RTS Baltic OÜ hagi XX vastu võla puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. novembri 2018. (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RTS Baltic OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja RTS Baltic OÜ (registrikood 12892305), lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
a
määrus
Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Riin Rehepapp ja vandeadvokaat Andreas Veeret
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 9. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3939 muutmata.
2.Jätta RTS Baltic OÜ määruskaebus rahuldamata. Kohtu selgitused: Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülal märgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-18-3939 Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.RTS Baltic OÜ (hageja) esitas 13. märtsil 2018 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et tal ei ole kostja vastu kohustust tasuda laenulepingute alusel põhivõlga 123 109 eurot 13 senti ja leppetrahvi 12 310 eurot 91 senti.
2.Kostja esitas 23. aprillil 2018 maakohtule vastuse, milles palus jätta hagi rahvusvahelise kohtualluvuse puudumise tõttu läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1464 eurot, sh 294 eurot (koos käibemaksuga) tõlkekulu katteks ja 1170 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal kokku 7 tundi 30 minutit tunnihinnaga 130 eurot/tunnis (lisandub käibemaks) järgmistele toimingutele: kliendi saadetud materjalidega tutvumine ja analüüs (Läti kohtualluvus) (toiming nr 1) – 30 minutit; hagiavalduse ja lisade läbitöötamine, analüüs kohtualluvuse küsimuses ja kohtule taotluse koostamine hagi läbivaatamata jätmiseks (toiming nr 2) – 1 tund ja 30 minutit; kohtule taotluse koostamine hagi läbivaatamata jätmiseks, selle lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine (toiming nr 3) – 5 tundi ja 30 minutit. Lisaks tuli kostjal tõlkida Läti Vabariigi Riia rajooni kohtule esitatud hagiavaldus ja menetlusse võtmise määruse läti keelest eesti keelde, millega kaasnes kostjale tõlkekulu 294 eurot.
3.Hageja vaidles kostja menetluskulude hüvitamisele vastu ja palus jätta hüvitise 130 eurot ületavas osas välja mõistmata. Asjas ei toimunud sisulist arutelu, mistõttu ei olnud kostja kantud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Samuti eksitas kostja hagejat kohtualluvuse osas, sest märkis teises tsiviilasjas oma elukohaks Eesti Vabariigi (Eesti).
4.Harju Maakohus jättis 20. juuni 2016. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ning 19. juuli 2018. a täiendava määrusega menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrused jõustusid vastavalt 10. juulil 2018 ja
4.augustil 2018. Hüvitatavate menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus määras 9. novembri 2018. a määrusega kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1014 eurot (koos käibemaksuga) kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kostja lepingulise esindaja kulud kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Toimingule nr 3 kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Arvestades hagi läbivaatamata jätmise taotluse mahtu ja selle lisasid, ning asjaolu, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt oli kostja esindaja juba eelnevalt tsiviilasja materjalid läbi töötanud, aga ka seda, et dokument sisaldab menetluskulude nimekirja, mille koostamise kulusid ei hüvitata, on põhjendatud ajakulu sellele toimingule 3 tundi. Muus osas on kulud põhjendatud ja vajalikud.
2-18-3939 Arvestades vaidluse asjaolusid ja keerukust, on asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud lepingulise esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 144 eurot (koos käibemaksuga). Seega on esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 720 euro ulatuses (5 tundi tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga)). Põhjendamatu on hageja väide, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleks jätta 130 eurot ületavas osas rahuldamata, kuna asja sisuliselt ei arutatud. Praegusel juhul toimus vaidlus kohtualluvuse küsimuses ja kostja esindaja tegi selleks tööd. Seejuures oli hageja teadlik laenulepingutes sisalduvast kohtualluvuse kokkuleppest, mistõttu ei ole asjas tähtsust kostja elukohal.
5.2.Tõlkekulu 294 eurot oli asja läbivaatamise kuluna TsMS § 143 p 1 tähenduses põhjendatud, sest TsMS § 33 järgi oli praegusel juhul asjas dokumendi tõlkimine vajalik.
5.3.Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1014 eurot (720 + 294). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 144 eurot ületavas osas, ja teha uue määruse, millega mõista hagejalt menetluskulude katteks välja maksimaalselt 144 eurot. Määruskaebuse väidete kohaselt esitas hageja hagi valele kohtule, sest kostja eksitas teda pahatahtlikult oma elukoha osas. Kostja märkis teises tsiviilasjas oma elukohaks Eesti, kuid väitis praeguses kohtuasjas, tema alaline elukoht on Lätis. Kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei olnud sellises mahus (7 lk) põhjendatud ja piisanuks üheleheküljelisest taotlusest. Maakohtu määruse põhjendustest ei selgu, milliste tõendite tõlkimisega seoses kulu tekkis ja miks see oli vajalik.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja ei eksitanud hagejat kohtualluvuse küsimuses. Hagi aluseks olevates laenulepingutes sisaldusid kohtualluvuse kokkulepped, millest hageja pidi hagi esitades olema teadlik. Kostja õiguslik põhjendus hagi läbivaatamata jätmiseks oli asjakohane ja vajalik kostja õiguste kaitsmiseks. Lätis toimuvat kohtuvaidlust puudutavate dokumentide esitamine oli vajalik lis pendens reegli kohaldamise põhjendamiseks.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-18-3939
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
10.Esmalt märgib kolleegium, et kohus määrab esindajakulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5 ja 7), mistõttu ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamisel olla aluseks üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Kuna TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi arvates maakohus kostja esindaja toimingule kulunud aega hinnates ületanud diskretsioonipiire, mistõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja toimingule kulunud aega, mille tulemusel esitati maakohtule hagi läbivaatamata jätmise taotlus koos lisadega, ning kaevatava määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad. Seejuures on maakohus lugenud kostja lepingulise esindaja kulud osaliselt ülepaisutatuks ja määranud menetluskulude hüvitise suuruse väiksemana, kui kostja taotles.
11.Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, et kuna kostja eksitas hagejat menetluses oma elukoha andmete osas, pidanuks maakohus seda asjaolu arvestama ja menetluskulude suurust vähendama. Praegusel juhul jättis maakohus 20. juuni 2018. a määrusega hagi läbi vaatamata, kuna hagi aluseks olevates laenulepingutes sisaldus kohtualluvuse kokkulepe Läti kohtu kasuks. Seda arvestades ei ole õige hageja väide, et ta esitas hagi valesti Eesti kohtule seetõttu, et kostja oli teises tsiviilasjas märkinud oma alaliseks elukohaks Eesti. Lisaks märgib kolleegium, et isegi juhul, kui see väide vastaks tõele, võiks see anda alust tsiviilasjas tekkinud menetluskulude teistsuguseks jaotuseks TsMS § 162 lg 4 järgi, kuid ei anna alust lugeda kostja menetluskulusid TsMS § 174 lg 1 alusel osaliselt põhjendamatuks või ebavajalikuks. Maakohus jaotas menetluskulud 19. juuli 2018. a täiendava määrusega ja seda määrust ei ole hageja vaidlustanud.
12.Nõustuda ei saa ka määruskaebuse väitega, et hageja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei olnud maakohtule esitatud mahus põhjendatud ja vajalik, sest hageja ei esitanud asjas ühtegi sisulist vastuväidet hagi nõudele, vaid vaidlustas üksnes kohtualluvuse, mida kohus kontrollib TsMS § 75 lg 1 järgi nagunii omal algatusel.
2-18-3939 Kuna maakohus võttis 9. aprilli 2018. a määrusega hagi menetlusse, tuli kostjal esitada maakohtule kirjalik vastus tema vastu esitatud hagile. Kuna kostja hinnangul oli maakohus võtnud hagi ekslikult menetlusse, sest hagi ei allunud Eesti kohtule, pidi kostja oma õiguste kaitseks esitama maakohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, sh seda õiguslikult põhjendama ja esitama TsMS § 230 lg 1 järgi ka oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid. Asjaolu, et kostja esitas oma vastuväited kohtualluvuse osas alternatiivselt ning maakohus nõustus kostja esimese väitega, ei tähenda seda, et kostja esindaja oleks teinud liigset ja ebavajalikku tööd. Sellele viitab mh see, et maakohus on oma 20. juuni 2018. a lahendis analüüsinud kõiki kostja vastuväiteid ja nendega nõustunud. Lisaks märgib kolleegium, et enne taotluse esitamist hagi läbivaatamata jätmiseks tuli kostjal mh tutvuda ka hagivalduse ja selle lisadega ja kujundada oma õiguslik seisukoht jne (toimingud nr 1–2). Seega on asjakohatu määruskaebuse väide, et taotluse oleks saanud kokkuvõtlikumalt esitada ühel leheküljel, mis oleks oluliselt vähem aega nõudnud.
13.Veel heidab määruskaebuse esitaja maakohtule ette seda, et maakohtu lahendist ei nähtu, milliste kostja esitatud dokumentide tõlkimise kulu luges maakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti seda, miks maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks dokumentide tõlkimise kulu, millel ei olnud asja õige lahendamise seisukohast tähtsust. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal tõlkekulu (294 eurot) seoses Riia rajooni kohtule esitatud hagiavalduse ja sama kohtu hagi menetlusse võtmise määruse eesti keelde tõlkimisega. Nimetatud tõendeid käsitles maakohus ka oma 20. juuni 2018. a määruses, kus jõudis nende alusel järeldusele, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama ka seetõttu, et samade poolte vahel käib samal õiguslikul alusel kohtuvaidlus Läti kohtus. Kuna kõik võõrkeelsed kohtudokumendid tuleb TsMS § 33 kohaselt tõlkida eesti keelde ning TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud tõlkekulud, leidis maakohus õigesti, et kohtukuludena tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja ka eespool nimetatud dokumentide tõlkimise kulu. Lisaks märgib kolleegium, et kostja on esitanud tõlkekulude kohta ka nõuetekohased arved (tl 50 ja 56), mis ei ole dokumentide sisu ja mahu arvestades ülepaisutatud.
14.Eelnevat arvestades ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.