6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
8.Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 1019,92 eurot (üks tuhat üheksateist eurot 92 senti koos käibemaksuga). Tasu tuleb maksta välja riigieelarvelistest vahenditest ning kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr EEXXX AS-s Swedbank.
9.Pankrotihaldur Tiia Kalaus täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
10.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta igaaastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 21.05.2026.a.
11.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Määrus saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 8 märgitud väljamakse teostamiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
1.A. B. esitas 25.03.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, jättes menetluse liigi kohtu otsustada. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi osas.
2.10.04.2025 määrusega võeti avaldus menetlusse ja määrati võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Tiia Kalaus. Kohus peatas A. B. vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. B. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
5.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
6.Usaldusisik on tuvastanud järgmist: Võlgnik on vallaline, ülalpeetavad puuduvad.
7.Võlgniku varad ja kohustused Võlgniku teadaolevad varad Kinnisvara puudub. Võlgnikule kuulus korteriomand XXX, mis on võõrandatud 20.01.2023 täitemenetluses kohtutäituri poolt Politsei- ja Piirivalveameti võla katteks. 2(5)
Transpordiameti andmetel ei ole võlgnikule sõidukeid kuulunud ning neid ei ole ka viimase kolme aasta jooksul võõrandatud. Pensioniregistri andmetel pensionifond puudub. Võlgnik töötab X OÜ-s, töötasu 840-1000 eurot. Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pangas (EE871010011884375228), konto jääk 0.00 eurot ja Swedbank (EE952200221034173575), konto jääk 19,8rot, tehingu puuduvad, broneering 16,33 eurot, viivis 7,62 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused. Kokku on võlgnikul usaldusisiku pool tuvastatud kohustusi 20 145,25 eurot. Kogunõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisel, kui võlausaldajad esitavad sissenõutavaks põhinõudele lisaks kõrvalnõuded (viivis). Samuti võivad lisanduda kohtutäiturite nõuded.
8.Usaldusisiku hinnang võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik olemasolevad kohustused täita. Võlgnikule päranduseks saanud korteri on 2023.a. võõrandanud kohtutäitur. Võlgnik selgitas suusõnaliselt usaldusisikule, et omab töökohta (X OÜ) ja töötasu on ca 840 eurot (neto). Täiendavalt selgitas, et lähiajal võib olla palgatõus ning otsib ka pidevalt paremini tasustatavat tööd. XXX. Eluasemekuludena tasub kommunaalkulud ja elekter. Täiendavalt üüri ei maksa. Võlgnikul puudub registrites vara. Võlgnikul on teadaolevalt kohustusi ca 20 000 eurot. Kõik nõuded on maksekäsu kiirmenetluses kohtumääruse alusel ning esitatud täitmiseks kohtutäituritele. Võlgnik selgitas, et igal kuul arestib kohtutäitur töötasu. Kohtutäituri andmetel on võlgnikule jäetud kasutamiseks seadusest tulenev miinimum. Arvestades eeltoodut, on võlgnik muutunud alaliselt maksejõuetuks.. Tuginedes võlgniku avalduses esitatule ning analüüsides tema vastu esitatud nõudeid, on usaldusisik seisukohal, et võlgniku kohustused on tekkinud suurest hulgas kiirlaenude võtmisest ning need on eelduslikult toimunud perioodil juba enne 2022.a. Teadaolevalt eelmisel aastal viibis võlgnik kaitseteenistuses. Tuginedes maksuhaldurile esitatud tuludeklaratsioone, siis: 2021.a. on võlgniku deklareeritud sissetulekuks töötasu, haigushüvitis ja II samba pensionitulu, kokku summas 7 379,84 eurot (ca 614,98 eurot/kuus) 2022.a. on võlgnik saanud töötasu ja töövõimetuse hüvitist kokku summas 5 555,80 eurot (ca 462,98 eurot/kuus); 2023.a. on ainult töövõimetuse hüvitis 81,96 eurot (viibis kaitseväes); 2024.a. on töötasu ja töövõimetuse hüvitis olnud kokku 3 602,09 eurot (ca 300,17 eurot/kuus). Eeltoodule tuginedes ei ole võlgnikul ilmselgelt jätkunud rahalisi vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti võib eeldada, et võlausaldajad on andnud võlgnikule laenu olukorras, kus täitmata jäeti vastutustundliku laenamise põhimõtted ning laenu väljastati tegelikult krediidivõimetule isikule. Kokkuvõtvalt on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on mõtlematu laenuraha võtmine ning vähene tulu nende kohustuste täitmiseks. Võlgnik on nii avalduses kui ka usaldusisikule suuliselt kinnitanud, et tegelikult võttis laenu oma tüdruksõbra jaoks. Mingit vara selle eest ei omandatud (mõned asjad koju, telefon), raha kulus elamiseks. Võlgnik on avalduse sobiva menetlusliigi jätnud kohtu otsustada Usaldusisiku hinnangul on ainukeseks sobivaks maksejõuetuse menetluse liigiks pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus. Puuduvad võimalused alternatiivse maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks. Seni kogutud andmete kohaselt ei ole usaldusisiku hinnangul vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos pankrotimenetlusega. Tegemist on kiirlaenusid võtnud isikuga, kellel tegelikult puudusid juba kohustuste võtmise ajal legaalsed võimalused kohustuste täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust tegi usaldusisik ettepaneku - Kuulutada välja A. B. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus; 3(5)
- Pankrotihaldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkata usaldusisikuna kuni pankrotimenetluse lõppemiseni; - Avaldada pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; - Mõista välja usaldusisiku tasu riigi vahenditest vastavalt esitatud taotlusele.
9.21.05.2025 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, avaldaja on tutvunud usaldusisiku aruandega, so vara ja võlgade nimekirjaga. Maksejõuetusmenetluse liigi jätab võlgnik kohtu otsustada. Jääb avalduse juurde. Usaldusisik on seisukohal, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on seisukohal, et pankrotiseis tekkis 2021.a. Ilmselt laenamisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, aga maksekäsus on tehtud lahendid, ei ole võimalik lahendeid vaidlustada.
10.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
12.Usaldusisik Tiia Kalaus on esitanud tasunõude 836 eurot (lisandub käibemaks 22% summas 183,92 eurot), kokku 1019,92 eurot. FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1019,92 eurot koos käibemaksuga. 4(5)
13.Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
14.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
15.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu suuruseks 836 eurot (12 tundi 40 minutit, 66 eurot tund, lisandub käibemaks 183,92 eurot), kokku 1019,92 eurot, anda võlgnikule menetlusabi ja mõista riigi vahenditest välja usaldusisiku tasu OÜ Civilex kasuks summas 1019,92 eurot (s.h. käibemaks).
16.Usaldusisiku tasu suuruseks tuleb määrata vastavalt esitatud taotlusele kokku 836 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 183,92 eurot, kokku tasu 1019,92 eurot. Kohus annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 1019,92 eurot (sh käibemaks) ja määrab 1019,92 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista OÜ Civilex (arvelduskonto EEXXX Swedbank) kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.