Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

II

38,43

KT R S

II

50,33

KT T S

II

326,96

Riigi Tugiteenuste Keskus

II

5 363,95

KT K P

II

453,16

KT Urmas T

II

636,13

KOKKU

6 999,43

OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb.

eurot võlgniku kanda ning anda võlgnikule tagastamatut menetlusabi TsMS § 183 lg. 2 alusel pankrotihalduri tasu ja kulude katteks 397 eurot ulatuses, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Kokku tagastamatu menetlusabi 476,40 eurot. Summa 874,14 eurot kuulub riigile väljamõistmisele võlgnikult R S (pankrotis); vabastada pankrotihaldur Terje Eipre R S (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest; otsustada füüsilisest isikust võlgniku R S (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamine vastavalt PankrS §-le 171; juhul kui kohus peab põhjendatuks algatada R S (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, siis määrata R S (pankrotis) iseenda usaldusisikuks, kes on nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172. Pankrotihaldur Terje Eipre poolt R S (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 09.07.2018 esitatud taotluse kohaselt puuduvad R S (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 23.11.2018 määruse alusel teinud 23.11.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded R S (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 07.12.2018. Tähtaja jooksul ei ole võla-usaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et R S (pankrotis) pankroti-menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankroti-haldur pankrotimenetluses hagisid esitanud pole ja ei kavatse neid ka esitada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et R S (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri sõnul olid maksejõuetuse põhjuseks võlgniku sissetulekud, alaealine laps ning realiseeritava vara puudumine. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud tahtlikult, sest võlgnikku on kriminaalkorras karistatud varguse, röövimise ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete tAtamise eest. Isiku suhtes on algatatud täitemenetlusi, sh lõpetatud, 49 erinevat menetlust aastast 2002. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus R S (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses puudus vara, mida haldur oleks saanud müüa, ka ei olnud halduril võimalik esitada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis taotleb Terje Eipre tasu määramist lähtuvalt PankrS § 23 lõigetest 1-3. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on R S (pankrotis) pankrotimenetluses teinud toimingud arvestusega 64 eurot tunnis kokku 11,75 tundi ehk tasu kokku 752 eurot, millele lisandub käibemaks 150,40 eurot, kokku 902,40 eurot. Haldur palub määrata tasu OÜle Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur toob veel välja, et kokku on kõik põhjendatud pankrotimenetluse kulud 2 039,96 eurot, mille moodustavad ajutise halduri teenus 1 094,40 eurot, ajutise pankrotihalduri kulud 43 eurot ja halduri tasu summas 902,40 eurot ja kulud 0,16 eurot. Kõikidest pankrotimenetlusega seotud kuludest on kohtu poolt kõik kulud kinnitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Eeltoodust tulenevalt taotleb pankrotihaldur R S (pankrotis) nimel menetlusabi halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 1 350,54 eurot. Tasust 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 874,14 eurot peab R S (pankrotis) tagastama riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Kohus on aga seisukohal, et arvestades TsMS § 183 lg-s 2 nimetatud piirangut, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), siis ei ole põhjendatud pankrotihaldur Terje Eipre taotlus menetlusabiks summas 1 350,54 eurot.

Kohus kinnitas 3.09.2018 määrusega pankrotihalduri vajalikud kulutused summas 902,56 eurot, sh halduritasu 902,40 eurot. Kohus määrab Terje Eipre tasu katteks võlgniku pankrotimenetluses 752 eurot, millele lisandub käibemaks 150,40 eurot, kokku 902,40 eurot. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja R S (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt halduri taotlusele tuleb tasu välja maksta OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Tulenevalt sellest, et kohus ei mõista välja riigi menetlusabi summas 1 350,54 eurot, siis jätab kohus rahuldamata nii taotluse, et kohustada R S (pankrotis) tasuma riigile pankrotimenetluse kulud kokku 874,14 eurot kui ka taotluse jätta pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud R S (pankrotis) kanda. Kohus leiab, et kuivõrd ei pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust hüvitada pankrotihalduri tasu ja kulude katteks rohkem kui 397 eurot (millele lisandub käibemaks), siis tuleb käesolevas menetluses jätta tasumata kulud pankrotihalduri enda kanda. Võlgnik R S (pankrotis) on esitanud pankrotiavaldusega ka füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse ning kohtu hinnangul ei lähe pankrotiseaduse mõttega kokku jätta võlgniku kanda veel üks täiendav suur nõue. Kohus küll möönab, et pankrotihalduril on õigus tasu saada ja seda näeb ette ka pankrotiseadus, aga leiab, et pankrotimenetluse eesmärki ei täida see, kui menetluse käigus tekib niigi püsivalt maksejõuetule võlgnikule veel täiendav kohustus. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Terje Eipre tuleb vabastada R S (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. R S (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Haldur ei ole nõus võlgniku täieliku kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik ei ole pankrotimenetluse kestel tegelenud vanglas mõistliku tulutoova tegevusega, kuigi talle on antud see võimalus, millest võib järeldada, et võlgnik kahjustab tahtlikult oma võlausaldajate huve ning tema käitumine ei ole kooskõlas heade kommetega. Haldur siiski möönab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega ka kinnipidamise asutuses, eeldusel, et ta nõustub seda tegema. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses, v.a. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue. Kohus leiab, et tuleb algatada R S (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib

kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, siis tuleb tal ka seal olla aktiivsem pool töö saamiseks. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.