2-18-11718/23 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-18-11718 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetluse käik Hageja esitas 04.08.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu müügilepingust taganemise ja müügilepingu alusel saadu tagastamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 03.09.2018. Kostja esitas vastuse hagile 24.09.2018 ja 15.11.2018 täiendava seisukoha. Hageja esitas täiendavad seisukohad 28.09.2018 ja 15.11.2018. Kohtuistung toimus 12.12.2018. Hageja seisukohad Hagiavalduse kohaselt, 08.07.2018 sõlmisid hageja ja kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lõike 1 alusel müügilepingu, mille alusel hageja omandas sõiduauto Chrysler 300 C müügihinnaga 4500 eurot. Pärast auto ostmist ilmnesid autos vead, millest eelmine omanik ei rääkinud ostjale. Autol käigukast ei vaheta käike. Samuti tehti Ameerika Autoteeninduse OÜ-s auto läbivaatus ning seal ilmnes veel vigu. 13.07.2018 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, milles tõigi välja peidetud vead, sh autol ei ole võimalik käike vahetada. Kostja sai taganemisavalduse kätte ning ka vastas taganemisavadusele ning kostja ei nõustunud taganemisega. 20.07.2018 andis hageja kostjale täiendava tähtaja, kuid sellele kostja ei reageerinud, kuid ta sai selle kätte. Täiendav tähtaeg toimetati kätte läbi sotsiaalmeedia võrgustiku Facebook. Ameerika Autoteeninduse OÜ hinnangul ei ole kasutuskõlblik. Lähtuvalt eelnevast arvamusest palub hageja 08.07.2018 sõlmitud müügilepingu tühistamist ning sõiduauto eest tasutud raha s.o 4500 eurot tagasi. Samuti tagastab hageja kostjale ostetud auto. Kostja ei teavitanud hagejat puudustest ega vigadest. Antud hetkel olid need olulised, sest see andis ülevaate auto seisukorrast. Müüja ei rääkinud, et autol on probleeme käigukastiga ning ka nendest vigadest, mis tuli Ameerika Autoteeninduse OÜ läbivaatusest. Kui müüja oleks ostjale auto vigadest rääkinud, siis ostja ei oleks seda tehingut teinud ja antud autot ostnud. Hageja tegi tehingu eksimuse tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 järgi. Juhindudes VÕS § 116 lg 2 p 1 leiab hageja, et kostja rikkus lepingut oluliselt, sest hageja jäi ilma sellest, mida ta õigustatult lootis. Hageja lootis, et saab autot kasutada ilma probleemideta ja saab auto pikemaks ajaks kasutada, kuid autol ilmnesid probleemid koheselt peale ostu. Hageja tegi lepingust taganemise avalduse vastaspoolele kirjalikus vormis vastavalt VÕS § 188 lg 1. Lähtuvalt TsÜS § 90 lõikest 2 peab kostja tagastama hagejale tasutud raha 4500 eurot ning hageja tagastab auto. Ostja tegi müüjale taganemisavalduse ning kostja vastas, seega sai kostja taganemisavalduse kätte. Samuti andis hageja kostjale täiendava tähtaja VÕS § 114 lg 1 järgi. Täiendav tähtaeg anti 14 päeva, seega täiendav tähtaeg sai läbi 03.08.2018. Kostja ei ole täiendavale tähtajale reageerinud. 20.07.2018 saatis hageja tähitud kirjana täiendava tähtaja, kuid seda ei ole kostja kätte saanud. Kuna kostja võttis täiendava tähtaja andmise vastu facebookis, siis leiab hageja, et kostja on täiendava tähtaja materjalid kätte saanud. Hageja palub välja mõista lepingust taganemisel saadav summa 4500 eurot ning hageja tagastab kostjale ostetud sõiduauto Chrysler 300C. 28.09.2018 menetlusdokumendis esitab hageja omapoolse seisukoha kostja 24.09.2018 arvamusele, milles jääb oma varem esitatud seisukoha juurde. Asjaolu, et hageja ostis 11 aastat vana auto, ei ole veel põhjus, et autol on vaja koheselt remonti 3500 euro eest, mis oleks hagejale pea sama suure summa väljaminek kui oli auto hind. Seda, et kostjale vigadest ei räägitud, saab tõendada tunnistaja, kes oli auto ostmise juures. Hageja tegi lepingust taganemise avalduse. Lähtuvalt TsÜS § 90 lg 2 peab kostja tagastama hagejale tasutud raha 4500 eurot ning hageja tagastab auto. Hageja jääb oma nõude juurde ning palub kohtul hagi rahuldada. 15.11.2018 menetlusdokumendis selgitab hageja, et Ameerika Autoteeninduse OÜ-s kontrolli

2-18-11718 käigus tuvastati, et käigukasti juhtmoodul edastab veakoodi, mis viitab käigukasti kiiruse anduri veale. Vaja vahetada käigukasti juhtmooduli elektroonika, mis sisaldab ka kõne all olevat andurit. Kui ei ole võimalik tuvastada, millal viimati vahetati autol käigukasti õli, siis peab selle töö käigus vahetama käigukasti õli. Tuvastati, et rehvirõhu märgutuli põleb. Põlev märgutuli viitab, et kas rehvides on vähe rõhku või on süsteemis rike. Kuna rehvide rõhk oli normi piires siis on selge, et kas andurid on vigased, üldse puudulikud või on rike süsteemis. Parkimisabi kontroll/diagnostika tuvastas, et parkimisabi andurite juhtmooduliga puudub ühendus. Kliima ei tööta – kontrolli käigus tuvastati, et kliima radiaator lekib. Kliima süsteem töötab rõhu all ja süsteemi rõhku kontrollib vastav andur. Kui on juba võimalik tuvastada välisel vaatlusel, et süsteem lekib siis võib kindel olla, et süsteem ei tööta. Külma mootoriga on tunda, et auto töötab ebaühtlaselt ja see võib olla ka käivitusega seotud. Hageja leiab, et ülalpool toodud ning Ameerika Autoteenindus OÜ-st saadud tõend tõendab, et auto on sõidukõlbmatu. Kuna autole sooritati üldülevaatus, detailidesse laskumisel tuleb auto remondiks lisaks palgata elektrikud, mootori seisukorra jaoks oleks tarvis teha eraldi ekspertiis, kuna hetkel on tegemist vaid eksperdi kahtlusega, et mootoris peitub mingi viga ja eksperdi arvamus ning kui tema arvates on tegu sõidukõlbmatu/kasutamiseks ohtliku autoga, siis järelikult on auto vead suuremad kui esmasel ekspertiisil selgunud. Hageja leiab, et kostja väide, et AC-d on vaja, täita ei ole tõene. Radiaator lekkis ning seega on võimatu täita AC-d. Eksperdid tõid hinnapakkumises kommentaariks, et antud autot on ohtlik kasutada ja ilmselgelt hageja ei ostaks autot, et seda paari päevaga ise oma hoolimatu kasutamisviisiga ära rikkuda. Hageja ei oleks antud autot ostnud, kui oleks müüja talle rääkinud, et käigukastis on probleem, mis takistab auto kasutamist. Ameerika Autoteenindus OÜst saadud tõend tõendab, et auto ei ole sõidukõlblik ning on liikluses kasutamiseks ohtlik. Ka on Ameerika Autoteenindus OÜ-st öeldud, et auto käivitub raskelt. Siin võib ilmselt olla viga mootoris, kuid see takistab auto kasutamist. Sellest ei rääkinud müüja ostjale. Seega hageja leiab, et kostja ei rääkinud kõikidest auto vigadest. Kuulutuses ei olnud, et auto ei vaheta käike. Hageja eeldas, et auto on sellises korras, et seda saab kasutada ning eelkõige ostis auto pere tarvis. Ameerika Autoteenindus OÜ hinnangu põhjal ei saa autot kasutada. Seetõttu leiabki hageja, et antud tehing on tühistatav. Kostja seisukohad Vastuses vaidleb kostja hagile vastu ja palub tuvastada lepingust taganemise tühisus (tagajärjetus) ja tunnistada kostja lepingust taganemine kehtetuks (täitmata on taganemise materiaalsed eeldused). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: 08.07.2018 sõlmiti sõiduauto Chrysler 300C (reg.märk x) müügileping; sõiduauto ei olnud lepingu sõlmimisel uus, esmane registreerimine oli 04.09.2007 ehk tegemist on 11 aasta vanuse sõiduautoga, mille läbisõit oli üle 260 000 km, hagiavalduse lisa 2 kohaselt oli seisuga 17.07.2018 sõiduauto läbisõit 273 266 km; hageja (ostja) on tasunud kostjale (müüjale) sõiduauto ostuhinna 4500 eurot; sõiduauto valdus anti hagejale üle lepingu sõlmimisel ning käigukast vahetas käike – vastasel korral ei oleks olnud võimalik teha sõiduautoga ostueelset proovisõitu ning sõita lepingu sõlmimise järgselt; hageja kasutas sõiduautot alates 08.07.2018 kuni vähemalt 12.07.2018 ning sõiduauto oli osundatud perioodil sõidukorras, mh vahetas ka käike (hageja sms sõnum kostjale); hagiavalduses esitatud väidetav sõiduauto tehniline viga (käigukast ei vaheta käike) on tingitud varjatud puudusest (hageja sms sõnum kostjale). Kostjale heidetakse ette lepingu olulist rikkumist, mis seisnes selles, et ta ei teavitanud hagejat käigukasti väidetavast rikkest. Kostja ei nõustu hageja etteheitega ja kinnitab, et kõikidest temale teada olevatest puudustest on ta hagejat teavitanud. Hageja lepingust taganemise avaldus on põhjendamata, lepingust taganemiseks puudub õiguslik alus ehk lepingust taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Lepingust taganemine ei ole kehtiv põhjusel, et kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Põhjendamatu ja tõendamata on hageja etteheide, mille kohaselt on kostja lepingut oluliselt rikkunud põhjusel, et ta ei teavitanud lepingu sõlmimisel sõiduauto käigukasti võimalikust defektist. Kostja kinnitab, et temale ei olnud teada mitte ühtegi asjaolu,

2-18-11718 mille pinnalt oleks võimalik olnud isegi eeldada võimalikku käigukasti defekti ja sellest tulenevat riket. Hagiavalduse materjalide pinnalt ei ole võimalik aru saada, milles konkreetselt seisneb käigukasti rike (avarii) ning ei ole tõendatud hageja väide, mille kohaselt ei ole sõiduauto kasutamine võimalik. Hagiavalduse lisa 2 kohaselt on väidetava defektina märgitud „kast avariis”. Osundatud dokumendist (kviitung-arve) ei nähtu konkreetselt, milles „kasti avarii” seisneb. Tegemist võib olla näiteks mingi sellise defektiga, mille on põhjustanud kas hageja ebaõiged sõiduvõtted sõitmisel või siis tõesti avarii ehk liiklusõnnetus (füüsiline põhjus). Ka ei nähtu Ameerika Autoteeninduse OÜ kviitung-arvest, et käigud ei vahetu. Hageja ostis 11 aastat kasutuses olnud sõiduauto. Kuna lepingus ei lepitud kokku sõiduki kvaliteedis, pidi sõiduk vastama tavapärastele 11 aastast kasutatud suure läbisõiduga sõiduki nõuetele. Kostja hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna: hageja omandas 11 aasta vanuse ja suure läbisõiduga sõiduauto; enne lepingu sõlmimist tegi hageja ka proovisõitu ning mingeid probleeme käigukastiga ei olnud (käigud vahetusid) ning ei olnud ka vähemalt viie päeva jooksul; hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks olnud teadlik sellisest puudusest, millest ta ei teavitanud hagejat; kõikvõimalikest ja kostjale teada olevatest puudustest informeeriti ka hagejat; hagimaterjalidest ei nähtu, mida tähendab termin „kast avariis” ning millest see on tingitud ehk ei ole teada tekkepõhjus. Lepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata ning sellest tulenevalt ei ole ka lepingust kehtivalt taganetud. 15.11.2018 menetlusdokumendis kostja kinnitab, et sõiduauto müümisel ei esinenud sõiduautol probleeme käivitamisel, käigud vahetusid korralikult ning ka rehvirõhuandurid olid töökorras ning sellest johtuvalt seda teavet ka hagejale ei edastatud. Seega puudub vaidlus selles, et kostja nimetatud puudustest ei teavitanud hagejat – neid ei esinenud ei müügitehingu eelselt ega ka müügihetkel. Hagiavalduses ja selle lisades on sõiduauto puudusteks märgitud: käigukast ei vaheta käike; raske külmkäivitus; kliima ei tööta; rehvirõhu andurid ei ole korras. Asjaolu et kliima ei tööta, oli hagejale teada ning nimetatud puudus oli loetletud ka sõiduauto müügikuulutuses. Kliima mittetöötamisest on seega hagejat teavitatud ning see leiab veenvalt kinnitust müügikuulutusega. Puudub vaidlus, et kostja ei teavitanud hagejat käigukasti rikkest, probleemidest külmkäivitamisel ning samuti rehvirõhuandurite mitte töötamisest, kuna neid puudusi ei esinenud; müügikuulutuses on kirjas, et kliima ei tööta. Kostja lisab sõiduauto müügikuulutuse, millega tõendab, et sõiduauto müügikuulutuses olid märgitud kõik kostjale teada olevad puudused, sh asjaolu, et A/C (kliima) ei tööta. Kohtuistung Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et maksekorraldust ei ole, hageja tõendab ostu-müügi tehingu toimumist müügilepinguga. Kuivõrd kostja on vastu vaielnud, peaks kostja ekspertiisi tellima, aga menetluse huvides on hageja nõus seda tegema. Hageja ei ole 200 euroga nõus. Oluline on, et ülevaatusest saaks autoga läbi, see on kõik. Auto eest on tasutud 4500 eurot, kostja kinnitas, et raha on saadud. 4 päeva pärast tehingut ilmnes, et käigukast ei tööta ja et on ka muid probleeme. Hagejal oli kohustus teavidada kostjat esile kerkivatest probleemidest, mida ta ka tegi sms-i teel. Anti täiendav tähtaeg, mil kostja on seda teadet vaadanud, aga ei ole vastatud. Saadeti ka tähitud kirjana, aga sellel ei ole järel käidud. Sama dokument saadeti elektrooniliselt Facebooki, seda on kostja näinud. On saadetud ka tehingust taganemise avaldus. Kostja pole teinud konkreetseid vastupakkumisi. TsÜS § 92 eksimuse alusel soovib hageja tehingut tühistada, kuna talle ei esitatud auto puudusi ja nende kõrvaldamine läheb sama suureks kui auto hind. Kui hageja oleks seda teadnud ei oleks ta tehingut teinud. Hageja vastas kohtule, et ta maksis raha ära. Proovisõidud olid siiski erinevatel päevadel, nendest üks ostu päeval. Hageja viis auto kohe peale vea avastamist Ameerika Autosse ülevaatusesse, sealt leiti, et ka kuulutuses hoiatustulede osas ei olnud vaja teha vaid veateate kustutamist, neil olid reaalsed põhjused, mitte ei olnud sellest, et aku oli korra tühjaks jooksnud. Ka radiaator ei

2-18-11718 vajanud mitte lihtsalt täitmist, vaid oli katki. Kõik need vead ei saanud tekkida 4 päeva jooksul. Hageja sõitis autoga kuni käigukast lõpetas töötamise. Hageja parkis auto 12.juulil maja ette, siiamaani ei ole kasutanud, auto seisab kaamerate all. Kui auto on regulaarselt hooldatud, ei tohiks selliseid vigu olla. Küsimusele, et kas hageja on pöördunud ka mõne muu ettevõtte poole vigade parandamiseks, vastas hageja, et ta pöördus spetsialiseerunud ettevõtte poole, et saada nimekirja parandamist vajavatest vigadest. Autoteenindusest esitati hinnang, et autot on ohtlik kasutada. Kompromissina, kõige tähtsam on auto sõitma saada, ülevaatus läbi saada ja teadmine, et auto ei lagune sõidu ajal ära kui laps on tagaistmel. Minimaalselt on hageja nõus, et kostja organiseerib parandamise. Hagejale on oluline, et parandatud saaks vead, mis mõjutavad sõitmist. Parkimisandurid ja konditsioneer näiteks ei ole oluline. Oluline on, et auto saaks ohutult sõitma. Hageja arvestab kõikide vigadega, mis kuulutuses olid mainitud, need on hageja kanda. Käigukasti viga kuulutuses ei olnud. Kuulutuses seisis, et konditsioneer on vaja täita. Aga seal tuli välja et konditsioneer on katki. Samuti ABS lambid ei põlenud mitte aku tõrke pärast nagu kuulutuses kirjas oli, vaid olid päris põhjused sellel. Kui oleks pidurid vahetatud, siis ei oleks seda probleemi välja tulnud. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et puudusi, mida hageja ette heidab, tehingu sõlmimise ajal ei olnud, kostja ei teadnud neist, käigukast töötas, hageja tegi 2 proovisõitu, siis neid probleeme ei olnud. Kostja ei saa tõendada, et käigukast täna töötaks, kostja teab, et tehingu tegemise ja auto üleandmise ajal ning sellele eelnevalt ja vahetult enne tehingu tegemist tehtud proovisõitudel käigukast toimis. Puudustest millest kostja teadis, teavitas ta ka hagejat, need olid ka kuulutuses kirjas. Tegemist on vana sõiduautoga läbisõiduga üle 200 000 km. Asjade normaalsest kulumisest võib viga tekkida ükskõik mis ajal. Hageja esitatud dokumentidest saab lugeda välja, et tegu on anduri veaga, aga ei ole piisavalt esitatud tõendeid, et selgitada, mis viga on st tegu võibki olla vaid vigase anduriga. See töötas enne auto üleandmist, üleandmise ajal ja veel vähemalt 4 päeva kuivõrd 13.juuli sms sisaldas viidet eelmisele päevale st 12.juulile. Auto ostul ja vea avastamisel oli seega hageja esitatud materjalide järgi vahet vähemalt 4 päeva. Hageja esitatud materjalidest nähtub, et esmase diagnostika käigus pole suudetud täpset viga tuvastada. Ameerika Autol kui ametlikul esindusel on huvi varuosade müümiseks, et nad ei pakkunud hagejale lihtsalt anduri vahetust, vaid terve juhtelektroonika süsteemi vahetust. Kas hageja on uurinud, et äkki on sellel anduril vaid kontakt lahti või roostes. Hageja tugineb väitele, et teda ei teavitatud puudustest, tõendamiskoormis on temal, negatiivi ei saa tõendada. Kostja hinnangul võiks hageja pöörduda mõne lihtsama teeninduse juurde. Küsimus võib olla vaid ühes anduris, kohtuvaidluste jooksul seisev auto roostetab läbi. Tänaseks ei ole tõendeid esitatud või ekspertiisi taotletud. Ekspertiis saab tuvastada, et andur täna ei tööta; ei ole vaidlust, et tehingu ajal käigukast töötas. Ei näe põhjust ekspertiisiks, ei ole nõus, tõendite taotlused tuleb esitada õigeaegselt. Autoga ei saagi sõita kui käigukast ei tööta, seda ohtlikkust ei lugenud kostja asja materjalidest välja. Kostja pakkus kompromissi, asi ära lõpetada, menetluskulud jätta poolte kanda ja kostja maksab 200 eurot hagejale. Kostja ei ole nõus võtma ebamäärast kohustust parandamiseks ja ei soovi võtta kohustust, ise autot viia kuskile parandustesse. Hagejale müüdi kuulutuse järgi kümme aastat vana auto suure läbisõiduga, seal ei saanudki eeldada, et veermik on uus. Kostja tugineb eelnevalt kirjalikult esitatud seisukohtadele. Hageja esitatud väited ja dokumendid ei anna alust hagi rahuldamiseks. Kostja vastas kohtule, et ta kinnitab, et hageja maksis raha. Proovisõidud olid sama päeva hommikul ~ kell 12-13. Kostja teab paljusid kohti kus saab korda teha. Töö tunnitasu on peaaegu igal pool 30 eurot. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

2-18-11718 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 4) taganeda lepingust; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja nõue kuuluks vastavalt VÕS § 189 lg 1 kostja suhtes rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud, et ostjale üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas ning kostja on lepingut VÕS § 223 lg 1 mõttes oluliselt rikkunud, mistõttu on hageja lepingust kehtivalt taganenud. Kohus leiab, et hageja nõuete rahuldamiseks vajalikud eeldused ei ole täidetud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: - hageja ja kostja sõlmisid 08.07.2018 sõiduauto Chrysler 300C (reg.märk x) müügilepingu; - hageja on kostjale tasunud ostuhinna 08.07.2018 müügilepingu alusel 4500 eurot; - hageja poolt tehtud mitme proovisõidu ajal ei auto käigukastiga probleeme ei olnud, so autol käigud vahetusid; -kostja on müügikuulutuses avaldanud, et sõiduautol on järgmised puudused: A/C (kliima, konditsioneer) ei tööta, sest on vaja täita; ABS ja EPS lambid põlevad; tagumised parkimisandurid ei tööta. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas hageja on lepingust taganenud ning kas esinevad alused müügilepingu tühistamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas on täidetud materiaalõiguslikud eeldused hageja poolt müügilepingust taganemiseks. VÕS § 116 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 kohaselt, olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt, asi ei vasta muu hulgas

2-18-11718 lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 08.07.2018 müügilepingust nähtuvalt ei ole pooled kokku leppinud sõiduauto omadustes, seega pidi sõiduauto kõlbama otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, so sõitmiseks. Kostja on esitanud müügikuulutuse, millest nähtub, et sõiduauto esmane registreerimisaeg oli 2007 septembris ja seega oli auto müügi ajal 2018 juulis ~11 aastat vana. Sama müügikuulutuse kohaselt oli auto läbisõidumõõdiku näit 274 500 km. Lähtudes eeltoodust pidi sõiduauto kõlbama sõitmiseks ja vastama tavapärastele sama vanale ja sarnase suure läbisõiduga auto nõuetele, mitte uuele autole. Hageja ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et hageja tegi vähemalt kahel erineval korral autoga proovisõitu, seega oli hageja teadlik käigukasti töötamisest proovisõidu ajal ning auto käivitamise viisist ja võimalikust käivitamisraskusest. Hagiavalduse kohaselt ilmnes see, et auto käigukast ei vaheta käike, pärast ostu sooritamist. Hageja on kinnitanud, et ta ei oleks auto müügilepingut sõlminud, kui ta oleks olnud teadlik, et autol on probleeme käigukastiga. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et hageja sõitis autoga kuni käigukast lõpetas töötamise. Kohtu hinnangul on hageja väidetega tõendatud, et kostja andis hagejale üle tavapäraselt töötava käigukastiga auto. Ameerika Autoteeninduse OÜ 19.07.2018 kviitung-arvel nr 47292 on märgitud, et sõiduautole on tehtud ülddiagnostika ja ühe selgitusena, et kast avariis ning raske külmkäivitus. Hageja on 15.11.2018 esitanud täpsustava teabe käigukasti probleemi kohta, mille kohaselt Ameerika Autoteeninduse OÜ-s kontrolli käigus tuvastati, et käigukasti juhtmoodul edastab veakoodi, mis viitab käigukasti kiiruse anduri veale; et vaja vahetada käigukasti juhtmooduli elektroonika, mis sisaldab ka kõne all olevat andurit. Kui ei ole võimalik tuvastada, et millal viimati vahetati autol käigukasti õli, siis peab ka selle töö käigus vahetama käigukasti õli. Kohtu hinnangul ei tuvastatud Ameerika Autoteeninduse OÜ-s diagnostika käigus, et auto käigukast ei vahetanud käike enne 08.07.2018 müügilepingu sõlmimist või et ei vahetanud käike diagnostika ajal. VÕS § 214 lg 2 kohaselt, asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. VÕS § 218 lg 1 kohaselt, müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuna kohtu hinnangul on tõendatud, et auto müügilepingu sõlmimisel ja hagejale üle andmisel vahetas auto käike tavapäraselt, siis ei olnud autol nimetatud puudust ja kostja ei vastuta puuduse, mis võib olla tingitud käigukasti kiiruse anduri veast, hilisema võimaliku ilmnemise pärast. Kohus märgib, et Ameerika Autoteeninduse OÜ selgituses ei ole selgelt tuvastatud vea olemasolu ning põhjus, vaid on märgitud, et veakood viitab käigukasti kiiruse anduri veale. Samuti ei ole kohtule esitatud teabe kohaselt proovisõitude ajal ja enne 08.07.2018 müügilepingu sõlmimist ilmnenud raskused auto käivitamisel. Hageja on 15.11.2018 esitanud täpsustava teabe raske külmkäivituse probleemi kohta, mille kohaselt Ameerika Autoteeninduse OÜ-s esmane kontroll/diagnostika otseseid vigu ei näidanud selle kohta, et miks auto külmalt raskelt käivitub ning et selle vea tuvastamiseks on vaja kokku leppida uus aeg ja hakata viga otsima. Samas on külma mootoriga tunda, et auto töötab ebaühtlaselt ja see võib olla ka käivitusega seotud. Seega ei ole Ameerika Autoteeninduse OÜ diagnostika käigus tuvastatud, et autol on käivitusega seotud viga. Kohtu hinnangul on hageja väidetega ja Ameerika Autoteeninduse OÜ diagnostika selgitusega tõendatud, et kostja andis hagejale üle tavapäraselt käivituva auto. Kuna kohtu hinnangul on tõendatud, et auto müügilepingu sõlmimisel ja hagejale üle andmisel käivitus auto tavapäraselt, siis ei olnud autol käivitamisega seotud puudust ja kostja ei vastuta puuduse, mis võib olla käivitusega seotud, hilisema võimaliku ilmnemise pärast. Ameerika Autoteeninduse OÜ 19.07.2018 kviitung-arvel nr 47292 on märgitud, et autol kliima ei tööta. Hageja on 15.11.2018 esitanud täpsustava teabe kliima probleemi kohta, mille kohaselt kliima süsteem töötab rõhu all ja süsteemi rõhku kontrollib vastav andur ja et Ameerika

2-18-11718 Autoteeninduse OÜ-s kontrolli käigus tuvastati, et kliima radiaator lekib ning et kui on juba võimalik tuvastada välisel vaatlusel, et süsteem lekib, siis võib kindel olla, et süsteem ei tööta. Kostja on esitanud müügikuulutuse, millest nähtub, et sõiduautol on järgmised puudused: A/C (kliima, konditsioneer) ei tööta, sest on vaja täita. Seega oli hagejale enne müügilepingu sõlmimist nimetatud puudus teada ja hageja sõlmis teadlikult müügilepingu auto ostmiseks, millel A/C (kliima, konditsioneer) ei tööta. Kuna kostja ei sõlminud müügilepingut oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei saa eeldada, et kostja peaks olema teadlik, mille tõttu täpselt A/C (kliima, konditsioneer) ei tööta. Ameerika Autoteeninduse OÜ 19.07.2018 kviitung-arvel nr 47292 on märgitud, et diagnostika on tehtud seoses rehvirõhu anduritega. Hageja on 15.11.2018 esitanud täpsustava teabe rehvirõhu anduritega seonduva probleemi kohta, mille kohaselt Ameerika Autoteeninduse OÜ-s tuvastati, et rehvirõhku märgutuli põleb. Põlev märgutuli viitab, et kas rehvides on vähe rõhku või on süsteemis rike. Kuna rehvide rõhk oli normi piires siis on selge, et kas andurid on vigased, üldse puudulikud või on rike süsteemis. Vea täpseks tuvastamiseks on vaja teemaga edasi tegeleda; teostada eraldi diagnostika ja vajadusel füüsiliselt kontrollida, et kas andurid on ratastes olemas või mitte (selleks on tarvis rattad auto alt ära võtta ja rehvid pingis veljepealt lahti suruda). Kostja on 15.11.2018 menetlusdokumendis kinnitanud, et müügilepingu sõlmimise ajal ei esinenud puudusi rehvirõhuandurite töös. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et rehvirõhu märgutuli põles müügilepingu sõlmimise ja auto üleandmise ajal. Kostja on esitanud müügikuulutuse, millest nähtub, et sõiduautol on muuhulgas järgmine puudus: ABS ja EPS lambid põlevad, sest kunagi aku läks tühjaks ja nüüd on lihtsalt vaja diagnostikat teha Ameerika auto esinduses. Seega oli hagejale enne müügilepingu sõlmimist ABS ja EPS märgutuledega tähistatud võimalik puudus teada ja hageja sõlmis teadlikult müügilepingu auto ostmiseks, millel nimetatud märgutuled põlevad. Kuna kostja ei sõlminud müügilepingut oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei saa eeldada, et kostja peaks olema teadlik, mille tõttu täpselt ABS ja EPS lambid põlevad. Ameerika Autoteeninduse OÜ 19.07.2018 kviitung-arvel nr 47292 on märgitud, et diagnostika on tehtud seoses parkimisabiga. Hageja on 15.11.2018 esitanud täpsustava teabe käigukasti probleemi kohta, mille kohaselt Ameerika Autoteeninduse OÜ-s tuvastati, et parkimisabi andurite juhtmooduliga puudub ühendus, et viga võib olla juhtmestikus või vigases moodulis või mõnes vigases anduris, mis lühistab kogu süsteemi. Vea täpseks tuvastamiseks on vaja kokku leppida uus elektriku aeg ja hakata viga otsima. Kostja on esitanud müügikuulutuse, millest nähtub, et sõiduautol on muuhulgas järgmine puudus: taga parkimisandurid ei tööta (kirjapildis parki andurid). Seega oli hagejale enne müügilepingu sõlmimist nimetatud puudus teada ja hageja sõlmis teadlikult müügilepingu auto ostmiseks, millel taga parkimisandurid ei tööta. Kuna kostja ei sõlminud müügilepingut oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei saa eeldada, et kostja peaks olema teadlik, mille tõttu täpselt parkimisabi andurid ei tööta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et peale ostu sooritamist ilmnesid autol vead, millest hageja (ostja) ei olnud teadlik ja et kostja (müüja) oli nendest vigadest teadlik. Samuti ei nähtu Ameerika Autoteeninduse OÜ hinnangust, et sõiduauto ei ole kasutuskõlblik. Hageja on 15.11.2018 esitanud Ameerika Autoteeninduse OÜ teabe, mille kohaselt kontroll/diagnostika käigus ei panda täpseid diagnoose kõikidele vigadele, vaid selgitatakse välja, et kas ja millises mahus võib sõiduk vajada remonttöid ning et olenevalt vigade iseloomust võib kogemuse põhjal öelda, et milliseid osasid peab erinevate vigade likvideerimiseks vahetama, aga alati see ei kehti. Kohus leiab et Ameerika Autoteeninduse OÜ kontroll/diagnostika aruanne ei ole eksperdi arvamus ning selles esitatud teabega ei ole tõendatud, et müügilepingu sõlmimise ja sõiduauto üle andmise ajal ei olnud võimalik autol käike vahetada, samuti ei ole hageja seda ka väitnud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et müügilepingu sõlmimise ja sõiduauto üle andmise ajal põles rehvirõhu

2-18-11718 märgutuli ning et olid probleemid külmkäivitamisel. Ülejäänud Ameerika Autoteeninduse OÜ-s kontroll/diagnostika käigus fikseeritud vead, so parkimisabi andurite ja kliimasüsteemi mitte töötamine on kostja poolt loetletud müügikuulutuses ning seega oli hageja sõiduautot ostes nimetatud puudustest teadlik. Kuna teave autol esinevate vigade kohta oli märgitud müügikuulutuses, ei ole tähtsust sellel, kas kostja nimetatud vigadest hagejale veel eraldi rääkis. VÕS § 77 lg 1 kohaselt, võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma 08.07.2018 müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud ning ei ole täidetud eeldused hageja poolt müügilepingust taganemiseks. Kuivõrd kostja ei ole müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, siis ei ole hageja jäänud VÕS § 116 lg 2 kohaselt olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt, tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 90 lg 2 kohaselt, tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt, eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 kohaselt, tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt, tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja sõlmis 08.07.2018 müügilepingu olulise eksimuse mõjul, seega ei ole alust lepingu tühistamiseks. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et sõiduauto oli müügilepingu sõlmimise ja hagejale üle andmise ajal kasutuskõlblik ning autol oli võimalik käike vahetada. Samuti on kohus tuvastanud, et Ameerika Autoteeninduse OÜ kontroll/diagnostika teabes nimetatud rehvirõhu märgutule põlemine ja raske külmkäivituse olemasolu müügilepingu sõlmimise ajal ei ole tõendatud. Ülejäänud hageja poolt esile toodud ja Ameerika Autoteeninduse OÜ kontroll/diagnostika teabes nimetatud vigadest oli hageja teadlik, kuna vead olid nimetatud müügikuulutuses. Seega ei saanud hagejal olla ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest ja ei ole põhjendatud eeldada, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt, heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt, tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud asjaoludega tõendatud, et sõiduauto 08.07.2018 müügileping on heade kommetega vastuolus ja selle tõttu tühine. Kohtule ei ole esitatud veenvaid andmeid selle kohta, et poolte vahel toimunud müügilepingu sõlmimisel tegi

2-18-11718 hagejad tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest või kogenematusest ning pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtule ei ole tõendatud, et tehing on tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning et kostja kasutas hageja teadmatust ära. Sõiduauto müügikuulutusel olid märgitud sõiduautol olevad vead ning vajadus pöörduda diagnostika tegemiseks autoesindusse, samuti võimalus müügihinna osas tingida. Menetluses esitatud asjaoludest nähtuvalt vastab sõiduauto oma vanusest ja läbisõidust tulenevale keskmisele kvaliteedile ja autot on võimalik kasutada otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kuna lähtudes eeltoodust ei ole müügileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, siis ei kuulu müügihind tagastamisele ka VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 188 lg 1 kohaselt, lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemine on VÕS § 188 lg 1 järgi kujundusõigus, mis ei vaja teise poole aktsepti, küll aga on võimalik kohtul tuvastada taganemise tühisus, kui taganemise materiaalsed (lepingu rikkumine) ja formaalsed eeldused (taganemisavalduse kättetoimetamine) ei olnud täidetud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hageja poolt kostjale esitatud müügilepingust taganemise avalduse kätte saanud. Käesolevas asjas on kohus seisukohal, et taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ja hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kuna asjas on tuvastatud, et hageja ei ole vaidlusalusest müügilepingust kehtivalt taganenud, siis ei saa hageja nõuda tema poolt lepingu alusel üle antu tagastamist ja hageja nõue mõista välja 4500 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 96 eurot, kokku summas 384 eurot. Õigusabitoiminguteks on: nõupidamised kliendiga, dokumentide kogumine, tutvumine hagiavaldusega, vastuse koostamine 2 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine 45 minutit; kohtuistungil osalemine 1 tund 15 minutit. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi kostja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja arutamine kohtuistungil)