § 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 155 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2 365,58 eurot. Viivised 1 134,42 eurot mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel. Hagi rahuldatakse täielikult.
20.Hagihind on 3 500 eurot vastavalt TsMS § 124 lg 1, 133 lg 1 ja 134 lg 1. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
21.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu täies ulatuses, seega jäävad menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
22.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuses. Kuna menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda, siis menetlusökonoomikast lähtuvalt määrab kohus rahaliselt kindlaks need menetluskulud, mis kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot /I kd tl 61/, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Tegemist on kohtukuluga TsMS § 138 lg 2 tähenduses. Hageja taotlusel ning TsMS §177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.