AS ÜHISTEENUSED hagi R.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
87,47 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja AS
ÜHISTEENUSED,
registrikood 11052490; lepinguline esindaja Ahto Järvela; kostja R.K., isikukood XXX.
Kohtuistungi toimumise aeg
Eelistung 6. lihtmenetlus
veebruaril
2025,
edasi
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt AS ÜHISTEENUSED hagi R.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista kostjalt R.K. hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks 22. juunil 2021 sõlmitud parkimislepingu alusel leppetrahv 40 eurot, perioodil 30. august 2021 kuni 30. august 2024 sissenõutavaks muutunud viivis 12,57 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt alates 31. augustist 2024 võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata AS ÜHISTEENUSED nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
7.Välja mõista kostjalt R.K. hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude katteks 429 eurot. Menetluskulude hüvitis tasuda Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715375512.
8.Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi R.K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 22. juunil 2021 sõlmitud parkimislepingu alusel leppetrahvi 40 eurot, perioodil 7. juunil 2021 kuni 30. august 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 12,57 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist seadusjärgses määras.
2.Kostja parkis 22. juunil 2021 kell 11.11 sõiduautot registreerimismärgiga xxxxxx Ühisteenused AS poolt parkimist opereeritavas Kalevi tn 1, Tartu, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Infotahvlil toodud parkimistingimuste p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping; p 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi. Parklas on lubatud parkida üksnes tingimusel, et parkimine registreeritakse kohtumaja infokioskis. Kostja parkimist ei registreerinud. Kostja toob ise esile, et parkis seal Medexi kliiniku, mitte kohtumaja külastamiseks. Kostja väited liikumispuudega isiku õigusest tasuta parkida ei ole asjakohased, sest ka juhul, kui antud parklas kohalduks liiklusseaduse §-s 68 loetletud eriõigused, tulnuks kostjal jätta parkimisluba nähtavale kohale. Leppetrahvi kviitungid paigutati esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Asjaolu, et kostja on sel päeval pildistanud sõidukit, parkimistingimust ja väidetavat värvikahjustust kojamehe piirkonnas, annab alust arvata, et kostja sai parkimistrahvi kätte.
3.Leppetrahvi nõue ei ole aegunud. Leppetrahv määrati 22. juunil 2021 ja muutus sissenõutavaks 14 päeva möödumisel, s.o 7. juulist 2021. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja 3. juulil 2024.
4.Hageja nõuab sissenõudmiskulusid 30 eurot järgmiste toimingute eest: 30. märtsi 2022 meeldetuletuskirja saatmine, 15 eurot; 10. jaanuari 2023 meeldetuletuskirja saatmine, 5 eurot; 6. detsembri 2023 meeldetuletuskirja saatmine, 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad: päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
Hageja on kostja kontaktandmete saamiseks ja õigsuse kontrollimiseks teinud Rahvastikuregistrisse päringuid 25. märtsil 2022, 3. juulil 2024 ja 16. detsembril 2023, millelt on ta tasunud riigilõivu iga kord 15 eurot. Lisaks on hageja pidanud kostja andmete saamiseks tegema päringuid, tasuma töötajatele palka, pidama ülal kõnekeskust ning ostma, arendama ja hooldama riist- ja tarkvara, tasuma kontori üüri, sidekulusid jne.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.
6.Kostja toob esile, et hageja esitas 3. juulil 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse väitega, et kostjale kuuluv sõiduk xxxxxx on kuupäeval 6. juulil 2021 asunud tasulise parkimise alas ning parkimistasu on jäetud maksmata. Kostja ei ole sellisel kuupäeval üheski tasulises parklas parkinud. Hagiavalduses on hageja muutnud parkimise kuupäeva ja toob esile, et parkimine oli 22. juunil 2021. Sellega on hageja tahtlikult esitanud valeandmeid, et näidata nõuet vähem kui 3 aasta vanuseks ja vältida nõude aegumist.
7.Kostja ei vaidle vastu, et parkis 22. juunil 2021 hagiavalduses märgitud parklas. Kostjale oli väljastatud tasuta parkimise õiguse andev puudega inimese parkimiskaart, mille ta pidi kaasa võtma parkimist kohtumajja registreerima minnes. Kostja peab võimalikuks, et trahv tehti ajal, mil ta käis parkimist registreerimas, kuid ta ei saanud selle kohta ühtegi teavitust, et õigeaegselt reageerida. Hagejal on varasemast vaidlusest 2019. a olemas kostja andmed, mistõttu on hageja teadlikult kasutanud valesid kontaktandmeid teadete edastamiseks. Hageja ei ole tõendanud kirjade saatmist. Kostja sai nõudest teada alles kohtumenetluses, seejuures esitati algselt vale kuupäev. Hageja on venitanud nõude esitamisega ning kostjal ei ole enam võimalik enda vastuväiteid tõendada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).
10.Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13).
11.Hagiavalduse järgi 22. juunil 2021 kell 11.11 parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga 565BFM hageja opereeritaval parkimisalal asukohaga Kalevi 1, Tartu. Kuna kostja parkis parkimistingimusi rikkudes, väljastas hageja kostjale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvinõude. Kuna kostja ei ole nõuet tähtaegselt tasunud, nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise tasumist ja sissenõudmiskulude hüvitamist.
12.Kostja leiab, et nõue on kohtule esitatud aegunult. Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsMS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi
esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja esitas leppetrahvinõude 22. juunil 2021, mille maksetähtaeg oli 6. juuli 2021. Seega muutus leppetrahv sissenõutavaks 7. juulil 2021 ning oleks aegunud 7. juulil 2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3. juulil 2024, s.o enne nõude aegumist. Kuigi maksekäsu kiirmenetluse avalduses oli märgitud vale lepingu kuupäev, on põhi- ja kõrvalnõuete summadest, nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevast ja sõiduki registreerimisnumbrist tuvastatav, et tegemist on sama nõudega. Kumbki pool ei ole väitnud, et hagejal oleks kostja vastu teine nõue 6. juulil 2021 sõlmitud parkimislepingu alusel. Enne hagiavalduse menetlusse võtmist ilma teise poole nõusolekuta hagi aluse muutmine ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
13.Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). Hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada, et ta sõlmis kostjaga parkimislepingu parkimisala kasutamise võimaldamiseks ja lepingule kohalduvad parkimislepingu tingimused, sh leppetrahvi kokkulepe. Hagejal lasub tõendamiskoormis leppetrahvinõude eelduseks olevate asjaolude tõendamiseks (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Arvestades, et hageja nõuab leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist, tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et leppetrahv on muutunud sissenõutavaks alates kuupäevast, millest hageja viivist nõuab.
14.Kahjustatud pool kaotab VÕS § 159 lg 2 järgi õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Mõistlik aeg jääb rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-14211, p 16).
15.Kohtu hinnangul on hageja esitatud fotodega tõendatud, et kostja parkis 22. juunil 2021 kell 11.11 hageja opereeritaval parkimisalal ning teatas leppetrahvinõudest pärast rikkumise avastamist paigutades teate kostja sõiduki kojamehe vahele (dtl 27-29 ja 30). Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12).
16.Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430, p 18). Seega ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha.
17.Kohus loeb kostja esitatud foto põhjal tuvastatuks, et 22. juunil 2021 oli parklas silt parkimistingimustega, mille p 4 kohaselt tohivad parklas parkida vaid registreeritud sõidukid (dtl 97). Kuna kostja ise selle foto tegi, pidi ta olema parkimistingimustest teadlik. Hageja tõendab ühe dateerimata foto (dtl 31), samuti 2018. a ja 2023. a tehtud fotodega (dtl 105-106), et parkla sissesõidu juures on sildid, mis täpsustavad, et
tööpäevadel kell 8.30 kuni 17.00 on alal parkimine lubatud ainult kohtumaja loal ning parkimine tuleb registreerida kohtumaja infokioskis. Kohus leiab, et ka täpsustava sildi puudumisel oleks kostjal tulnud rakendada mõistlikku hoolsust parkimistingimuste täpsustamiseks, nt sildil olevale telefoninumbrile helistades.
18.Kostja toob esile, et ta ei parkinud kohtumaja külastajana, vaid selleks, et minna vastuvõtule lähedalasuvasse kliinikusse. Kostja leiab, et tema tasuta parkimise õigus tuleneb liiklusseaduse (LS) § 68 lg-st 2, mille järgi liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Antud juhul ei parkinud kostja aga avalikul tasulisel parkimisalal LS § 187 ja Tartu Linnavolikogu 02.06.2011 määruse nr 36 „Parkimistasu“ § 2 mõistes, mistõttu ei ole kostja vastuväide asjakohane. Kohus märgib, et ka juhul kui LS § 68 hõlmaks hageja opereeritavat parklat, ei olnud kostja sõiduk pargitud invakohale ning hageja ega kostja samal kuupäeval tehtud fotodest ei nähtu, et sõidukis oleks olnud nähtaval kohal liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (dtl 27, 96). Sellist asjaolu ei tõenda kostja perearsti tõend (dtl 99).
19.Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvinõue 40 eurot põhjendatud.
20.Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 12,57 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmist.
21.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
22.Kohus on seisukohal, et hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda viivist tasumata põhinõudelt (VÕS § 113 lg 1). Perioodi 7. juuli 2021 kuni 30. august 2024 eest on seadusjärgne viivis põhinõudelt 40 eurot 12,57 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
23.Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt välja ka edasiulatuva viivise tasumata põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
24.Hageja nõuab sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama paragrahvi kolmas lause sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
25.Pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade saatmise osas on VÕS § 113 2 lg-s 2 sätestatud sissenõudmiskulu ülempiir. Tegemist ei ole fikseeritud ning tegelikust
kahjust sõltumatu hüvitisemääraga. Kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580-581).
26.VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 alusel loetakse kiri võlgniku poolt kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
28.Hageja toob esile, et saatis kostjale meeldetuletuskirjad 30. märtsil 2022, 10. jaanuaril 2023 ning 6. detsembril 2023, samuti on teinud aastate jooksul ohtralt toiminguid kostjaga kontakti saamiseks ja võla sissenõudmiseks. Kostja väitel ei ole ta saadetud kirju kätte saanud e-posti ega posti teel ning teateid on saadetud valedel kontaktandmetel. Arvestades, et kostja on kategooriliselt vastu vaielnud meeldetuletuskirjade kättesaamisele ja hageja poolt muude toimingute tegemisele, tuleb hagejal neid tõendada.
29.Kohus leiab, et esitatud tekstifailidega ei ole tõendatud meeldetuletuskirja väljasaatmine (dtl 36-42). Seejuures on teated puudulikud, kuna võla tasumist ei nõua hageja, vaid Julianus Inkasso OÜ, kelle volitused selliseks tegevuseks on teates tõendamata. Samuti ei tõenda hageja poolt meeldetuletuskirjade saatmist ega kulude kandmist kuvatõmmised teise juriidilise isiku tööprogrammi töölogi kannetest (dtl 64-65, 118-121). Kohus leiab, et kui hageja on need kulud reaalselt kandnud, peab tal olema vähemalt VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud piirmääras võimalik neid ka tõendada (nt maksekorraldused, postiteatised, kättetoimetamisteatised jne). Vaatamata kostja korduvale nõudmisele ja ka kohtu 22. aprilli 2025 selgitustele, hageja neid tõendeid ei esitanud.
30.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
31.Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4, § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse.
32.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue on rahuldatud 66% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 66% kostja kanda ja 34% hageja kanda.
34.Kostja ei ole teatanud hüvitatavatest menetluskuludest.
35.Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 100 eurot riigilõivu eest, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 7,5 tunni eest 1267,50 eurot.
36.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
37.Arvestades, et hageja esitas kohtumenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses vale lepingu kuupäeva, tekitas hageja ise olukorra, kus asja õigeks lahendamiseks oli vaja lahendada see hagimenetluses. Seega ei ole põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu.
38.Kohus ei pea hageja esindaja kulu täies ulatuses põhjendatuks. Hageja esindaja jaoks on tegemist nn tüüphagiga, mille asjaolud ja põhjendused suures osas kokkulangevad. Kui maksekäsu kiirmenetluses ekslikult esitatud andmete parandamiseks kulus täiendavat aega, on see hageja enda riisiko. Seetõttu on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks 1 tund. Kohus leiab, et täies ulatuses ei ole põhjendatud ka menetluskulude nimekirjas toodud toiming nr 5, milleks kohus peab põhjendatuks ajakulu 1 tund. Ülejäänud osas on esindaja ajakulu põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind ei vasta aga kohtupraktikas tunnustatule. Arvestades vaidluse keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatuks tunnihinda 100 eurot.
39.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 650 (100 + 5,5*100) eurot, millest 66% ehk 429 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
40.Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.