2-18-17436/11 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikest 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: Hageja esitas 16.11.2018 kohtule hagi kostja vastu kostjal hageja kohta maksehäireteate avaldamise keelamiseks ja sellega lahutamatult seotud nõude aegumise tuvastamise nõude TsMS § 368 lg 1 ja TsÜS § 142 lg 1 järgi. Koos hagiavaldusega ning lisaks 20.11.2018 esitas hageja hagi tagamise avaldused, mis kohus jättis 19.11.2018 ja 20.11.2018 kohtumäärustega tagamata. Hageja esitas 20.11.2018 korduva (kolmanda) hagi tagamise taotluse, milles palus kohtul hagi tagamise korras keelata kostjal tema kohta maksehäire teate avaldamine avalikes registrites. 21.11.2018 rahuldas kohus hageja 20.11.2018 esitatud kolmanda avalduse hagi tagamise abinõu kohaldamiseks ning keelas kostjal käesoleva kohtumenetluse ajaks hageja kohta maksehäire avaldamise tulenevalt My Fitness AS arvest 13579011 (võlgnevus My Fitness AS ees koos kõrvalnõuetega). Kostja esitas 04.12.2018 kohtule vastuse, milles võtab hagi õigeks TsMS § 440 kohaselt ning palub lõpetada hagimenetluse seoses kostja poolse hagi õigeks võtmisega. Kostja kinnitas, et lõpetas My Fintess ASi poolt 03.10.2018 a Lowell Eesti ASile loovutatud liikmelepingust nr 35192 tulenevate nõuete menetlemise (toimik 4818497) ning maksehäire ei kuulu avalikustamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud 350 eurot ja õigusabikulu 1500 eurot (10 töötundi x 150 eurot). Menetlustoimingute aruande kohaselt kulus kohtumisele kliendiga ja asjaolude arutamisele 1 h; kohtupraktika analüüsile 4h ning hagiavalduse koostamisele ning lisade komplekteerimisele 5 h. Esindaja on selgitanud, et tulenevalt asja keerukusest on põhjendatud tavapärasest kõrgem tunnitasu, mittevaraliste nõuetega seonduvad asjad loetakse üldjuhul tavapärasemast keerukamateks. Kostja taotleb oma 04.12.2018 menetlusdokumendis kohtul hinnata hageja õigusabikulude põhjendatust ning vajalikkust. Kostja ei ole nõus hageja esindaja õigusabikuludega summas 1500 eurot ning on seisukohal, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ja ebaproportsionaalsed. Kostja ei pea kulutatud aega (10 h) mõistlikuks, kuivõrd hagis ja hagi tagamise avalduses esitatud nõuete puhul ei ole tegemist keeruliste ja aeganõudvate õigusküsimustega, mille puhul kulunud aeg oleks põhjendatud. Kostja viitab ka värskele Riigikohtu otsusele (tsiviilasi nr 2-17-8339, p 17), milles Riigikohus kordab üle varasemas kohtupraktikas märgitut ehk et õigustatud tunnitasumääraks saab lugeda 120 eurot/h ja seega ei saa käesolevas menetluses lugeda õigustatuks tunnitasu määraks 150/h eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja esindaja õigusabikulu summas 1500 eurot osaliselt põhjendamatu. Arvestades, et hageja kõrgeima kvalifikatsioonita esindaja tunnitasu määr vastab kohtu hinnangul kõrgeima kvalifikatsiooniga (vandeadvokaat) esindaja tunnitasu määrale, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud menetlustoiminguks kohtupraktika analüüs 4h ning seisukoht, et tegemist oli keskmisest keerukama õigusvaidlusega. Seetõttu ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla kokku suuremad kui 900 eurot. Kohus leiab, et nii riigilõivu summas 350 eurot kui ka õigusabikulu summas 900 eurot näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 1 250 eurot.