Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitise 1 200 euro, viivise 34,72 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja täiendava viivise nõudes
Hagihind
1 370,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe tn 34, 11619 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Küllike Namm; Lai 9, 10133 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn; e- post: x)
Menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis kogusummas 1 200 eurot, viivis 34,72 eurot ja sissenõudmiskulu 40 euro.
3.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt, s.o 1 200 eurolt alates 11.06.2018.a kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte üle hüvitise summa.
Jätta menetluskulud kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
5.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulu kokku summas 1 208 eurot.
6.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 208 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Flagito OÜ on esitanud kohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitise 1 200 euro, viivise 34,72 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni põhivõlgnevuselt summas 1200 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid T K, K P ja K P kinnitatud broneeringud nr. 5500977 kostja lennule MYX578 lähtepunktiga Hispaania (Lanzarote) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis pidi toimuma 30.12.2018.a väljumisajaga kell 12:10. Eelnimetatud lend hilines üle 4 tunni. 30.01.2018.a loovutasid reisijad nõude loovutamise lepingu alusel oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat lennu MYX578 hilinemisest tulenevast nõudest summas 1 200 eurot 30.01.2018.a. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 1 200 euro suuruselt kahjusummalt alates 30.01.2018.a kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 34,72 eurot. TsMS § 367 järgi nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest kuni kahju tegeliku hüvitamiseni. VÕS § 1131 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulu summas 1 868 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hüvitise saamise taotlustele, mida hageja on esitanud, ei ole lisatud dokumente, mis kinnitavad reisija õigust saada hüvitist. Hüvitise saamise eelduseks on seega määrusest tulenev alus ning õigustatud taotleja esitatud kirjalik avaldus ja nõutud dokumendid: lennupileti koopia, vastavalt Smartlynx Airlines Estonia OÜ reisijate vedamisele kohaldatavatele reeglitele, isikut tõendava dokumendi koopia, tõendamaks isiku samasust ja arveldusandmed pangas, võimaldamaks turvalist ja tõendatavat hüvitise väljamakset ning nõude loovutamise juhtumi puhul autentne nõude loovutamise leping. Leping, ühes mõlema poole allkirjadega, on esitatud skaneerituna elektrooniliselt ning ei ole selgelt eristatav, et allkirjad oleks kirjutatud omakäeliselt, aga mitte kopeeritud arvuti abil, ja seega annab aluse kahtluseks, et tegu võib olla võltsinguga. Isegi kui reisijad on õigustatud määruse kohaselt hüvitisele 400 eurot reisija kohta, ei tunnista kostja hageja nõuet reisijate asemel, kuivõrd esitatud ei ole kõik vajalikud dokumendid, sh mõlema poole poolt allkirjastatud leping. Kostja hinnangul oleks hüvitise väljamaksmine hagejale vastuolus määruse mõtte ja eesmärgiga. Viivis ning sissenõudmiskulud ei ole kostja hinnangul kindlasti vältimatud. Samuti ei pea sellest tulenevalt kostja põhjendatuks kantud menetluskulusid, seda enam hageja poolt esitatud määras. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt menetlusosaliste enda kanda.
Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 1 370,98 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise kogusummas 1 200 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 on järgi kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et T K , K Pil ja K Pil olid kinnitatud broneeringud nr. 5500977 kostja lennule MYX578 lähtepunktiga Hispaania (Lanzarote) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis pidi toimuma 30.12.2018.a väljumisajaga kell 12:10 (e- toimik dokument nr. 4 lisa 1). Samuti puudub vaidlus selle üle, et eelnimetatud lend hilines üle 4 tunni.
9.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr. 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 artikli 7 lg 1 punkti b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul.
10.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et reisijad T K, K P ja K P on oma nõudeõiguse kostja vastu loovutanud 30.01.2018.a hagejale (e- toimik dokument nr. 4, lisa nr 2). Nimetatud nõude loovutamise leping on allkirjastatud mehaaniliselt. T K on 12.07.2018.a allkirjastanud digitaalselt nõude loovutamise lepingu lisa (e- toimik dokument nr. 4, lisa 3). Kostja leiab, et reisijad ei ole oma nõuet hagejale loovutanud. Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku
taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
12.Kohus leiab, et mehaaniliselt tehtud allkiri vastab seaduses sätestatud nõuetele allkirja osas. VÕS 9. peatükis ega ka üheski teises seaduses ei ole sätestatud nõude loovutamisele vorminõudeid. Seega leiab kohus, et hageja poolt kohtule ja eelnevalt kohtuväliselt kostjale edastatud dokumendid ning allkirjad lepingutel vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Seega on T K, K P ja K P oma nõudeõiguse kostja vastu loovutanud kehtivalt hagejale.
13.Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud hüvitise saamisel dokumente, mis kinnitaksid reisijate õigust saada hüvitist. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on pöördunud enne hagiavalduse kohtule esitamist kostja poole nõudega hüvitise maksmiseks, kuid kostja hageja nõudele vastanud ei ole (e- toimik dokument nr. 4 lisa 5, dokument nr. 16 lisa 1 ja 2).
14.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostja poole pöördumisel edastanud reisijate nimed, konkreetse lennu andmed ning hageja arveldusandmed. Määruse artikkel 2 punkti g kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud.
15.Nimetatud määrusest ei tulene hageja kohustust esitada lennuettevõtjale kompensatsiooni nõude õigust tõendavaid dokumente. Kohtu hinnangul on alusetu kostja väide, et viimasel puudub informatsioon reisijate andmete kohta, mis on vajalikud väljamaksete tegemiseks.
16.Ka leiab kostja, et hüvitise väljamaksmine hagejale on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 mõtte ja eesmärgiga. Kohus leiab, et eelpool viidatud määrusest ei tulene piirangut, mis keelaks lennureisijal määrusest tuleneva hüvitisnõude loovutamise kolmandale isikule.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja on tõendanud, et viimane on esitanud kostjale vajalikud dokumendid hüvitise väljamaksmiseks ning kostjal puudus alus keelduda hagejale hüvitise maksmisest. Kuivõrd kostja poolt on tõendamata, et esinevad alused hüvitise mittemaksmiseks, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kogusummas 1 200 eurot (3 x 400 eurot).
18.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 34,72 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni põhivõlgnevuselt summas 1200 eurot.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20.Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 34,72 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja on alusetult keeldunud hagejale hüvitise väljamaksmisest.
21.Lisaks leiab kohus, et antud juhul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis tingiks hageja viivisenõude vähendamist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et viivise tasumine hageja poolt nõutavas suuruses asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda.
22.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
23.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 11.06.2018.a kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
24.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud hageja taotlus kuulub rahuldamisele, hageja on nõudnud kostjalt hüvitise tasumist kohtuväliselt, kuid kostja ei ole sellele kohtuväliselt reageerinud.
25.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis kogusummas 1 200 eurot, viivis summas 34,72 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt 1 200 eurot alates 11.06.2018.a kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
27.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 370,98 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
28.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot ja esindajakulu summas 1 868 eurot. Kostja vaidleb hageja esindajakulule vastu, kuivõrd hagejal oli võimalik hoida ära vajadus kohtusse pöördumiseks, kuid hageja seda ei teinud. Ka on kostja arvamusel, et hageja esindaja tunnihind ja tundide kogus ei ole vajalikus ja mõistlikus ulatuses (e- toimik dokument nr. 9 ja 18).
30.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 200 eurot kooskõlas TsMS § 138 lg 2.
31.Hageja esindaja tunnitasu määrad on olnud 140 eurot ja 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määrad on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
32.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on kohtunud kliendiga, kogunud materjalid ja edastanud lepingulisele esindajale 2 tundi, töötanud läbi hagiga seotud materjalid ja tõendid, analüüsinud ning kujundanud seisukoha, konsulteerinud täiendavalt kliendiga ja suhelnud täiendavate tõendite osas lepingulise esindajaga 2 tundi, läbitöötanud kostjaga seotud andmed seoses ülepiirilise vaidlusega 1 tund, koostanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1 tund, koostanud hagiavalduse, pannud
materjalid kokku, tõlkinud ja edastanud need kohtule 4 tundi, koostanud kompromisslepingu, teinud ettepaneku kostjale ning tutvunud kostja vastusega 50 minutit, koostanud hageja seisukohad, kogunud tõendeid ja edastanud need kohtule 2,5 tundi, tutvunud kostja vastusega 10 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu olnud 12,5 tundi (e- toimik dokument nr. 8 ja nr. 22).
33.Kohus leiab, et hageja esindajakulu kogusummas 1 868 eurot on ülepaisutatud arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust. Asja materjalidest nähtub, et kohtule esitatud hagiavaldus on koostatud sisuliselt 5 leheküljel, vastus kostja seisukohale 5 leheküljel ning kompromissettepanek 2 leheküljel. Kohus arvestab antud juhul menetluskulude suuruse kindlaksmääramisele ka sellega, et tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka õigusvaidlusega. Ka ei ole käesolevas tsiviilasjas toimunud ühtegi ära kuulamist. Seega peab kohus põhjendatud hageja esindaja ajakuluks käesolevas tsiviilasjas 6 tundi ehk 1 008 eurot (6 x 140 = 840 + 20 %).
34.Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et Riigikohus on 06.05.2015.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
35.Seega arvestab kohus hageja esindajakulude vähendamisel ka Riigikohtu praktikaga, kuivõrd hageja poolt taotletud esindajakulu ületab käesoleva tsiviilasja hinda ning antud juhtumil ei ole tegemist õiguslikult keeruka ega ka ajamahuka õigusvaidlusega.
36.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1 208 eurot, s.o riigilõiv summas 200 eurot ja esindajakulu summas 1 008 eurot.
37.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.