AB “Lietuvos draudimas“, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi M. S. vastu võla nõudes
Hagi hind
1048,71 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AB “Lietuvos draudimas“, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, rk 12831829, lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja: M. S., ik XXX , elukoht XXX
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista välja kostjalt M. S. hageja AB “Lietuvos draudimas“, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, kasuks tasumata põhivõlgnevus 909,57 eurot ja 23.05.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 42,17 eurot.
3.Mõista välja kostjalt M. S. hageja AB “Lietuvos draudimas“, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (909,57 eurot) tasumata jäägilt alates 24.05.2025 kuni põhivõlgnevuse 909,57 euro tasumiseni.
4.Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja M. S. kanda. Välja mõista kostjalt M. S. hageja AB “Lietuvos draudimas“, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, kasuks menetluskulude katteks 430 eurot.
5.Mõista välja kostjalt M. S. hageja AB “Lietuvos draudimas“, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskuludelt (kokku 430 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.07.05.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 20.05.2024 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas kahjujuhtum, milles osalesid sõiduk Toyota Hilux (xxxx) ja jalgratas, mida juhtis kostja. Kahjujuhtumi põhjustas kostja, kes olles joobeseisundis, vasakpöörde sooritamisel ei veendunud selle ohutuses, ei andnud teed vastassuunas otse sõitnud sõidukile Toyota Hilux (xxxx), mille tulemusena sõitis küljelt sisse vastu liikuvale sõidukile. Kostja suhtes on 05.06.2024 tehtud Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590,24,000997, millega kostjat karistati LS § 16 lg 1 ja § 69 lg 1 nõuete rikkumise eest. Otsus on jõustunud 21.06.2024. Sõiduk Toyota Hilux (xxxx) oli kahjujuhtumi toimumise ajal kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga nr 5107487518. Kindlustusvõtja omavastutus oli 150 eurot. Kahjujuhtumi tulemusena kahjustada saanud sõiduki Toyota Hilux (xxxx) taastamiseks koostas kalkulatsiooni ja ka remontis auto, Heimarus OÜ summas 1292,68 eurot. Kalkulatsioonile lisatud fotodelt nähtuvad sõidukile tekkinud kahjustused. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel sõiduki remondimaksumuse summas 909,57 eurot. Omavastutus summas 150 eurot ja käibemaks jäid kindlustusvõtja kanda. Hageja koostööpartner 4PS OÜ poolt kostjale 06.12.2024 saadetud kahju hüvitamise nõudele kostja vastuväiteid ei esitanud, kuid ei ole ka kahju hüvitanud. Hageja saatis kostjale 06.12.2024 kohtuvälise kahjunõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahjunõudes andis hageja kostjale mõistliku tähtaja, 17 päeva, kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 23.12.2024. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 2
82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 24.12.2024, mil möödus hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivised hagi esitamise seisuga 07.05.2025 (periood 24.12.2024 – 07.05.2025 ehk 135 päeva eest) on 37,72 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee). Hageja palub kostjalt välja mõista ka edaspidise viivise alates 08.05.2025 kuni põhinõude (909,57 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja õigusabikulu käesolevas tsiviilasjas on seotud 4PS OÜ poolt osutatud õigusabiga summas 150 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 280 eurot. Hageja menetluskulu seisuga 07.05.2025 kokku on 430 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1). Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude 909,57 eurot, 07.05.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 37,72 eurot ning edaspidised seadusjärgsed viivised alates 08.05.2025 5 kuni põhinõude 909,57 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUS
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 08.05.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal koos hagi menetlusse võtmise määrusega on 08.05.2025 kostjale isiklikult kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 22.05.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski 3
kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud kogu ulatuses.
6.Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustuslepingu alusel kahjustatud isikule kahju hüvitanud (tasunud sõiduki remondimaksumuse), seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel on kahjustatud isiku nõue kostja vastu läinud üle hagejale. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja vastutab tekitatud kahju eest, kuna täidetud on deliktinõude eeldused: Kostja kahjustas teisele isikule kuuluvat sõidukit ning tekitas oma teoga varalise kahju, millest summa 909,57 eurot hüvitas hageja. Kostja tegu on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane. Kostja on tekitanud varalise kahju. Kostja tegu ei ole VÕS § 1045 lg 3 kohaselt vabandatav. VÕS § 128 lg 2 ja 132 lg 3 kohaselt on varalise kahju suuruseks 909,57 eurot. Kui kostja ei oleks jalgrattaga sõidukile Toyota Hilux (xxxx) külje pealt sisse sõitnud, siis ei oleks ka sõiduk kahjustada saanud. Kostja pidi ette nägema, et sellise teoga võib tekkida kahju. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kostja on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1052 toodud vastutust piiravad asjaolud puuduvad. Seega rahuldab kohus hageja kahjunõude ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 909,57 eurot.
7.Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 24.12.2024, mil möödus hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise alates 24.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.05.2025 summas 37,72 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt 909,57 eurolt alates 08.05.2025 – 23.05.2025 (k.a) 16 päeva eest, mis moodustab 4,45 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 23.05.2024 seisuga kokku summas 42,17 eurot (37,72 + 4,45).
9.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 24.05.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt kuni põhivõlgnevuse 4
909,57 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 867,40 eurot (909,57 – 42,17).
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulude katteks 150 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 1 tunni ulatuses hinnaga 150 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab TsMS § 175 lg 1 diskretsiooni alusel, et eelnimetatud õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 430 eurot (280 + 150).
14.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.