T G ja J R O-G avaldus A T , D T ja B N suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldajad: T G (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX) J R O -G (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX) Avaldajate lepinguline esindaja A L (e- post: XXX) Puudutatud isikud: A T (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX) D T (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX) B N (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX) Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos, Rävala pst 6, 10143 Tallinn; e- post: [email protected])
5.Välja mõista T G ja J R O –G A T , D T ja B N kasuks menetluskulu summas 1 638 eurot.
6.Välja mõista T G ja J R O-G A T , D T ja B N kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 638 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. Avalduse asjaolud
1.Avaldajad T G ja J R O-G esitasid kohtule avalduse A T , D T ja B N suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud nõudnud avaldajate väljakolimist aadressil XXX, kuid avaldajad on sellest keeldunud kuni ei ole hüvitatud kulutusi. Puudutatud
isikud on murdnud majja ning vahetanud ukselukke, võtnud köögi, garaaži ja kahe maja vahelise ukse eest ning B N on kolinud oma elukaaslasega avaldaja tööruumi elama. Samuti on puudutatud isikud omastanud avaldajale kuuluva kontorimööbli. Puudutatud isikud põletavad igapäevaselt viirukiküünlaid, millega üritatakse lämmatada avaldajate magamisruumi õhku, kus magab 2- nädalane laps ning peremehetsedes avaldajate köögis ja kasutades ka pesemisruumi. Osaliselt on kinni keeratud küte. Avaldajate hinnangul tingivad lähenemiskeelu taotluse asjaolu, et puudutatud isikute peamiseks eesmärgiks on avaldajate kodurahu rikkumine, eraelusse tungimine (postisaadetiste läbi vaatamine), avaldajate eneseväärikuse halvustamine rassiliste märkuste läbi, avaldajate laimamine ja valesüüdistuste esitamine (isikuõigused), lisaks veel omandi ja valduse õiguse rikkumine (tungimine koju ja asjade ära võtmine, postkastis sobramine, vee ja kütte kinni keeramine) ning üldine käitumine vastuolus heade kommetega (öösiti lärmamine, et laps ei saaks magada, karjumine jmt). Puudutatud isikute eesmärgiks on nii materiaalse kui moraalse kahju õigusvastane tekitamine. Avaldajad paluvad: 1) keelata D T, B N ja A T läheneda XXX krundil lähemale kui 5 meetrit T G ja J R O –G nende sisenemisel krundile ning alal, mis jääb vahetult XXX krundi jalgvärava ning T G ning J R O -G kasutatava majaosa sissekäigu vahele lähtuvalt XXX krundiplaanist; 2) keelata puudutatud isikutel siseneda T G ja J R O-G eluruumi, mis on piiritletud vastavalt majaplaanile ja takistada nende eluruumi kasutamist ja valdust otseselt ja kaudselt (keerata kinni sooja ja/või külma vett, lülitada välja elektrit, keerata kinni küte, takistada sissepääsu) XXX ning rikkuda T G ning J R O-G füüsilist puutumatust ja keelata neil teha lärmi või kuulata valju muusikat peale kella 23.00 õhtul kuni 8.00 hommikuni, suunata kolmandaid isikuid T G ja J R O-G eluruumi, eemaldada kahe majaosa vahelist ust ega T G ja J R O-G kasutatava majaosa uksi, aknaid ega garaažiust ning lõhkuda neid lukust lahti, parkida ise kinni või lasta kolmandatel isikutel kinni parkida T G ja/või J R O –G sõiduautot, lukustada jalgväravast ja autoväravast sissepääsu T G ja/või J R O –G , keelata uurimast ja/või katki rebimast või muul moel rikkumast ja ära võtmast T G ja/või J R O -G postisaadetisi nende postkastis XXX; 3) omavahelises suhtlemises alluda D T , B N ja A T T G ja/või J R O -G korraldustele lõpetada solvamine ja /või nende peale karjumine ja/või laimamine; 4) Kohaldada eelnevates punktides 1-3 nimetatud abinõusid kolmeks aastaks või kuni avaldaja lahkumiseni XXX majaosast kokkuleppel või kohtuotsuse alusel. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isikute kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isikute seisukoht
2.Puudutatud isikud paluvad jätta esitatud avalduse rahuldamata. Puudutatud isikud ei ole rikkunud avaldajate isiklikke õigusi. Avaldajad provotseerisid 2017.a oktoobris-novembris konflikte. Puudutatud isik II ei ole kinnistu omanikuna kunagi sõlminud avaldajatega mingeid eluruumi kasutamise kokkuleppeid. Avaldajad kasutasid H T eluajal kuni 15.07.2017.a juurdeehituse II korrusel kahte tuba. Avaldajate taotlust ei saa rahuldada, kuna ei ole võimalik kohaldada avaldajate kasuks puudutatud isikutele lähenemiskeeldu XXX kinnistul ja elamus, millel viibimiseks puudub avaldajatel õiguslik alus. Puudutatud isik II esitas avaldajatele 15.10.2017.a eluruumi vabastamise nõude, see vallandas avalduses toodud sündmused: avaldajad asusid kiirelt üle võtma kogu elamu juurdeehituse valdust, lukustasid majaosade vahelised uksed, takistasid puudutatud isikutel ligipääsu juurdeehitusele ja nende kasutuses olnud ruumidele, provotseerisid konflikte ning salvestasid puudutatud isikute reaktsioone, esitasid politseile avaldusi jne. Avaldajad lahkusid XXX eluruumist 2017.a detsembris, on oma asjad ära viinud ega ole 15.10.2017.a puudutatud isiku II nõuet vaidlustanud. Avaldajad ja puudutatud isikud ei puutu enam XXX kinnistul kokku. Seetõttu ei ole lähenemiskeelu kohaldamine põhjendatud. Lisaks märgivad puudutatud isikud, et avaldusega taotletav abinõu ei ole proportsionaalne, aru pole saada, miks peaks see kestma 3 aastat. XXX elamu on puudutatud isikute kodu. Puudutatud isikud paluvad avaldajatelt välja mõista menetluskulu summas 1 638 eurot. Samuti paluvad puudutatud isikud välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus, kuulanud menetluse käigus ära avaldajad, puudutatud isikud ning tutvunud asja materjalidega, leiab, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 sätestab, et kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.
5.VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel). VÕS § 1055 lg 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2).
6.Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 on lähenemiskeelu kehtestamise materiaalõiguslikuks aluseks kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine.
7.TsMS § 475 lg 1 p 7 kohaselt vaatab kohus lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamise isikuõiguste kaitseks läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg-test 1 ja 2 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.
8.Riigikohus on 05.11.2014.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 p-s 17 selgitanud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 06.08.2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2-7.3).
9.Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik A T ja H T olid abikaasad, abielu lahutati. H T omandas 23.10.1996.a. XXX. Samuti omandas nimetatud isik XXX (t/l 46, 47). Puudutatud isikud elasid eelpool nimetatud kinnistul asuval eluruumis H T nõusolekul. Osundatud kinnistud omandas 21.01.2004.a. puudutatud isik D T kinkelepingu alusel (t/l 46, 47).
10.Vaidlust ei ole ka selles, et väidetavalt kasutasid avaldajad XXX elamu juurdeehituse I korrusel asuvat kabinetti ja II korrusel asuvat ühte magamistuba H T nõusolekul. H T suri 15.07.2017.a. Avaldajad ega puudutatud isikud pärijad ei ole (t/l 42).
11.Avaldaja T G on elanud puudutatud isikule D T kuuluval kinnistul 29.03.2012.a kuni 14.01.2018.a. (t/l 53) ning avaldaja J R O-G 26.09.2016.a kuni 14.01.2018.a (t/l 54). Avaldajad on oma avalduses kohtule selgitanud, et nad elasid eelpool viidatud eluruumis avaldaja T G äripartneri H Tsuulise kokkuleppe alusel (t/l 1).
12.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - 15.10.2017.a kirja kohaselt on puudutatud isik D T palunud avaldajatel XXX kasutuses olevad ruumid vabastada seoses töösuhte lõppemisega lahkunud H T (t/l 12).
13.Kohtule on esitatud lisaks D T 15.10.2017.a avaldusele (t/l 12) ka 15.10.2017.a e-kiri, millise kohaselt on nimetatud puudutatud isik avaldajatele teatanud, et ta ei jaksa kahte täisealist töövõimelist inimest hakata oma väikese palga eest üleval pidama. Ka isa poolt pole olnud selliseid suuniseid ei suuliselt ega kirjalikult (t/l 51).
14.Puudutatud isikute selgituste kohaselt ei ole nendest avaldajatele mingit ohtu. Puudutatud isikute ärakuulamisel väitsid nad, et avaldajate avaldus on tingitud soovist saada raha (t/l 7375). Avaldaja T G on kohtule selgitanud, et isik, kes ära suri jäi talle raha võlgu (t/l 77). Sellest tulenevalt võib nimetatud avaldajal olla rahaline nõue H T vastu. Sellise võimaliku nõude olemasolu aga ei ole kohtu arvates antud juhtumil aluseks rakendada puudutatud isikute suhtes lähenemiskeeldu, kuivõrd kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kõik menetlusosaliste erimeelsused toimunud nende elukohas (t/l 73-75, 77-78).
15.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite ning asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et puudutatud isikute käitumine võiks kujutada reaalset ohtu avaldajate elu ning tervisele. Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et isikute vastastikune reageerimine ning käitumine erimeelsuste tekkimisel võis antud juhtumil olla häiriv ja ebameeldiv, kuid see ei viita reaalsele ohule avaldajate elu ning tervisele. Eelpooltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks avaldajate avaldust puudutatud isikutele lähenemiskeelu seadmiseks.
16.Lisaks ei ole kohtu arvates avaldajad käesoleval juhul kohtusse pöördudes kasutanud kohast õiguskaitsevahendit. Sellest tulenevalt on kohus palunud avaldajatel oma nõuet selgitada (t/l 19, 28-29). Avaldajad jäid oma avalduse juurde.
17.Kohus selgitab ka, et kui avaldajatel on varaline nõue või mõni muu nõue, siis tuleb seda ka selgelt väljendada, põhjendada ning esitada vastav nõue kohustatud isikule täitmiseks. Kui kohustatud isik nõuet vabatahtlikult ei täida, on isikul õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse.
18.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Nii avaldajad, kui ka puudutatud isikud on esitanud kohtule taotlused tunnistajate ülekuulamiseks (t/l 60-61, 66-67). Kuivõrd kohus ei pea antud asjas tunnistajate ütlusi oluliseks, siis kohus jätab vastavad taotlused rahuldamata.
19.Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
20.Kõik kohtulahendis käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
21.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus avaldust ei rahulda, siis peab kohus õiglaseks, et avaldajad kannavad puudutatud isikute menetluskulud.
22.Puudutatud isikud paluvad avaldajatelt välja mõista esindajakulu summas 1 638 eurot (t/l 6064). Avaldajad puudutatud isikute menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
23.Puudutatud isikute lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 130 eurot. Avaldajad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 130 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 32-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
24.Puudutatud isikute esindaja poolt kohtule esitatud esindajakulude nimekirjast nähtub, et esindaja on 13.04.2018.a pidanud nõu kliendituga, analüüsinud asjaolusid 1,5 tundi, 16.04.2018.a koostanud seisukoha, komplekteerinud lisad ja esitanud need kohtule 7 tundi, 12.06.2016.a koostanud vastuse ja edastanud selle kohtule 2 tundi. Kokku on puudutatud isikute esindaja ajakulu 10,5 tundi.
25.Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu vastab tsiviilasjas teostatud menetlustoimingutele ning asja materjalidele. Seega on põhjendatud puudutatud isikute esindajakulu kogusummas 1 638 eurot ja see kuulub avaldajate poolt puudutatud isikutele hüvitamisele.
26.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada puudutatud isikute taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.