Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM hagi AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja Toomas Saarma vastu aktsiaseltsi TALLINNA SADAM nõude tunnustamiseks AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.06.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Coal Terminal pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja Toomas Saarma apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood 10137319), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Kalm Kostjad: AS Coal Terminal (pankrotis, registrikood 10921416) pankrotihaldurid Andrias Palmits ja Toomas Saarma, lepinguline esindaja Maarja Roht
Istungi toimumise aeg
05.12.2018
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Andres Kalm, kostjad Andrias Palmits ja Toomas Saarma ning lepinguline esindaja Maarja Roht
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2018 otsus osaliselt tunnustatud nõude suuruse osas, tunnustada aktsiaseltsi TALLINNA SADAM nõuet AS Coal Terminal
Tsiviilasi nr: 2-17-17298 (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus summas 283 971,91 eurot ning täpsustada maakohtu otsust kulujaotuse osas.
2.AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja Toomas Saarma apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Tunnustada aktsiaseltsi TALLINNA SADAM nõuet summas 283 971,91 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotimenetluses.
3.3.Jätta maakohtu menetluskulud AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja Toomas Saarma kanda solidaarselt.
3.4.Rahuldada aktsiaseltsi
TALLINNA
SADAM
menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata maakohtu menetluses hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1740 eurot, millest 1440 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 300 eurot on riigilõiv.
3.5.Välja mõista AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihalduritelt Andrias Palmitsalt ja Toomas Saarmalt solidaarselt aktsiaseltsi TALLINNA SADAM kasuks maakohtu menetluskulud 1740 eurot. Menetluskulud tuleb aktsiaseltsile TALLINNA SADAM hüvitada AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotivara arvel.
3.6.Jätta rahuldamata aktsiaseltsi TALLINNA SADAM avaldus menetluskulude väljamõistmiseks summas 1147 eurot.
3.7.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihalduritel Andrias Palmitsal ja Toomas Saarmal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1740 eurot) tasuda solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Viivist tuleb aktsiaseltsile TALLINNA SADAM tasuda AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotivara arvel.
3.8.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja Toomas Saarma kanda solidaarselt.
3.9.Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata aktsiaseltsi TALLINNA SADAM apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1651 eurot.
3.10.Välja mõista AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihalduritelt Andrias Palmitsalt ja Toomas Saarmalt solidaarselt aktsiaseltsi TALLINNA SADAM kasuks apellatsiooniastme menetluskulu 1651 eurot. Menetluskulud tuleb aktsiaseltsile TALLINNA SADAM hüvitada AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotivara arvel.
3.11.Jätta rahuldamata aktsiaseltsi TALLINNA SADAM taotlus apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks summas 286 eurot.
3.12.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihalduritel Andrias Palmitsal ja Toomas Saarmal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1651 eurot) tasuda solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Viivist tuleb aktsiaseltsile TALLINNA SADAM tasuda AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotivara arvel.
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-17298 Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts TALLINNA SADAM (hageja) esitas hagi AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihaldurite Andrias Palmitsa ja Toomas Saarma (kostja) vastu hageja nõude tunnustamiseks AS Coal Terminal (pankrotis, menetluses nimetatud võlgnik) pankrotimenetluses.
2.Hageja ja võlgnik sõlmisid 30.09.2002 koostöölepingu nr 5433102 (leping). Lepingus kokkulepitud tasusid on aastate jooksul korrigeeritud, viimati esitati võlgnikule korrigeerimise teade 2016. aastal.
3.Lepingu p 2.2.2 järgi (ümber sõnastatud 20.11.2003 kokkuleppes) kohustus võlgnik tema kasutuses olevas hoonete ja rajatiste kompleksis (terminalis) töötlema kalendriaasta jooksul vähemalt 4 500 000 tonni kivisütt (kaupade minimaalse töötlemise maht). Lepingu p 6.1 alusel kohustus võlgnik tasuma vastavalt töödeldud kaupade hulgale hagejale kaubatasu. Võlgniku poolt hagejale tasumisele kuuluva kaubatasu määrad on sätestatud lepingu p-des 6.1.1–6.1.4 ning lepingu p 6.4 nägi hagejale ette võimaluse kaubatasu määrasid vastavalt Saksamaa tarbijahinna indeksi muutumisele ühepoolselt suurendada.
4.Lepingu p 2.5 nägi ette, et kaupade minimaalse töötlemise mahu täitmata jätmisel peab võlgnik hagejale leppetrahvina maksma kaupade minimaalselt töötlemise mahult arvestatud arvutusliku kaubatasu ning kalendriaasta jooksul tegelikult makstud kaubatasu summa vahe.
5.Võlgnik ei töödelnud 2016. ja 2017. aastal ühtki tonni kaupa ega tasunud hagejale seega ka kaubatasusid. Vastavalt lepingu p-le 2.5 oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi, mis vastas kaupade minimaalse töötlemise mahu eest tasumisele kuuluvale arvestuslikule kaubatasule. Hageja arvutuskäik 2016. aasta leppetrahvi arvutamiseks oli järgmine: A. Töödeldud kauba vahemik
B. Tonnide hulk selles vahemikus
C. Kaubatasumäär tonni kohta
D. Kaubatasu kokku (B x C)
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-17298 0–1 000 000
1 000 000
0,296
296 000
1 000 001–2 000 000
1 000 000
0,264
264 000
2 000 001–3 000 000
1 000 000
0,222
222 000
3 000 001–4 500 000
1 500 000
0,190
285 000
KOKKU:
1 067 000
6.Kuna 2016. aasta kahel esimesel kuul kehtis 0,3% madalam kaubatasu määr, on põhjendatud arvestada kaubatasu suuruseks 2016. aasta eest 1 067 000 eurost 0,05% väiksem summa (533,50 eurot), s.o 1 066 466,50 eurot.
7.Hageja arvutas perioodi 01.01.2017–02.05.2017 eest (neli kuud ja kaks päeva) tasumisele kuuluva leppetrahvi välja järgmiselt. Leppetrahv nelja kuu eest on 355 666,66 eurot (1 067 000 / 12 x 4). Leppetrahv kahe päeva eest on 5927,77 eurot (1 067 000 / 12 / 30 x 2). Järelikult leppetrahv 2017. aasta eest kuni pankroti väljakuulutamiseni on 361 594,44 eurot (355 666,66 + 5 927,77). Kokku oli hageja leppetrahvinõue 1 428 060,94 eurot (1 066 466,50 eurot 2016. aasta kaubatasu + 361 594,44 eurot 2017. aasta kaubatasu). Sellele lisandus 62,40 eurot isikulubade hooldustasu nõue 2017. aasta eest. Kokku oli nõude summa 1 428 123.34 eurot.
8.02.05.2017 kuulutati välja võlgniku pankrot. 17.10.2017 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus kostjad esitasid hageja nõuetele osalise vastuväite summas 284 721,91 eurot. Kostjate hinnangul on hageja nõue 284 721,91 euro osas valesti arvutanud. Hageja nõustus vastuväitega üksnes 533,50 euro suuruses osas. Kostjad ei vaielnud vastu isikulubade hooldustasule. Kostjad tunnustasid nõuet 1 143 934,93 euro ulatuses. Kostjate vastuväited
9.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad ei vaidlustanud leppetrahvi tasumise kohustust, vaidlusalune oli tasumisele kuuluva leppetrahvinõude suurus. Kostjad ei nõustunud hageja väitega, et kostjad ei vaielnud isikulubade hooldustasu nõudele vastu. Nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad vastuväite nii isikulubade hooldustasu nõudele kui ka leppetrahvile. Kostjad ei nõustunud hageja käsitlusega leppetrahvi arvestamisel: võttes aluseks koostöölepingu ja selle lisad, siis tuleb kostjate hinnangul kaubatasu suuruse arvestamisel juhinduda aasta jooksul töödeldud kauba kogusest tervikuna, mitte osadena, ning vaadata, millise p 6.1 alapunkti alla vastav kogus liigitub ning seejärel arvestada ja tasuda kaubatasu. Töötlemata kauba kogus 2016. aastal (periood 12 kuud) oli 4 500 000 tonni ning ühiku hind üle 3 miljoni tonni kauba korral perioodil 01.01.2016–28.02.2016 oli 0,189 eurot ja perioodil 01.03.2016–31.12.2016 oli 0,190 eurot, seega moodustab 2016. aasta eest leppetrahvi nõue 854 250 eurot. Hageja esitas 2016. aasta leppetrahvinõude summas 1 067 000 eurot, s.o 212 750 euro võrra suurem kui kostjate arvestuse kohaselt. Sellest tulenevalt esitasid kostjad vastuväite nõudele osaliselt summas 212 750 eurot. Kostjate leppetrahvi arvutuskäik oli järgmine: 4(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-17298
Kogus (tonnid)
Ühiku hind (eurod)
Periood (kuud/päevad)
Summa (eurod)
üle 3 000 000 korral
0,189
01.01–28.02.2016 (2 kuud)
141 750
üle 3 000 000 korral
0,190
01.03–31.12.2016 (10 kuud)
712 500
üle 3 000 000 korral
0,190
01.01–02.05.2017 (4 kuud, 2 päeva)
289 684,93
kokku
1 143 934,93
10.Kostjad ei ole ega saa olla pankrotiseadusest tulenevalt seotud poolte praktikaga. Kui pankrotihaldurid tuvastavad lepingu täitmisel asjaolusid, mis ei ole kooskõlas lepingus sõnastatuga või selle mõttega, tuleb sellise asjaolu tuvastamisel esitada PankrS § 55 ja § 103 lg 2 viimase lause alusel halduritel vastuväide sellistele asjaoludele tuginevalt esitatud võlausaldaja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul. Kostjate vastuväite aluseks olev matemaatika ei ole äriloogika vastane, hageja enda kirjeldatud meetod aga küll. Kostjad selgitasid, et olukorras, kus kaupa oleks osaliselt töödeldud, näiteks 3 miljonit tonni, ning töötlemata koguseks oleks 1,5 miljonit tonni, siis on lepingu alusel hagejal õigus nõuda (hageja loogika alusel iga vahemiku eest) kaubatasu töödeldud koguse eest ja leppetrahvi. Hageja meetod on aga väär, sest sõltumata sellest, kas tegemist on kaubatasu või leppetrahvi arvestusega, nõutakse võlgnikult esimese vahemiku eest topelt tasu, sest nii 3 miljoni töödeldud kauba kui ka 1,5 miljoni töötlemata kauba puhul kattuks nõude esimene vahemik (lepingu p 6.1.1).
11.Isegi, kui kohus ei nõustu kostjate arvutusmeetodiga, rõhutasid kostjad, et hageja on esitanud 2016. aasta tasu ebaõigete algandmete alusel, kuna ei ole võtnud aluseks kuni 01.03.2016 kehtinud tasumäärasid. Õige määra puhul oleks hageja nõue 2016. aasta eest 1 066 250 eurot. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 284 188,41 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda ja määras hageja menetluskulude suurusema kindlaks 1740 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada võlgniku pankrotivara arvel. Kostjatel tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivis tuleb tasuda võlgniku pankrotivara arvelt.
13.Vaidlust ei olnud selles, et hageja ja võlgniku vahel oli sõlmitud leping, millest tulenevalt oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Poolte vahel oli vaidlus leppetrahvi suuruse üle, täpsemalt selle üle, kuidas tõlgendada lepingu p 6.1 ja selle alapunkte, mis sätestasid kaubatasu arvutamise alused. Kaubatasu suurusest sõltus vaidluse all olev leppetrahvi suurus, mis tuli tasuda, kui võlgnik ei täida kalendriaasta kaupade minimaalse töötlemise mahtu. 5(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-17298
14.Koostöölepingu poolteks olid hageja ja võlgnik. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Maakohus arvestas lepingupoolte varasemat praktikat ja seda, et hageja ja võlgnik on aastaid tõlgendanud ja täitnud lepingut samamoodi, nagu seda on kohtumenetluses teinud hageja. Lepingu p 6.1 tõlgendus viisil, nagu seda tegi hageja, ei riku võlgniku ja/või võlausaldajate õigusi. Arvestada tuleb sellega, et lepingupoolteks olid hageja ja võlgnik, kes on täitnud koostöölepingust ja selle lisadest tulenevaid vastastikuseid kohustusi vastavalt poolte vahel aastaid kestnud praktikale. Maakohus leidis, et hageja leppetrahvi arvutamise alused olid õiged.
15.Lepingus kokkulepitud kaubatasu arvutamise aluseks on n-ö mastaabisoodustuse põhimõte, mille järgi on alates teatud kauba või teenuse mahu ületamisest järgneva kauba või teenuse mahu eest makstav ühikutasu väiksem. Selliselt on kokku lepitud lepingu p-des 6.1.1–6.1.4, s.t esimese miljoni tonni töötlemisel on ühiku hind kõrgeim, alates teisest miljonist on täiendavad tonnid maksustatud väiksema tasuga jne kuni kõige väiksema kaubatasuni sellele mahule, mis ületab 3 miljonit tonni. Mastaabisoodustuse põhimõtte sisuks ei ole aga see, et mahu suurenedes teenuse osutajale makstav tasu summaarselt väheneb, selline kokkulepe ei ole teenuse osutaja seisukohast äriliselt põhjendatud. Lisaks tuleneb lepingu p-st 2.5, et võlgnikul tuleb leppetrahvi tasuda üksnes ulatuses, milles tegelikul töötlemisel põhinev kaubatasu jääb alla lepingus ettenähtud minimaalset kaubatasu. Seega ei saa tekkida olukorda, kus ühe ja sama vahemiku eest küsitakse nii kaubatasu kui ka leppetrahvi. Võlgnik töötles 2016. aastal kaupa 0 tonni ja minimaalne kaubatasu oli võrdne selle aasta eest tasutava leppetrahvi summaga. Uued kaubatasumäärad hakkasid kehtima alates 01.03.2016 ja hageja selgitas, kui suured kaubatasumäärad kehtisid jaanuaris ja veebruaris 2016. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud 2016. aasta eest leppetrahvinõue summas 1 066 466,50 eurot.
16.Seoses leppetrahviga 2017. aasta eest märkis maakohus, et ta nõustub hageja poolt väljatooduga ja leidis, et hageja poolt rakendatud proportsionaalne arvestus 2017. aasta esimese nelja kuu leppetrahvi kohta on õiglane. Arvesse on võetud asjaolu, et tasumäärad on kaupade töötlemise erinevates vahemikes diferentseeritud, vähenedes astmeliselt nende koguste suhtes, mis ületavad lepingus sätestatud kokkulepitud piirmäärasid. Põhjendatud oli võtta arvesse kogu aasta leppetrahv ning jagada see proportsionaalselt nelja kuu ja kahe päeva peale. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-17298 võlgnik peaks maksma pooliku aasta eest ebaproportsionaalselt palju leppetrahvi ainuüksi seetõttu, et esimesed kaubavahemike astmed on suurema tasumääraga.
17.Isikulubade hooldustasu nõue kuulus tunnustamisele. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et hageja on 01.03.2017 esildise kohaselt võlgnikule väljastanud neli isikuluba ja hageja esitas võlgnikule arve nr A170001354. Samuti puudus vaidlus selles, et võlgnikule on võimaldatud juurdepääs hageja koosseisu kuuluvate sadamate sadamaaladele. Seadusest ega eelpool nimetatud dokumentidest kirjalikku vorminõuet ei tulenenud. Lisaks selgitas hageja, et dokumentidel on märkus „/allkirjastatud dokumendihaldustarkvaras/“. Hageja allkirjaõiguslikud isikud on hageja vastavas elektroonilises keskkonnas identifitseeritud, ning olles selles keskkonnas identifitseeritud, saavad allkirjaõiguslikud isikud (sh juhatuse liikmed) oma konto kaudu allkirjastada kõnealusesse keskkonda neile allkirjastamiseks laetud dokumente. Lisaks tasus võlgnik perioodil 2014–2016 kõik isikulubade väljastamise ja isikulubade hooldustasude arved. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Kostjad leiavad, et maakohus tunnustas hageja nõuet põhjendamatult suures ulatuses ja jäi eelnevalt menetluse käigus esitatud arvutuskäigu ja seisukohtade juurde.
20.Kostjad ei nõustunud maakohtu tõlgendusega VÕS §-le 29, kuna see ei ole kooskõlas pankrotiseaduses sätestatuga ega pankrotimenetluse põhimõtetega. Ebaõige on maakohtu järeldus, et pankrotihaldurid on seotud hageja ja võlgniku vahelise praktikaga. Kostjate hinnangul toetab nende seisukohta PankrS §-s 55 ja § 103 lg 2 viimases lauses sätestatu. Seda, et pankrotihaldurid ei ole seotud lepingupoolte varasema praktikaga kinnitab ka see, et pankrotimenetluses on nõuete vaidlustamise õigus ka teistel võlausaldajatel. Juhul, kui võlausaldaja nõude vaidlustab, ei ole ta seotud lepingupoolte varasema praktikaga ning tal on õigus sekkuda võlgniku ja võlausaldaja vahelisse lepingulisse suhtesse õigusvaidluse läbi. Kohtu ülesandeks on sellisel juhul selgitada välja lepingupoolte tegelik tahe, lepingu sisu ja muud nõude tunnustamise vaidluses vajalikud asjaolud, et otsustada tunnustatava nõude aluse, sisu ja suuruse osas. Kostjate arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et võlgniku ja teiste võlausaldajate huvisid ei rikuta sellega, et hageja on esitanud ja saanud nõude tunnustatuks suuremas ulatuses, kui tal selleks õigust on. Asjaolu, et hageja ja võlgnik on varasemalt nõude arvestusmeetodit aktsepteerinud, ei saa olla aluseks, et nõustuda väära lepingu tõlgenduse ja praktikaga. Maakohtu käsitlus mastaabisoodustusest ja selle kohaldumisest ei vasta lepingus kokkulepitule.
21.Kostjad on seisukohal, et hageja ei tõendanud isikulubade hooldustasu nõuet. Nõude aluseks ei saa olla arve. Arve on vaid üheks nõuet tõendavaks dokumendiks. Nõudeavaldusele lisatud koostöölepingust ja selle lisadest ei tulene arve esitamise alust. Selle kohta, et otsus isikulubade väljaandmise korra ja hooldustasude suuruse 7(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-17298 kohta on allkirjastatud dokumendihaldussüsteemis vastavalt hageja asjaajamiskorrale, ei ole ühtegi tõendit. Niisamuti ei ole selge, milline oli hageja poolt viidatud asjaajamiskord ning mil määral on seni täpsustamata elektroonilisse infosüsteemi sisenemine ning seal edasiste tegevuste tegemine samastatav dokumendi allkirjastamisega “konventsionaalsel viisil”. Hageja ei ole seejuures viidanud ka ühelegi õigusnormile, millest tulenevalt saaks sellises infosüsteemis tegutsemist otsuse allkirjastamiseks lugeda. Kostjale arusaadavalt saab allkirjastamine toimuda vaid omakäeliselt või digitaalallkirjaga. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud apellatsioonkaebusega ning tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tunnustamisele kuuluva nõude suuruse osas.
24.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi, kuid vaidlus on leppetrahvi suuruse üle. Nõuete kaitsmisel tunnustati hageja nõuet osaliselt ja kostjad esitasid vastuväite summas 284 721,91 eurot. Esitatud hagis palus hageja tunnustada nõuet summas 284 188,41 eurot.
25.Kolleegium ei nõustu AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotihaldurite väitega, et hageja ja võlgniku vahelise 30.09.2002 koostöölepingu p 6.1 tõlgendamisel ei tule arvestada võlgniku ja hageja vahelise praktikaga lepingu täitmisel. Pankrotimenetluses võlgniku vastu esitatud nõuete kaitsmise vaidluse lahendamisel tuleb kohtul tuvastada, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu, s.t tuleb lahendada vaidlus viisil, nagu oleks see on hageja (võlausaldaja) ja võlgniku vahel. Seega lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 5 p-de 2, 3 ja 6 järgi eelkõige arvestada tõlgendust, mille lepingupooled, s.t hageja ja võlgnik, on samale lepingutingimusele varem andnud ning nende käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Apellantidel kui pankrotihalduritel oli lepingu eelneva täitmise ja lepinguosaliste poolt vaidlusalustele lepingpunktidele antud tõlgenduse kohta võimalik saada teavet võlgnikult. Maakohus on leppetrahvi arvestamisel lähtunud hageja ja võlgniku vahelisest varasemast praktikast kaubatasude arvestamisel. Apellantide poolt viidatud PankrS § 103 lg 2, mille kohaselt vastavate aluste olemasolul on haldur kohustatud võlausaldaja nõudele vastu vaidlema, ei anna alust teha järeldust, et leppetrahv peaks olema arvestatud viisil, nagu seda soovisid apellandid. Õige on see, et haldurid peavad kaitsma ka teiste võlausaldajate õigusi, kuid see ei tähenda, et lepingut tuleb tõlgendada erinevalt lepingu pooltest.
26.Kolleegium nõustub hageja arvutuskäiguga, mis tuleneb 30.09.2002 lepingu p 6.1 tõlgendusest ja on kooskõlas lepinguosaliste tõlgendusega sellele punktile 2016. aastale eelnevate kaubatasude arvutamisel. Eelnevalt on arvestatud kaubatasusid viisil, mis olid kokku lepitud lepingu p-s 6.1, ja ainult kogusele, mis ületas aasta jooksul 3 miljonit tonni, kohaldati kõige madalamat kaubatasu. Kuna 2016. aastal ei töödelnud
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-17298 võlgnik ühtegi tonni kaupa, siis on hageja õigesti arvutanud leppetrahvi 30.09.2002 lepingu p 6.1 järgi.
27.Apellantide arvestuse kohaselt on isegi juhul, kui lähtuda hageja arvestusest, leppetrahvi summa 2016. aasta eest 216,50 euro võrra väiksem, kuna hageja arvestus on ebatäpne. Selles osas kolleegium nõustub apellantidega. Kolleegium on kontrollinud maakohtu arvestust ja arvude suurusjärku ja täpsusastest arvestades on ilmselt tegemist poolte arvestuste puhul ümardamisel tekkinud erinevusega. Kuna apellantide arvestuskäik on täpsem ja kontrollitav, siis lähtub kolleegium sellest. Seega 2016. aasta eest on leppetrahvi arvestus alljärgnev: kauba kogus aastas 4 500 000 periood 01.01.2016-31.12.2016 ühiku hinna kehtivus/ 01.01.2016-28.02.1016 2 kuud kauba koguse vahemik, miljon tonni 0-1 0.295 eurot 49 166,67 eurot 1-2 0,263 eurot 43 833,33 eurot 2-3 0,221 eurot 36 833,33 eurot Üle 3 0,189 eurot 47 250,00 eurot Kokku 177 083,33 eurot ühiku hinna kehtivus/ 01.03.2016-31.12.2016 10 kuud kauba koguse vahemik, miljon tonni 0-1 0,296 eurot 246 666,67 eurot 1-2 0,264 eurot 220 000,00 eurot 2-3 0,222 eurot 185 000,00 eurot Üle 3 0,190 eurot 237 500,00 eurot Kokku 889 166,67 eurot 2016. aasta kokku : 1 066 250,00 eurot
28.Kuna leppetrahv 2016. aasta eest on täpsema arvutuse järgi 1 066 250 eurot, siis maakohus on tunnustanud nõuet 216,50 euro võrra suuremana (1 066 466,501 066 250).
29.Ebaõige on apellantide käsitlus, et 2017. aasta leppetrahv tuleks arvestada ainult 30.09.2002 lepingu p 6.1.4 järgi. Hageja on 2016. aasta eest leppetrahvi arvutamisel lähtunud keskmisest aasta kaubatasu määrast arvestusega, et töödelda tuli aasta jooksul vähemalt 4,5 miljonit tonni. Kolleegiumi arvates on selline trahvi arvestamise viis kooskõlas 30.09.2002 lepingu p-dega 2.2, 2.5 ja 6.1.
30.Isikulubade hooldustasude nõude 62,40 eurot tunnustamisel ei lähtunud maakohus mitte ainult võlgnikule esitatud arvest, vaid analüüsis ka poolte eelnevat praktikat isikulubade hooldustasuga seonduvalt. 30.09.2002 lepingu p 4.1.1 järgi on hoonestajal (võlgnikul) õigus kasutada vastavuses sadama eeskirjaga Muuga sadama infrastruktuuri objekte ulatuses ja viisil, mis on vajalik terminali ja raudtee valdamiseks ja kasutamiseks. Hageja juhatuse esimehe 08.02.2013 käskkirjaga nr 5 on kinnitatud „Sadamaaladele sissepääsu kord” (edaspidi: kord), milles on reguleeritud sadama territooriumil viibimiseks isikulubade väljaandmine ja tasud. Aasta tasuks ühe
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-17298 loa eest oli 13 eurot, millele lisandus käibemaks (tl 55-61). Apellandid ei ole väitnud, et isikulubasid ei ole väljastatud. Seega tulenes võlgniku kohustus tasuda isikulubade hooldustasu 30.09.2002 lepingust. See, et hageja ei ole tõendanud korra allakirjutamist allkirjaõigusliku isiku poolt, ei anna alust jätta nõue 62,40 euro osas tunnustamata. Korra kinnitamise käskkirjal on märge, et see on allkirjastatud dokumendihaldustarkvaras, mis hageja selgituse kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks loodud tarkvara, milles on võimalik tuvastada, kas dokument on allkirjastatud. Ringkonnakohus peab piisavaks seda, kui kord on kinnitatud juhatuse liikme poolt eelkirjeldatud viisil. Alust ei ole järeldada, et hageja äriühingu sisesed aktid peaksid olema alla kirjutatud juhatuse liikme poolt omakäeliselt või digitaalselt ID-kaarti kasutades.
31.Ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse osaline tühistamine ei anna alust tühistada menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt muudeti tunnustatud nõude suurust marginaalses määras (0,076%) ja seda põhjusel, et täpsustati vaidlusaluse nõude arvutust. Eeltoodu tõttu on õige jätta maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses määranud, kas apellandid peavad kulud kandma solidaarselt või võrdsetes osades. Ringkonnakohtu arvates tuleb menetluskulud kostjate kanda jätta TsMS § 165 lg 3 järgi solidaarselt, kuna nõudele on vastu vaielnud mõlemad pankrotihaldurid ühiselt. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täpsustada. Hageja menetluskulude suuruseks määras maakohus 1740 eurot, millest 1440 eurot oli kulu lepingulise esindaja teenusele ja 300 eurot riigilõiv. Apellandid menetluskulude suurust vaidlustanud ei ole.
32.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega 0,076% ulatuses ainuüksi arvutuskäikude erinevuse tõttu leiab ringkonnakohus, et apellatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 165 lg 3 ja § 171 lg 1 järgi jätta solidaarselt apellantide (kostjate) kanda.
33.Hageja esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse järgi on ta apellatsioonimenetluses kandnud kulusid 1547 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisanduvad kulud seoses 05.12.2018 kohtuistungil osalemisega. Teenuse keskmine tunnihind on 130 eurot. Hagejat esindasid vandeadvokaadid Peeter Viirsalu ja Andres Kalm. Vastavalt taotlusele lisatud arvetele ja selgitustele on hageja esindajad tutvunud 16.05.2018 ja 17.05.2018 kostja seisukohtadega 1,2 tundi, kulutanud 0,4 tundi kohtuotsuse analüüsile, 6,7 tundi apellatsioonkaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele ja täiendavalt 0,7 tundi vastusele koostamisele, 2,2 tundi täiendavale analüüsile ja kliendiga suhtlemisele, 0,4 tundi menetlusdokumendi täiendamisel ja 0,3 tundi apellatsioonkaebuse vastuse täiendamisele. Kokku oli ajakulu 11,9 tundi. Kohtuistungi protokolli järgi on hagejate esindajal kulunud 2 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistung kestis 1 tunni. Kostjad leidsid, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud: kahe advokaadi kasutamine ei olnud põhjendatud, büroosiseste nõupidamistele ja kliendisuhtlusele kulunud aja põhjendatust ei saa hinnata, kuna vastavate toimingute kohta puuduvad toimikus dokumendid, toimingud enne maakohtu otsuse tegemist ei kuulu apellatsiooniastme kuludena hüvitamisele ja teenuse tunnihind on üle paisutatud ning võiks olla 120 eurot. 10(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-17298
34.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vastustaja menetluskulud on põhjendamatud osas, mis puudutab toiminguid enne maakohtu otsuse tegemist, s.o 1,2 tundi. Hagejal oli küll 2 lepingulist esindajat, kuid teenuse kirjeldustest ei nähtu, et nad oleksid toiminguid dubleerinud. Suhtlus kliendiga on lepingulise esindaja poolt teenuse osutamisel vajalik ja ajakulu arvestades ei ole selle maht üle paisutatud. Büroosisene nõupidamine on toimunud enne maakohtu otsuse tegemist ja ringkonnakohus ei pidanud seetõttu toimingut põhjendatuks. Ringkonnakohus vähendab kohtuistungi ettevalmistamise mõistlikku aega. Arvestades, et esindajale olid vaidluse asjaolud tuttavad, siis piisav on 1 tund. Esindaja tunnihind 130 eurot ilma käibemaksuta on tavapärane vandeadvokaadi teenuse tunnihind. Seega on põhjendatud ajakulu 12,7 tundi, mille eest kuulub hüvitamisele 1651 eurot. Rahuldamata jääb taotlus 286 euro ulatuses.
35.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb vastustaja taotlusel apellantidelt vastutaja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
36.Kõik menetluskulud kuuluvad hüvitamisele AS Coal Terminal (pankrotis) pankrotivara arvel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.